← Eesti

4-12-5445/5

Väärteoasi nr.4-12-5445 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIT.T NIMEL Otsuse kuupäev 26. novembril 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk K

§ 107sätteid. S.E pädev esindaja Andrei G on 2012.a algusest kuni 04.09.2012.a Xxx

Tallinn vanametalli vastuvõtu punktis võtnud jupikaupa vastu alumiiniumkaablit (jäätmekoodiga 17041104) kokku 130 kg ning väiksema konteineritäie ohtlike jäätmetena käsitletavaid sõiduauto akusid (jäätmekoodiga 160601*), rikkudes sellega jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 4 sätet. S.E pädev esindaja Igor G võttis 23.08.2012.a. Xxx Tallinn vanametalli vastuvõtu punktis eraisikult vastu kolm plastmähisega kaablirulli ning mõned jämedad isolatsiooniga alumiiniumkaabli jupid, jättes seejuures vormistamata jäätmeseaduses nõutud dokumendid ning tasus eraisikule sularahas 25 eurot, rikkudes sellega jäätmeseaduse § 105 lg 2, §

§ 107sätteid.

S.E pädev esindaja Igor G on 2012.a algusest kuni 04.09.2012.a Xxx Tallinn vanametalli vastuvõtu punktis võtnud jupikaupa vastu alumiiniumkaablit (jäätmekoodiga 17041104) kokku 128,5 kg, rikkudes sellega jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 4 sätet. Läbi S.E pädevate esindajate Andrei G ja Igor G tegevuse on S.E kui juriidiline isik rikkunud aadressil Xxx Tallinn jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 4, § 105 lg 3, §

§ 107

sätteid ning aadressil Xxx Tallinn jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 4, § 105 lg 2, §

§ 107sätteid.

Lisaks on S.E 04.09.2012.a. ja 05.09.2012.a. aadressil xxx Tallinn, läbi ettevõtte juhatuse liikme Sergei N tegevuse (jäätmete kogumine lahtiselt territooriumil ja alumiiniumkaablite vastuvõtmisega), rikkunud jäätmeloa nr XXX Tabelis 3 toodud tingimust ning jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 4 sätet. Tunnistaja, R K , 07.09.2012.a ülekuulamise protokollist selgub, et ajakirjandusliku eksperimendi käigus sai saate Pealtnägija meeskond kolmelt ettevõttelt E AS, er AS ja E AS kokku ligi 300 kg metalli (juhtmeid, kaableid, vaskmetalli, rööpaid, rööbaste kinnitusdetaile, aluslappe, sidekaableid nii isolatsiooniga kui isolatsioonita). Tegu on metalliliikidega, mille kokkuostmiseks kehtivad jäätmeseadusest tulenevalt teatud piirangud. Eksperimendi käigus proovis Pealtnägija palgatud näitlejat kasutades eelmainitud metallijäätmeid üle anda erinevates metallijäätmete vastuvõtu punktides. Metallijäätmete vastuvõtupunktid olid valitud juhuslikult ja vihjetest lähtuvalt ning samuti oli määrav, et oleks kogu protsessi võimalik filmida. Kokku oli plaanis külastada -15 vastuvõtupunkti, kuid juhtus nii, et esimesed kolm ostsid kogu metalli ära. Kolmest külastatud metallipunktist kaks Xxx ja Xxx kuuluvad ettevõttele S.E. Xxx aadressil viidi eksperiment läbi 23.08.2012 kell 14.

