lg 2 p 5, 8, 9, § 200 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 12. septembri 2011 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav D.R Prokurör ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav D.R isikukood: XXX, kodakondsuseta, elukoht: XXX. varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 28.04.2009 kohtuotsusega
lg 1, § 199 lg 2 p 9, § 209 lg 2 p 1 järgi tõkend: vahistamine alates 08.12.2010 Kaitsja vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 3,4; 338 p 2;340 lg 1 ja lg 2 p 2,3 tühistada Viru Maakohtu 12. septembri 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-6036 osaliselt, see on D.R-i süüditunnistamises ja karistamises
Mõista D.R
episood) õigeks. Süüdi tunnistada D.R
episood), jättes Viru Maakohtu 12. septembri 2011 kohtuotsusega D.R-ile
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. D.R-i apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
Sama otsusega tunnistati D.R süüdi
Veel tunnistati D.R süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
alusel moodustati liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistes D.R-ile liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati D.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.04.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 10 kuud ja 2 päeva vangistust ja D.R-i lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 päeva vangistust. Maakohus rahuldas kannatanute T.S. , AS Rimi Eesti Food, J.D. , Järva Tarbijate Ühistu, E.K. ja K.K. tsiviilhagid ja mõistis D.R-ilt välja kannatanu T. S. kasuks 3080 krooni (196.85 eurot), AS Rimi Eesti Food kasuks 145,90 krooni (9,32 eurot), kannatanu J. D. kasuks 1777 krooni (113,57 eurot), Järva Tarbijate Ühistu kasuks 532 krooni (34 eurot), kannatanu E. K. kasuks 500 krooni (31,96 eurot) ning kannatanu K. K. kasuks 3000 krooni (191,73 eurot). Maakohus arutas ja mõistis D.R-i süüdi
Nimetatud osas ei ole kohtuotsust apellatsioonikorras vaidlustatud. Maakohus arutas ka D.R-ile
lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, isikuna, kes on Viru Maakohtu 28.04.2009 otsusega mõistetud süüdi
lg 1 järgi: − 29.01.2010 kella 16.00 paiku, olles Sillamäe linnas Kesk 51 asuva maja trepikojas, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, ähvardades alaealist A.N. peksmisega, omastas mobiiltelefoni №kia 6120 maksumusega 900 krooni; − 26.08.2010 kella 13.00 paiku, olles Sillamäe linnas Viru pst 7 maja juures, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, nõudes A.K. raha ja mobiiltelefoni, lõi kannatanut kaks korda rusikaga näkku, kuid tal ei õnnestunud oma kavatsust tema tahtest sõltumatutel põhjustel lõpuni viia, kuna oli politseitöötajate poolt avastatud ja põgenes sündmuskohalt. 2 Seega D.R isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Veel arutas maakohus D.R-ile
lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes mõisteti Viru Maakohtu 28.04.2009 otsusega süüdi
lg 2 p 9 ja § 209 lg 2 p 1 järgi, 13.05.2010 kella 17.00 paiku, olles ühiselamus aadressil Kajaka 15 Sillamäe, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, pärast telefoni palumist kõne tegemise ettekäändel, sai K.K. käest mobiiltelefoni Samsung SGH-E900 maksumusega 3000 krooni ja ei tagastanud seda, luues kannatanule teadvalt vale ettekujutuse selle kohta, et lifti sisenemisel kukkus tal telefon lifti šahti. Seega D.R , isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, pani oma tegudega toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.o
