Kaebuse esitaja T.S, isikukood xxx, töötu, elukoht: xxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, § 134, § 135 kohus OTSUSTAS: Rahuldada T.S-i kaebus osaliselt, ning tühistada osaliselt Ida Prefektuuri 07.07.2012 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,12,005158, millega T.S-ile
alusel määrati karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses s.o 60 eurot, ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. T.S süüdi tunnistada väärteo toimepanemises
järgi ja määrata karistuseks rahatrahv 9 trahviühikut s.o 36 (kolmkümmend kuus) eurot. T.S tasuda rahatrahv 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 10220112050310 ja selgitus „T.S 4-12-3399 rahatrahv“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirkonnapolitseinik Roman Vengeri 07.07.2012 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,12,005158 T.S-ile
Otsuse kohaselt 07.07.2012 kell 22.50 menetlusalune isik T.S viibides joobeseisundis avalikus kohas (baaris) aadressil Ida-Virumaa Jõhvi linn Tartu mnt maja nr 2, tülitas kliente ja müüjaid. Provotseeris pidevalt kaklust ning ropendas. Antud teoga rikkus avaliku korda ja inimeste rahu. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel piirkonnapolitseinik arvestas järgmisi tõendeid: Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll; Tunnistaja ülekuulamise protokoll; Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll; T.S esitas Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri 07.07.2012 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,12,005158. Esitatud kaebuses palub T.S tühistada Ida prefektuuri 07.07.2012 kiirmenetluse otsus nr 10220112050310 s.o. väärteoasjas nr 2440,12,005158 tehtud otsus ja lõpetada väärteoasja menetlus. T.S ei ole nõus määratud karistusega rahaliste raskute tõttu. Kahetseb juhtunut ja lubab avaliku korra eeskirju mitte rikkuda. Esitab kaebuse rahatrahvi osas. Palub tühistada Ida prefektuuri 07.07.2012 kiirmenetluse otsus ja lõpetada väärteoasja menetlus. Ei soovi osaleda kohtuistungil. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt 07.07.2012 toime pandud õigusvastane tegu vastab
sätestatud väärteokoosseisule, puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning menetlusalune isik on temale inkrimineeritava teo toimepanemises süüdi. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteoasi on vormistatud õiguslikult korrektselt menetlusnorme rikkumata. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt oli kiirmenetluse otsusega määratud menetlusalusele isikule rahatrahv 60 euro ulatuses. Karistusseadustiku § 262 puhul on maksimaalseks sanktsiooniks rahatrahv kuni 400 eurot või arest. Seega on kohtuväline menetleja kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi, mis moodustab vähem kui 1/6 maksimaalsest rahatrahvi määrast. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks ära märkida iseloomustavalt, et kuigi kaebajal puuduvad Karistusregistri andmetel kehtivad karistused, on isik varasemalt karistatud nii liiklusalaste rikkumiste kui ka alkoholi tarvitamisega seotud väärtegude toimepanemise eest. Seega on kohtuväline menetleja seisukohal, et rahatrahvi summa vähendamise korral või menetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel või muul alusel, ei mõjutaks isikut edaspidi käituma seaduskuulekalt ning mõistetav karistus ei täidaks püstitatud eesmärki. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT 2 VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et T.S-i kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja muuta Ida Prefektuuri 07.07.2012 kiirmenetluse otsus osaliselt, rahatrahvi määra osas, raskendamata menetlusaluse isiku seisukorda. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Tõik, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei või takistada menetlusaluse isiku võimalust end kaitsta. Kui kohus saaks kiirteomenetluse otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise raamest väljuda, ei oleks isikul võimalik end selle suhtes kaitsta. Samuti asuks kohus seda tehes täitma süüdistusfunktsiooni. Riigikohus leiab, et kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest (Riigikohtu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03).
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
sätestab, et avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS
järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud T.S-i poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (t lk 8) ja tunnistaja xx xx ütlustega ( t lk 10-11) selle kohta, et menetlusalune isik oli 07.07.2012 kella 22.30 paiku ebakaines olekus baaris, oli agressiivne ja provotseeris kaklust ning keeldus baarist lahkumast ja sõimas ebatsensuurselt. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (t lk 13) 07.07.2012 T.S viibis joobeseisundis, mis mõjutas tema käitumist avalikus kohas. kinnitavad, et Lähtudes ülaltoodust T.S oma ebaväärika käitumisega ja alkoholijoobes olekuga rikkus avalikus kohas teiste isikute rahu, millega pani toime
Menetlusalune isik ei vaidle teo toimepanemisele ega rikkumise kvalifikatsioonile vastu. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et
järgi kvalifitseeritav väärtegu leidis aset ning et selle väärteo pani toime T.S. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole. VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist. 4 Karistusregistri andmetel kaebuse esitajal ei ole olnud kuni 07.07.2012 kehtivaid karistusi, isik kahetseb toimepandud ja on juhtunust õppust võtnud. Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja poolt
60 eurot, mis on sanktsiooni alammäära lähedane. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
Vastavalt
lg 2 karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. T.S on rikkumist tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ning kohtule esitatud kaebuses kahetseb tehtut, mida võib käsitleda kergendavate asjaoludena. Samuti on menetlusalane isik avaldanud, et ta on töötu. Kohus leiab, et karistuse määramisel tuleks arvestada, et kaebuse esitajale ei ole enne seda juhtumit karistusi määratud, isik kahetseb toimepandut.
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus esinevad karistust kergendavad asjaolud on võimalik määrata isikule karistust sanktsiooni alammäära ulatuses, vähendades kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust, mis oleks proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, § 134, § 135 kohus tühistab osaliselt Ida Prefektuuri 07.07.2012 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,12,005158, millega T.S-ile
alusel määrati karistuseks rahatrahv 15 eurot, ja teeb uue otsuse raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.