  1. Üleantavaks metalliks olid raudteerööpad ja nende kinnitusdetailid. R K sõnul vaatas ettevõtte töötaja metalli üle, koos tõsteti metall kaalule, kokku 224 kg. Kaalumise järgselt andis ettevõtte tööline näitlejale paberilipiku kuhu oli kirjutatud kaalutulemus, millega näitleja astus kõrval olevasse soojakusse. Soojakus olnud tumeda peaga nooremapoolne mees küsis kas sulas või arvega ning kui Pealtnägija palgatud näitleja soovis sulas, maksis soojakus olnud mees (Andrei G) näitlejale vastuvõetud raudteerööbaste eest 51 eurot ja 50 senti. Ühtegi dokumenti metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise kohta ei vormistatud. Ajakirjanduslik eksperiment filmiti - videolõik sisaldub toimikus. Xxx viidi eksperiment läbi 23.08.2012 kell 16.
  2. Üleantavaks metalliks oli 3 plastmähisega kaablirulli, umbes 100 m ja R K kuuluv vanametall (hammasrattad, torud jne), lisaks oli metalli hulgas ka eksperimendi kolmandas kohas (xxx ) ärapõlatud isolatsiooniga alumiiniumkaablid. Pealtnägija poolt palgatud näitleja sõitis valge kaubikuga territooriumile, jalutas kontori moodi soojaku juurde, millest väljus valges särgis ja siniste teksapükstega kiilaspäine mees (Igor G), kes vaatas metalli üle ning pakkus võimalust tehing sularahas läbi viia. Kui näitleja sellega nõustus, käskis mees bussiga kaalu peale sõita. Seejärel käskis teine 2 territooriumil olnud tööline (dressipluusi ja nokamütsiga) sõita territooriumil mahalaadimiskohta, kus nokamütsiga töömees hakkas metalli maha laadima. Samal ajal läks näitleja soojakusse, kus kiilaspäine mees (Igor G) andis näitlejale vastuvõetud metallijäätmete eest 25 eurot. Ühtegi dokumenti "metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise kohta ei vormistatud. Ajakirjanduslik eksperiment filmiti - videolõik sisaldub toimikus. Saades septembri alguses Pealtnägija meeskonnalt info asetleidnud eksperimendi ja metallipunktide asukohtade kohta, teostasid Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni inspektorid 04.09.2012.a S.E metallijäätmete vastuvõtupunktides ( xxx, Xxxja xxx) kontrollkäigu. Xxxkontrollkäigul tuvastati, et territooriumil asus sissepääsust vasakul kontorihoone, selle kõrval kohale toodavate jäätmete kaalumispunkt, siis multiliftkonteiner mustmetalli jaoks, seejärel teisaldatav WC, seejärel kinnistu aia ääres autokoorem tühje bigbag kotte, nende ees pisike konteiner, mille sisse oli ladustatud ~20 autoakut (jäätmekood 160601*) ning seejärel kaks multiliftkonteinerit mustmetallijäätmete jaoks. Sissepääsust paremal oli pisike plats autodele parkimiseks ning seejärel üksteise kõrval merekonteinerid 6 tk, viimase kolme uste ees paiknes multiliftkonteiner mustmetalli jaoks. Ettevõtte poolt oli kasutuses kaks merekonteinerit. Sissepääsu poolt vaadatuna esimene ja kolmas. Ülejäänud merekonteinerid (4tk) on kasutuses kinnistu omaniku poolt. S.E kogub enda poolt kasutatavatesse merekonteineritesse kohaletoodud alumiiniumijäätmeid ja värvilist metalli. Esimese merekonteineri tagaosas paiknes bigbag kott, millesse ja mille taha põrandale oli ladustatud isolatsioonita alumiiniumkaablit (nii juppidena kui ka rulli keeratuna) jäätmekood 17 04 11