Maakohtus tunnistas D.R lühimenetluses. oma süüd ja nõustus kriminaalasja läbivaatamisega A. K. episood: Maakohus, analüüsinud ning hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, jõudis järeldusele, et D.R-i poolt A. K. suhtes vägivalla kasutamine oli seotud just võõraste vallasasjade üleandmise nõudmisega (500 krooni ja mobiiltelefon) nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu selgitas ülekuulamisel üksikasjalikult, kuidas 26.08.2010 kell 13.00 Viru tänava 7 maja läheduses tuli tema juurde üks kahest noormehest ja nõudis 500 krooni ja mobiiltelefoni. Pärast seda, kui kannatanu keeldus raha või telefoni andmast, lõi noormees talle kaks korda rusikaga vastu nägu. Löökide tulemusena oli A. K. huul lõhki ja vasaku silma juurde tekkis paistetus, mis on näha ka fototabelil. Kannatanu pöördus meditsiinilise abi saamiseks KohtlaJärve haiglasse, kus tal diagnoositi näoluude murd. Tunnistaja J.Ž. nägi, kuidas noormees lõi meest rusikaga näkku, löök oli tugev. 01.09.2010 tundis J.Ž. kallaletungijas ära D.R-i. I. Potkjomkin esialgselt oma süüd A. K. episoodis ei tunnistanud, väites, et tema kannatanult raha ega telefoni ei nõudnud, vaid palus ainult alkoholi valada. Viimane keeldus ja pärast seda lõi talle mõned korrad vastu nägu. Kahtlustatavana ülekuulamisel andis D.R ütlusi, et lõi A. K. vastusena solvamisele. Seoses vastuoludega jättis maakohus D.R-i ütlused antud episoodis tõendite kogumist välja ja võttis aluseks kannatanu ütlused. Maakohus leidis, et kannatanu A. K. ütlused on järjepidevad ja on kooskõlas tunnistaja J.Ž. ütluste ja kriminaalasjas olevate dokumentaalsete tõenditega. Maakohus märkis, et oma seadusandliku konstruktsiooni poolest on röövimine seaduses formuleeritud kui koosseis, mis loetakse täideviiduks, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, s.t isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolud saabumist ja möönab seda. Seega, sõltumata sellest, kas D.R õnnestus A. K. vallasasi faktiliselt ära võtta, loetakse röövimise koosseis täidetuks. D.R tungis A. K. kallale, lüües talle paar korda vastu nägu ja seejuures nõudis kannatanu käest raha või telefoni nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna D.R, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, on A. K. poolt toimepandud teod
A. N. episood: 3 Maakohus leidis, et D.R-i süü on tõendatud nii kannatanu A. N. ütlustega kui ka tunnistajate A.V. ja R.R. ütlustega. Mõlemad tunnistajad teadsid A.N. sõnadest, et D.R võttis temalt telefoni ära. Süüdistatav ise andis kohtueelse uurimise ajal ütlusi, et 2010. aasta jaanuari lõpus nõudis ta A. K.K. lt mobiiltelefoni, ähvardades kasutada füüsilist jõudu ja kannatanu läbi peksta. Pärast seda andis A.N. telefoni ära. Ka tunnistaja M. Dmitrijev teadis poja A.N. sõnadest, et temalt võeti telefon ära peksmisähvardust kasutades. Maakohus asus seisukohale, et antud episoodis on D.R-i poolt A.N. suhtes vägivalla kasutamine tõendatud ja see vägivald oli seotud ähvardusega võõra vallasasja äravõtmiseks (mobiiltelefon) selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Maakohus märkis, et vägivald röövimise koosseisu tunnusena on realiseeritud ka siis, kui vägivallategu väljendub vägivallaga ähvardamises. Ei oma tähtsust, et süüdistatav reaalselt oma ähvardust täide ei viinud. Oluline on, et kannatanu tajus ähvardust reaalsena. Maakohus leidis, et A.N. tajus D.R-i ähvardust reaalselt täideviidavana, mistõttu kohus kvalifitseeris D.R-i teod
lg 2 p 4 järgi kui võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. K. K episood: K. K. seotud episoodis on D.R-i ütlused kooskõlas kannatanu ütlustega telefoni äravõtmise kohta ettekäändega helistada, s.t D.R sai K. K. mobiiltelefoni Samsung SGH-E900, maksumusega 3000 krooni ja jättis selle tagastamata, luues kannatanule teadvalt vale ettekujutuse sellest, et lifti sisenedes kukkus tema telefon lifti šahti. Oma tegudega pani D.R isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt vale ettekujutuse loomise teel, s.o
Tsiviilhagid: Tsiviilhagide osas leidis maakohus, et need on tõendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuna kannatanutele oli kahju tekitatud D.R-i kuritegelike tegudega. Karistus: Karistuse mõistmisel juhindus maakohus
§-st 56. Maakohus võttis arvesse, et D.R on varem kohtulikult karistatud ja ta ei tööta. Teda on vastutusele võetud väärtegude toimepanemise eest, sh narkootikumide tarvitamise eest. D.R pani toime seeria kuritegusid, milledest kaks episoodi on esimese raskusastme kuriteod. Eeltoodut arvestades mõistis maakohus D.R-ile karistuseks reaalse vangistuse. Süüd kergendavaks asjaoluks tunnistas maakohus D.R-i puhtsüdamliku kahetsuse, mida ta väljendas oma viimases sõnas. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Arvestades puhtsüdamlikku kahetsust ning tõendeid süüdistatava tervisliku seisundi kohta, pidas maakohus võimalikuks kohaldada D.R-i suhtes minimaalsele karistusele lähedast karistust. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D.R, kes palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada, s.o tema süüditunnistamises ja karistamises
lg 2 p 4 järgi ning kohtuistungile ilmumata kannatanute tsiviilhagide rahuldamise osas. 4 D.R ei ole nõus tema poolt A. K. ja A.N. episoodides toimepandu kvalifitseerimisega
D.R on seisukohal, et tema poolt kannatanu A.N. suhtes toimepandu on kelmuse iseloomuga, mis leidis tõendamist ka kohtuistungil. Kannatanu A.N. andis kohtuistungil ütlusi, et süüdistatav ei kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda ega ähvardusi, vaid omastas telefoni pettuse teel. Süüdistatav palub nimetatud episoodis tema tegu ümber kvalifitseerida ja määrata karistus
Lisaks ei nõustu süüdistatav otsusega ka selles osas, mis on seotud kannatanu A. K. episoodiga. Antud osas on otsus süüdistatava hinnangul põhjendamata. Kohtuistungil A. K. ei olnud ja istungil teda ei küsitletud. D.R leiab, et A. K. episoodis tuleks tema tegu kvalifitseerida huligaansusena. Ta lõi A. K., sest viimane solvas teda, mida A. K. kohtueelsel uurimisel läbi viidud vastastamise käigus ka kinnitas. A. K. süüdistatav midagi ei nõudnud. Seetõttu leiab D.R , et tema tegu A. K. episoodis tuleks kvalifitseerida huligaansusena. Süüdistatav ei ole kohtuotsusega nõus ka tsiviilhagide rahuldamise osas, vaidlustamata üksnes J. D. ja A.N. tsiviilhagi rahuldamist. Süüdistatav märgib, et teisi kannatanuid kohtuistungil ei olnud ja nende hagid jäid kinnitamata. D.R palub selles osas otsuse tühistada ja jätta nende kannatanute hagid, kes ei ilmunud istungile, läbi vaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tartu Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2011 määrusega määrati kriminaalasi KrMS § 331 lg 11 alusel apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ning süüdistatava apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele D.R-i süüditunnistamises
Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks osaliselt muuta Viru Maakohtu põhjendusi D.R-i süüditunnistamises
Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. A. N. röövimise episoodis palub süüdistatav enda tegevuse ümber kvalifitseerida kelmusena. Oma taotlust põhjendab D.R asjaoluga, et kohtuistungil väitis A. N. sõnaselgelt, et telefoni hõivamise ajal süüdistatav tema suhtes füüsilist vägivalda ei tarvitanud ja teda ei ähvardanud. Ringkonnakohus D.R-i taolise väitega ei nõustu. Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel on A. N. üksikasjalikult kirjeldanud kuidas ja millistel asjaoludel toimus D.R-i poolt tema telefoni hõivamine. A. N. on andnud ütlusi, et 29. jaanuaril 2009 kohtus ta Sillamäel D.R-iga ning vestlusest süüdistatavaga sai ta aru, et viimane soovib tema telefoni. Kuna asi tundus talle kahtlane, sest tema teada oli D.R narkomaan, siis keeldus ta viimasele oma telefoni andmast. Mõni aeg pärast lahkumist D.R-ist , helistas süüdistatav talle maja fonoluku kaudu ja kutsus ta välja. Ta väljuski korterist ning kohtas maja trepikoja ees oma sõpru. Koos mindi trepikotta juttu ajama. Mõne aja pärast tema sõbrad lahkusid ja nad jäid D.R-iga trepikotta kahekesi. Trepikojas hakkas D.R taas temalt nõudma telefoni. Tema keeldumise peale ähvardas D.R talle peksa anda. Ta sai aru, et D.R ilma telefonita ei lahku. D.R-i ütlusi peksaandmise kohta võttis ta tõsiselt, sest süüdistatav on temast vanem ja pealegi kehaehituselt kogukam. Kuna ta ei tahtnud, et talle peksa antakse, siis ta loovutaski D.R-i poolsete ähvarduste tagajärjel oma telefoni. 5 A.N. ütluste kohaselt pärast seda, kui ta oli politsei poolt telefoni osas ülekuulatud, hakkas ta oma telefoni pandimajadest otsima. Ta leidiski ühest pandimajast telefoni, esitas selle kohta dokumendid ning telefon tagastati talle. Järgmisel päeval kohtas ta juhulikult D.R, kes teatas talle, et raha, mille süüdistatav sai telefoni pantimise eest, tuleb pandimajale tagastada. Ta nõustus D.R-iga ning andis viimasele vabatahtlikult uuesti oma telefoni ning see jäi D.R-i kätte. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, sest need langevad kokku tunnistajate ja ka süüdistatava enese ütlustega. Nii on tunnistajad A.U. , A.V. ja R.R. kinnitanud, et nad tõepoolest kohtusid 2010 jaanuaris D.R-iga ning kõik koos mindi A.N. trepikotta juttu ajama. Pärast nende lahkumist jäid D.R ja A.N. trepikotta kahekesi. A.V. ütluste kohaselt kuulis ta pärast A. N., et D.R võttis seal trepikojas temalt telefoni. R.R. ütluste kohaselt helistas ta veel samal õhtul A. N., kuid viimase telefon ei vastanud. Ta läks A.N. elukohta ja A.N. rääkis talle, et D.R võttis temalt telefoni ära. D.R on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi, et 2010 jaanuari lõpus kohtas ka üht tuttavat noormeest keda kutsutakse A. Kuna tal ei olnud raha, siis otsustas ta sellelt Alt ära võtta mobiiltelefoni ja anda see pandimajja, et saada raha. Trepikojas nõudiski ta Alt telefoni üleandmist. Kui A ei tahtnud talle telefoni anda, siis ähvardas ta viimase läbi peksta ja ikkagi telefoni ära võtta. Seejärel A andiski talle telefoni ja ta viis selle pandimajja. Pärast telefoni andmist pandimajja, sai ta hiljem pandimaja teenindajalt teada, et see telefon on omanikule tagastatud. Teenindaja selgitas talle, et kui ta telefoni või raha ei tagasta, siis teeb viimane avalduse politseisse. Sama päeva õhtupoolikul ta kohtus Aga, selgitas talle asjaolusid ja sai viimaselt telefoni uuesti enda valdusse, müüs selle tundmatule maha ja raha kulutas enda tarbeks.
Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et mobiiltelefon №kia 6120 IMEI koodiga 355201036151947 kuulus A. N. ja oli seega D.R-i jaoks võõras vallasasi. Vaidlust ei ole ka selle üle, et D.R võttis A. N. nimetatud telefoni ära s.t D.R kehtestas mobiiltelefoni üle oma valduse ja nimetatud valduse üleminek toimus ilma senise valdaja, A.N. nõusolekuta. Seega murdis D.R A.N. valduse nimetatud telefonile. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud ka asjaolu, et valduse murdmine, s.o telefoni äravõtmine toimus vägivalla abil. A.N. on kinnitanud, et D.R nõudis temalt telefoni üleandmist ja tema keeldumisel ähvardas teda füüsilise vägivalla tarvitamisega. Kuna tal oli alus karta ähvarduse täideviimist, siis ta loovutaski oma telefoni süüdistatavale. Nimetatud asjaolu ei ole eitanud ka D.R . Ringkonnakohus leiab, et D.R-i poolt esitatud ähvardus kasutada füüsilist vägivalda oli mobiiltelefoni äravõtmise vahendiks, mille abil surus süüdistatav maha kannatanu vastupanu. Seega on täidetud