  3. Alumiiniumkaablid võeti asitõendina arvele, kaalumise tulemusena (S.E kaaluga) selgus, et alumiiniumkaablit oli kokku 130 kg. Bigbag kott alumiiniumkaablitega suleti ühekordselt kasutatavate plommidega ning jäeti territooriumile S.E vastutavale hoiule. S.E poolt Xxx Tallinn kasutatavale platsile on sissepääs kinnistu põhja poolsest osast. S.E poolt on kasutatav kontorihoone, autokaal, angaar vastuvõetavate metallijäätmete sorteerimiseks koos väiksema kaaluga ning üle 600 m2 lagedat 3 ala konteinerite ja masinapargi jaoks. Territooriumil paiknes ka multiliftkonteiner mustmetallijäätmete jaoks. Muude vastuvõetud metallijäätmetele lisaks paiknes angaari tagumises nurgas bigbag kott, millesse oli ladustatud isolatsioonita alumiiniumkaablit (nii juppidena kui ka rulli keeratuna) jäätmekood 17 04 11
  4. Alumiiniumkaablite kaalumise tulemusena (S.E kaaluga) selgus, et bigbag kotis on 128,5 kg alumiiniumkaablit. Bigbag kott suleti ühekordselt kasutatavate plommidega, võeti asitõendina arvele ning jäeti territooriumile S.E vastutavale hoiule. S.E poolt xxx kasutataval territooriumil paiknevad kontoriruum, kaalumispaik, merekonteiner värvilise metalli jaoks, samuti konteiner, mis oli sisustatud töömeestele puhkepaigaks. Territooriumil oli parasjagu suur korralagedus, erinevaid metallijäätmeid paiknes segamini, ladustatuna lahtiselt (mitte konteinerites), erinevates territooriumi osades. Muuhulgas tuvastati kontrollkäigul kaks bigbag kotti isolatsiooniga elektrijuhtme puntraid. 05.09.2012 teostasid Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni inspektorid täiendava kontroll xxx territooriumil. Territooriumil oli teostatud koristamist. Kontorihoone ees oli maas bigbag kott, milles oli sees nii alumiiniumkaablit jäätmekood 17041104 kui ka muid alumiiniumijäätmeid. Inspektorite korralduse peale paigutati alumiiniumkaabel eraldi bigbag kotti ning kaaluti S.E xxx kaaluga, tulemuseks 17 kg. Bigbag kott plommiti kinni ühekordselt kasutatavate plommidega ning võeti asitõendina arvele. Asitõend jäeti territooriumile S.E vastutavale hoiule. 04.09.2012 tuvastatud isolatsiooniga kaableid enam territooriumil ei olnud. S.E jäätmeloas nr XXXpuuduvad vastuvõtmiseks lubatavate jäätmete nimekirjas jäätmed jäätmekoodidega 17041104 (isolatsioonita alumiiniumkaablid), 160601* (ohtlike jäätmetena käsitletavad pliiakud) ja 17041101 (Polümeersest või muust materjalist isolatsioonikihiga kaetud vaskkaablid või elektrijuhtmed). Seega on kõigis kolmes metallijäätmete vastuvõtu punktis rikutud jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 4 sätteid, kuivõrd ettevõttel puudub vastavasisuline jäätmeluba, mis annaks õiguse eelmainitud jäätmeid vastu võtta. Lisaks on xxx metallijäätmete vastuvõtu platsil rikutud jäätmeloa nr XXX Tabelis 3 toodud metallijäätmete ladustamise eritingimust, mille kohaselt tuleb jäätmed territooriumil ladustada ainult konteinerites. Menetluse käigus on selgunud, et Xxx aadressil aset leidnud rikkumiste eest on vastutav ettevõtte pädev isik Andrei G, Xxx aadressil aset leidnud rikkumiste eest on vastutav ettevõtte pädev isik Igor G ning xxx tegevuse eest vastutab ettevõtte juhatuse liige Sergei N . Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni vaneminspektori Inge T kinnitab 10.09.2012.a tunnistaja ülekuulamise protokollis sündmuskoha vaatlustel nähtut ning asjaolu, et nii Andrei G kui ka Igor G kinnitasid ennast olevat ettevõtte pädevate esindajatena, kes omades õigust võtta ettevõtte nimel vastu metalli ja väljastada ostu-müügi dokumente, on vastutavad S.E territooriumitel (vastavalt Andrei G - Xxxja Igor G - Suur-Sõjamäe tn 48c) toimuva eest. Andrei G tunnistab menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollis 12.09.2012, et Xxxasetleidvate tegevuste eest vastutab ettevõtte pädeva esindajana tema ise. Andrei G tunnistab, et ei veendunud 23.08.2012.a metallijäätmeid vastu võttes, et tegu oleks jäätmetega, mida ettevõttel on lubatud vastu võtta, mistõttu sai võimalikuks raudteerööbaste vastuvõtmine. Andrei G kinnitab, et tema istus metallijäätmete vastuvõtmise ajal soojakus ning maksis sularahas seetõttu, et soovis hiljem jäätmed ettevõttele (S.E) enda nimelt väikese vaheltkasuga maha müüa. Andrei G kinnitab, et ka dokumendid oleks ta vormistanud hiljem enda nimelt jäätmete üleandmise kohta. Andrei G kinnitab, 4 et raudteerööpaid enam S.E valduses ei ole, need müüdi koos muude metallijäätmetega ettevõtte poolt edasi OÜ-le VR. Kinnistul teiste metallijäätmete vahel tuvastatud akude kohta väidab Andrei G, et neid pole tema vastu võtnud vaid need kuuluvad ühele teisele isikule, kes vaid hoiab neid sellel territooriumil. Antud väide ei ole aga tõsiseltvõetav, kuivõrd akud asuvad teiste vastuvõetavate jäätmete vahel samal territooriumil, kus toimub metallijäätmete vastuvõtmine ning akud on kogutud konteinerisse, mida tavapäraselt metalliettevõtted kasutavad akude kogumiseks. Samuti oli konteineris akusid rohkem, kui ühel isikul peaks tavapärase tegevuse tulemusena tekkima. Seetõttu asub Keskkonnainspektsioon seisukohale, et ka akujäätmed jäätmekoodiga 160601* on vastu võetud läbi Andrei G S.E poolt. Keskkonnainspektorite kontrollkäigul 04.09.2012.a Xxx tuvastatud ja asitõendina arvele võetud alumiiniumkaablite kohta väitis Andrei G, et need on kogunenud pikema aja jooksul ning vastu on need võetud kui alumiiniumijäätmed jäätmekoodiga 170402, mitte kui alumiiniumkaablid jäätmekoodiga
  5. Sellise liigitamise puhul on Andrei G aga eksinud, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu" § 3 lg 1 tulenevalt lähtutakse jäätmete liigitamisel jäätmete tekkevaldkonnast ning valitakse jäätmeliigi kuuekohaline koodinumber. Kaablite puhul jäätmekood 170411 tähendab sisuliselt, et: 17 - ehitusjäätmed; 1704 - ehitusjäätmete hulgast väljanopitud metallijäätmed 170411 - ehitusjäätmena tekkinud metallijäätmete hulka kuuluvad kaablijäätmed. Et ei oleks mitmeti mõistetavusi on jäätmeseaduse § 104 alusel metallijäätmete alajaotist veel täpsustatud ning esitatud keskkonnaministri määruses nr 17 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu", kus kaablijäätmete koodi 170411 juurde on lisatud neli täpsustavat alaliiki: 17041101 - Polümeersest või muust materjalist isolatsioonikihiga kaetud vaskkaablid või elektrijuhtmed. 17041102- Polümeersest või muust materjalist isolatsioonikihiga kaetud alumiiniumkaablid või elektrijuhtmed. 17041103- Isolatsioonita vaskkaablid või elektrijuhtmed. 17041104- Isolatsioonita alumiiniumkaablid või elektrijuhtmed. Alumiiniumi jäätmekoodi