Ringkonnakohus leiab, et D.R-i käitumise objektiivne külg viitab üheselt sellele, et süüdistataval oli soov ära võtta A. N. kuulunud mobiiltelefon eesmärgiga jätta see endale. Seega tegutses D.R tahtlikult ning on täidetud ka kuriteo subjektiivne külg. 6 D.R-i poolt toimepandud röövimine oli lõpule viidud alates momendist, mil süüdistatav sai A.N. telefoni enda kätte, sest alates sellest momendist avanes tal võimalus hakata seda oma äranägemise järgi kasutama ja käsutama, mida D.R ka tegi, pantides telefoni. Sellest tulenevalt ei ole D.R-i süüküsimuse otsustamisel tähtsust asjaolul, kas A.N. sai hilisemalt oma telefoni pandimaja pidajalt tagasi või mitte ja mida ta selle telefoniga hilisemalt tegi. Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks, millistest asjaoludest tulenevalt taotleb D.R apellatsioonis enda süüditunnistamist kelmuse toimepanemises. Ringkonnakohtu arvates võib esitatud apellatsioonile tuginedes väita, et nimetatud taotluse aluseks on A.N. poolt kohtulikes vaidlustes avaldatu, millest nähtuvalt on kannatanu eitanud enda ähvardamist D.R-i poolt ja tema suhtes kelmuse toimepanemist (II kd tl 31). Ringkonnakohus leiab, et kohtulike vaidluste käigus kannatanu poolt avaldatu ei anna alust väiteks nagu oleks kannatanu kohtuistungil muutnud oma ütlusi
8 Kuivõrd kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et D.R nõudis A. K. talle võõra vallasasja üleandmist ja süüdistatava poolt kasutatud vägivald oli suunatud sellele, et murda A. K. valdus ja temalt ära võtta raha või telefon, siis esinevad tema käitumises
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused, kuid ringkonnakohtu arvates ei olnud röövimine D.R-i poolt veel lõpuleviidud. Siinjuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsustusega, mille kohaselt on röövimise süüteokoosseis täidetud sõltumata sellest kas võõras vallasasi faktiliselt ära võeti või mitte.
on oma koosseisutüübilt kärbitud tagajärjedelikt ja liitkoosseis, seisnedes asja äravõtmises ja vägivallas. Asi on äravõetud kui hõivaja on saavutanud võõra asja üle võimu. Seega on röövimine lõpuleviidud siis, kui vara on süüdlase käes ning tal on võimalus hakata seda oma äranägemise järgi kasutama või käsutama. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt D.R nõudis A. K. raha või mobiiltelefoni üleandmist talle ning kannatanu keeldumisel lõi teda näkku. Samas ei õnnestunud D.R saada enda valdusse ei A. K. kuulunud 500 krooni ega ka mobiiltelefoni. Seega jäi tema tegevus A. K. suhtes katse staadiumi. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et D.R pani A.N. suhtes toime lõpuleviidud röövimise ning A. K. suhtes röövimise katse. Kuivõrd korduvusega
lg 2 p 4 mõttes on tegemist ka siis, kui isik on varasemalt röövimise toime pannud, kuid ei ole veel selle eest süüdi mõistetud ning kuna röövimise katse ei moodusta lõpuleviidud röövimisega kogumit vaid neeldub lõpuleviidud röövimises ning täiendavat kvalifitseerimist ei vaja, tuleb Viru Maakohtu otsus D.R-i süüditunnistamises
MS § 340 lg 1 kohaselt teeb ringkonnakohus apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui ta muuhulgas tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Nimetatud KrMS sättest tulenevalt tühistab ringkonnakohus D.R-i süüditunnistamise
lg 2 p 1 järgi.