(170402)alla saaks ettevõtte liigitada muud ehitus-lammutus tegevuse käigus tekkivad alumiiniumjäätmed ning selle koodi alla kaableid ei liigitata. Andrei G tunnistab ülekuulamise protokollis rikkumist ning kinnitab, et rikkumine on toime pandud tema enda initsiatiivil. Samuti kinnitab Andrei G, et omab õigust otsustada, milliseid jäätmeid jäätmekäitluskohas vastu võetakse ja milliseid mitte, samuti omab õigust ettevõtte nimel väljastada ostu-müügi dokumente ning omab ka õigust teostada ettevõtte pangakontolt ülekandeid metallijäätmete müüja kontole. Igor G tunnistab menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollis 12.09.2012, et Xxx asetleidvate tegevuste eest vastutab ettevõtte pädeva esindajana tema ise. Igor G tunnistab ülekuulamise protokollis, et ta teadis, et ettevõtte ei või vastu võtta kaablit, mida oli öelnud ka Pealtnägija poolt palgatud näitlejale, kuid kuna isik oli öelnud, et müüb kõike, mis võiks talle raha tuua ning et raha on väga vaja, lootis Igor T.T kaabli ostmisega aidata. Sularahas maksis seetõttu, et isik oli talle väitnud, et tema konto on arestitud. Igor G väidab, et ta pakkus välja, et raha võiks kanda ülekandega kellegi teise kontole, kuid kuna isik põikles sellest jutust kõrvale, maksis Igor G hetke emotsiooni ajendil vastuvõetud kaablijäätmete eest siiski sularahas. Samuti tunnistab Igor G ülekuulamise protokollis, et dokumentide vormistamata jätmine on tema enda viga. Igor G kinnitab, et kaablid ei ole enam S.E valduses, kuna üle neid kusagile anda ei saanud, siis kõrvaldati kaablid koos muu ettevõtte prügiga OÜ S prügilasse. Keskkonnainspektorite kontrollkäigul 04.09.2012.a Suur-Sõjamäe tn 48c tuvastatud ja asitõendina arvele võetud alumiiniumkaablite kohta väitis Igor G, et need on kogunenud pikema ajajooksul ning vastu on need võetud kui 5 alumiiniumijäätmed (jäätmekoodiga 170402), mille tema märgib aktis A3 jäätmeteks, mitte kui alumiiniumkaablid jäätmekoodiga
  1. Sellise liigitamise puhul on Igor G aga eksinud. Vt. selgitust jäätmete liigitamise reeglite kohta antud otsuses Andrei G ütluste juures. A3 jäätmeteks liigitamine võib olla ettevõtte sisene reeglistik vastuvõetava alumiiniumi kohta, kuid seejuures ei või ära unustada jäätmeseadusest tulenevat jäätmete liigitamise korda. Igor G tunnistab ülekuulamise protokollis rikkumist ning -kinnitab, et rikkumine on toime pandud tema enda initsiatiivil. Samuti kinnitab Igor G, et omab õigust otsustada, milliseid jäätmeid jäätmekäitluskohas vastu võetakse ja milliseid mitte, samuti omab õigust ettevõtte nimel väljastada ostu-müügi dokumente ning omab ka õigust teostada ettevõtte pangakontolt ülekandeid metallijäätmete müüja kontole. Menetlusaluse isiku S.E seaduslik esindaja juhatuse liige Sergei N kinnitab 12.09.2012.a ülekuulamise protokollis, et Andrei G on ettevõtte pädev esindaja ettevõtte jäätmekäitluskohas aadressil Xxx ning Igor G on ettevõtte pädev esindaja ettevõtte jäätmekäitluskohas aadressil Suur-Sõjamäe tn 48c. Mõlemal on pädevus otsustada ettevõtte nimel, millist metallijäädet võib vastu võtta ja millist mitte. Samuti vastutavad mõlemad isikud (Andrei G ja Igor G) jäätmeloaga nr XXX lubatud jäätmete vastuvõtmise eest ning peavad kontrollima territooriumitel tööd tegevate töömeeste tööd. Mõlemal