mail 2010 kella 17.00 paiku Sillamäel Kajaka ühiselamus, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil palus K. K. käest helistamiseks telefoni ja ei tagastanud seda omanikule, luues kannatanule teadvalt vale ettekujutuse, et lifti sisenemisel kukkus telefon liftišahti. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et
Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ei nõustu maakohtu otsustusega nagu saaks D.R-i väidet, et K. K. kuuluv telefon kukkus liftišahti, vaadelda teadvalt vale ettekujutise loomisena kannatanule. Karistusseadustiku § 209 lg 1 objektiivsed tunnused eeldavad pettust, s.o tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mille tõttu satub kannatanu eksitusse ja teeb varakäsutuse ning teo toimepanija saab varalist kasu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt palus D.R K. K. telefoni selleks, et helistada ning nimetatud ettekäändel saigi süüdistatav telefoni enda valdusse. Seega on võimalik pettusena antud juhul vaadelda vaid D.R-i poolt esitatud soovi telefoniga helistada. Asjaolu, kuidas D.R põhjendas telefoni mittetagastamist ei ole ringkonnakohtu arvates vaadeldav pettusena
Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et D.R küsis K. K. mobiiltelefoni helistamiseks, s.t ta sai selle enda kätte lühiajaliselt. K.K. eeldas, et süüdistatav tagastab talle telefoni kohe pärast kõnet. Kriminaalasjas ei ole kogutud ühtki tõendit mis annaksid alust väiteks, et K.K. oleks telefoni D.R-ile loovutades soovinud oma valduse lõpetamist telefonile. Seega ands K.K. 13. mail 2010 telefoni D.R-ile üksnes helistamiseks, s.o tingimusel, et see pärast helistamist koheselt tagastatakse. D.R seda tingimust ei täitnud, mistõttu ei saa kõnealusel juhul rääkida kannatanu nõusoleku andmisest valduse lõpetamiseks, nagu ka D.R valduse tekkimisest. Jättes mobiiltelefoni enda kätte ja lahkudes sündmuskohalt, murdis D.R võõra valduse ning kehtestas hõivatud telefonile uue valduse. Selline käitumine on käsitatav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja avalikult, millest tulenevalt tulebki süüdistatava käitumine nimetatud kuriteoepisoodis kvalifitseerida
Taolisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-135-10 D.R on vaidlustanud ka tsiviilhagide väljamõistmise T. S. , AS-le Rimi Food, Järva Tarbijate Ühistule, E. K. ja K. K. seoses sellega, et nimetatud tsiviilhagejad ei viibinud kohtuistungil ning nimetatud kannatanute tsiviilhagid jäid kohtuistungil kinnitamata. Ringkonnakohus taolise D.R-i väitega ei nõustu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt lahendati D.R-i kriminaalasi lühimenetluse korras. KrMS § 233 lg 1 kohaselt (kuni 31.08.2011 sõnastus) võib kohus süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on D.R andnud nõusoleku kriminaalasja läbivaatamiseks lühimenetluse korras ning seega tulenevalt lühimenetluse eripärast lahendaski maakohus kriminaalasja kriminaaltoimikus olevate materjalide alusel. 10 Samas, tulenevalt KrMS § 236 lg 2, ei takista kannatanu mitteilmumine lühimenetluse istungile kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus õigustatud läbi vaatama ka kohtuistungile mitteilmunud kannatanute tsiviilhagid, mida maakohus on ka teinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vastavalt VÕS §-dele 1043 ja 1045 õigustatult väljamõistnud D.R-ilt viimase tahtliku tegevusega T. S., AS-le Rimi Food, Järva Tarbijate Ühistule, E. K. ja K. K. tekitatud kahju. Ka on maakohus järginud TsMS § 440 lg 1 sätteid, sest kohtuistungil on D.R esitatud tsiviilhagid õigeks võtnud ning nõustunud need tasuma. Ringkonnakohus leiab, et karistuse mõistmisel D.R-ile on maakohus arvestanud kõiki
Esitatud apellatsioonis ei ole D.R välja toonud ühtki uut asjaolu, mis tingiks talle mõistetud karistuse kergendamist. Ringkonnakohus leiab, arvestades D.R-i süü suurust (tema poolt toimepandud kuritegude arvu ja nende raskusastet), aga ka tema isikut (kuritegude toimepanemist katseajal), ei kuulu D.R-ile mõistetud karistus kergendamisele. Karistuse kergendamist ei tingi ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et D.R mõisteti kelmuse toimepanemises õigeks, sest nimetatud kuriteoepisoodis kvalifitseeriti tema tegevus
Samas nähtub kohtuotsusest, et moodustades D.R-ile
lg 1 alusel liitkaristust, on maakohus lugenud D.R-ile mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, s.o D.R-ile
lg 2 p 4 järgi mõistetud karistusega, millises osas ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 11 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.