vastutaval isikul on õigus ettevõtte nimel allkirjastada ning väljastada ostu-müügi dokumente ning teostada kohapeal ettevõtte pangakontolt ülekandeid metallijäätmete müüja kontole. Sergei N kinnitab, et nii Andrei G kui ka Igor G on tema selgitanud, milliseid jäätmeid võib vastu võtta ja milliseid mitte, selle oli veelkord üle korranud ka nüüd, peale Pealtnägija eksperimenti. Sergei N arvab, et Xxx võeti vastu raudteerööpad, sest platsivanem usaldas liigselt oma töölisi ning ei kontrollinud ise üle, Suur-Sõjamäe 48c kaablite vastuvõtmist põhjendab Sergei N asjaoluga, et platsivanem on vähe aega tööl olnud, mistõttu tal kogemused puuduvad. Sularahas arveldamist ja dokumentide vormistamata jätmist Sergei N kommenteerida ei oska, sest ei olnud ise juures. Keskkonnainspektsiooni inspektorite kontrollkäigul 04.09.2012.a tuvastatud elektrikaablite kohta väidab Sergei N , et need pärinesid temal olnud eelmise ettevõtte tegevusest, mis oli ehitus- ja remonditegevus ning et ta lihtsalt ladustas ehitamiste ja remontide tulemusena tekkinud juhtmeid sellel territooriumil juba ammusest ajast. Keskkonnainspektsioon asub seisukohale, et ka nende elektrijuhtmete näol on tegu siiski S.E poolt vastu võetud elektrijuhtmetega. Need on asetatud pealt lahtistesse bigbag kottidesse, teiste vastuvõetavate metallijäätmete vahele, selliselt, et elektrijuhtmete lisamine kottidesse oli koheselt võimalik. Olnuks need territooriumil juba pikka aega, oleksid need territooriumil tuvastatud korralagedust silmas pidades paiknenud territooriumi tagumises nurgas ja teiste jäätmete all, mitte aga teiste ees, nö „esimeses reas". Sergei N väidab ülekuulamise protokollis, et ta andis need elektrijuhtmed lihtsalt ära. Väidetavalt tuli üks isik territooriumile, kes tahtis neid endale, et metall välja puhastada. Kes see isik oli, ei osanud Sergei N täpsustada. Keskkonnainspektorite kontrollkäigul 05.09.2012.a xxx tuvastatud ja asitõendina arvele võetud alumiiniumkaablite kohta väitis Sergei N , et need tulid välja territooriumi korrastamise käigus ning spetsiaalselt neid vastu ei võetud, kuid peab võimalikuks, et need on tulnud muu metalliga koos mingil ajal. Metallijäätmete kogumist lahtiselt territooriumil (mitte konteineris) põhjendab Sergei N asjaoluga, et konteinerist võidakse midagi ära varastada, lahtiselt on aga kogu aeg materjal nähtaval. Samas tunnistab Sergei N rikkumist ning lubab edaspidi koguda kõik jäätmed konteinerites nagu jäätmeloaga nr XXX nõutud. Kuivõrd rikkumised on toime pandud ettevõtte pädevate esindajate poolt vastutab rikkumiste eest ka S.E, kui juriidiline isik. Karistusseadustiku § 14 lg 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Rikkumised on toime pandud ettevõtte pädevate esindajate poolt (Xxxja 6 Suur-Sõjamäe tn 48c) ning ettevõtte ainsa juhatuse liikmepoolt ( xxx) juriidilise isiku huvides, sest vastuvõetud metallijäätmed käideldi edasi ettevõtte nimel, samuti oli eesmärgiks hilisema metallijäätmete kaubandus-vahendamistegevusega ettevõttele majandusliku kasu teenimine. Ettevõtte huvides on tegutseda kolmes jäätmekäitluskohas, milliseks tegevuseks on ettevõte taotlenud ka jäätmeloa ning klientidelt metallijäätmete ostmine ja hilisem müümine on ettevõtte põhitegevus ning kuna vastuvõetud metallijäätmed on positiivse väärtusega (eriti värviline metall nagu alumiinium), on ettevõtte huvides teenida maksimaalselt majanduslikku kasu. Samuti läks Pealtnägija poolt palgatud näitleja metallijäätmeid üle andma ettevõtete metallijäätmete kogumispunktidesse, mitte ei otsinud eraisikuid, kellele metallijäätmeid üle anda. Samuti ei väitnud metallijäätmeid vastu võtnud isikud, et ostavad selle metalli Pealtnägija poolt palgatud näitlejalt kui eraisikud vaid esindasid S.E. Metallijäätmete eest sularaha maksnud isikud olid ettevõtte juhatuse liikme poolt määratud pädevad esindajad, kelle ülesandeks oli ettevõtte territooriumitel ettevõtte vahenditega tehingute tegemine S.E nimel. Vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus: • vastulauset protokollile nr 940012001283 menetlusalune isik Andrei G ei esitanud; • vastulauset protokollile nr 940012001283 menetlusalune isik Igor G ei esitanud; • vastulauset protokollile nr 940012001283 menetlusalune isik S.E ei esitanud; Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väärteo kvalifikatsioon: jäätmeseaduse § 1201 lg 1, § 1201 lg 2, § 1265 lg 1, § 1265 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: Juriidilise isiku seaduslik esindaja tunnistab ja kahetseb rikkumist ning lubab tulevikus selliseid vigu vältida. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 47 lg 1 ja lg 2 ning VTMS § 73 lg 1 p-st Keskkonnainspektsioon otsustas: karistada T.T jäätmeseaduse § 120' lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses 400 (nelisada) euroga; karistada T.T jäätmeseaduse § 126 5 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses 600 (kuussada) euroga. T.T rahatrahv kokku 1000 eurot. Karistada Igor G jäätmeseaduse § 1201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses 400 (nelisada) euroga; Karistada Igor G jäätmeseaduse § 1265 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses 600 (kuussada) euroga. Igor G rahatrahv kokku 1000 eurot. Karistada S.E jäätmeseaduse § 120 S.E jäätmeseaduse § 126 rahatrahv kokku 6000 eurot. 1 5 lg 2 järgi 1000 (üks tuhat) euroga, karistada lg 2 järgi 5000 (viis tuhat) euroga, S.E Jäätmeseaduse § 1291 ja KarS § 83 lg 6 alusel konfiskeerida: Nõlva tn 3 asitõendina arvele võetud ja S.E vastutavale hoiule jäetud alumiiniumkaabel, bigbag kotis 130 kg; Xxxasitõendina arvele võetud ja S.E vastutavale hoiule jäetud alumiiniumkaabel, bigbag kotis 128,5 kg; xxx asitõendina arvele võetud ja S.E vastutavale hoiule jäetud alumiiniumkaabel, bigbag kotis 17 kg. 7 (rahatrahvi tasumine ositi vastavalt KarS § 66 lg 2 ja 3; asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis; menetluskulude otsustus jm) KAEBUSE SISU S.E esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub osaliselt tühistada Keskkonnainspektsiooni peainspektor-nõunik Tarmo Tehva 12.10.2012.a. üldmenetluse otsuse väärteo asja nr.
  2. S.E vaidlustab osaliselt 12.10.2012.a. Keskkonnainspektsiooni poolt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse üldmenetluses, millega S.Ekaristati jäätmeseaduse § 126-5 lg 1 järgi 5 000 euro suuruse rahatrahviga. Vaidlustatud otsus oli tehtud seepärast, et läbi S.E pädevate esindajate T.T ja Igor T.T tegevuse on S.E kui juriidiline isik rikkunud aadressil XxxTallinn jäätmeseaduse § 105 lg 3, §

§ 107sätteid ning aadressil Xxx

Tallinn jäätmeseaduse § 105 lg 2, §

§ 107sätteid.

Jäätmeseaduse § 105 lg 3 kohaselt liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud. Jäätmeseaduse § 106 lg 1 kohaselt isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas: 1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht; 2) metallijäätmete lühikirjeldus, li ik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus; 3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber; 4) metallijäätmete maksumus. Jäätmeseaduse § 107 kohaselt metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. S.E pädevate esindajate Andrei G ja Igor G, kes Keskkonnainspektsiooni poolt eelnimetatud rikkumiste eest on samuti karistatud igaüks rahatrahviga summas 600 eurot. Nimetatud isikute poolt üldmenetluse käigus on antud ütlused, et nad on teadlikud, et S.Eei ole jäätmeluba alumiiniumkaabli, akejäätmede ja raudteerööbaste kokkuostmiseks. Mõlemad firma töötajad kinnitasid, et alumiiniumkaabel ei olnud ostetud firma poolt spetsiaalselt, vaid nimetatud jäätmete kogus on tekkinud kogu firma tegevuse aja jooksul jäätmete sorteerimise käigus. OÜ-le Parcus Metal ei ole mõtet soetada keelatuid jäätmeid, kuna edasi müüa nimetatuid jäätmed Eestis ei ole võimalik. Sellel põhjusel alumiiniumkaabli jäätmed olid pandud bigbag kotti. Nimetatud väite tõendamiseks on see, et S.E xxx vanametalli kogumiskohas alumiiniumkaablit jäätmekoodiga 17041104 oli väikses koguses vaid 17 kg. Peale seda, vastuvõtu punkti, asukohaga XxxTallinn, pädev esindaja Andrei G seletas, et 23.08.2012.a. ta ostis endale vastuvõtu punktis eraisikult rööpa pikkusega 40 cm ja muid metallijäätmeid koguses 224 kg ja tasus oma rahast sularahas 51 eurot ja 50 senti. Nõutud dokumenti ta 8 ei vormistanud, kuna eelnimetatud jäätmed ta ostis endale alandatud hinnaga eesmärgiga edasi müüa S.E tegelikku hinna eest, s.o. 70 eurot. Samuti Keskkonnainspektsiooni poolt 04.09.2012.a. kinnistul oli tuvastatud 20 veoauto akusid, mis olid kogutud konteinerisse. Andrei G seletas, et akud pole tema vastu võtnud ja need kõik kuuluvad teisele isikule, kes vaid hoiab neid sellel territooriumil. Käesolevaga S.E väidab, et territooriumit asukohaga Nõlva tn.3 Tallinn üürib nii S.E, kui ka OÜ BT, mille bilansis on 12 sõiduautot ja just nimelt OÜle BT kuuluvad kõik juba kasutuses olnud veosõidukite akud, mida firma ladustab konteinerisse. 24.10.2012.a. BT OÜ andis üle temale kuuluvad veoautode akud jäätmekoodiga 170403 koguses 0,150 tonni BR OÜ-le utiliseermiseks. Nimetatud asjaolu tõendab seda, et tegelikult Keskkonnainspektsiooni inspektori poolt territooriumil leitud akud kuuluvad mitte OÜ-le Parcus Metal vaid OÜ-le BT. Vastuvõtu punkti asukohaga XxxTallinn pädev esindaja Igor G seletas, et 23.08.2012.a. ta ostis endale eraisikult kaabli tükki ja tasus oma isikliku sularahaga 25 eurot. Kuna jäätmed olid soetatud enda kasutusse, siis sellel põhjusel nimetatud tehing ei olnud dokumenteeritud. Samuti ülekuulamise protokollis 12.09.2012.a. Igor G tunnistas rikkumist ning kinnitas, et rikkumine oli toime pandud tema enda initsiatiivil. Nimetatud rikkumise eest Igor G Keskkonnainspektsiooni poolt on karistatud rahatrahviga 1 000 eurot. Kaebaja palub arvestada, et ettevõtte pädevad esindajad, kes on kohustatud vastutama õige jäätmete kokkuostmise eest jäätmeseaduse rikkumise eest Keskkonnainspektsiooni poolt on karistatud rahatrahvidega ja peale seda alumiiniumkaabel ei olnud soetatud kaebaja poolt, vaid jäätmete sorteerimise käigus. Väga oluline on ka see, et S.E alumiiniumkaabli realiseerimisest mingit tulu ei saanud ja ei võinud saada ja seega kaebaja pädevad esindajad tegutsesid mitte kaebaja huvides. Samuti arvestades seda asjaolu, et akud ei kuulu kaebajale, siis S.E arvab, et eelnimetatud rikkumise eest tema suhtes määratud karistus on põhjendamatu kõrge. Eeltoodu alusel kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja 12.10.2012.a. otsuse üldmenetluses väärteoasjas nr 940012001283 karistuse osas, kus määrati rahatrahv summas 5 000 eurot jäätmeseaduse § 126-5 lg 1 järgi. Muuta karistust jäätmeseaduse § 126-5 lg 1 järgi jäätmeseaduse § 105 lg 3, §

§ 107nõude rikkumise eest ja vähendada rahatrahvi suurust.

Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.