1-10-12533/26

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.november 2012 Kriminaalasja number 1-10-12533 Kohtunik Sirje Lahesoo Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Kriminaalasi I.H kohta ettekanne Süüdimõistetu I.H , isikukood xxx, xxxxxxxx xxxxx xxxxxx Kriminaalhooldusametnik Ülle Luts Paide esitatud erakorraline elukoht RESOLUTSIOON

1. Erakorraline ettekanne rahuldada.
2. Tühistada Pärnu Maakohtu 12.10.2010 kohtuotsus nr 1-10-12533 I.H-le mõistetu vangistuse tingimisi täielikult kohaldamata jätmise osas.
3. Pöörata I.H-le Pärnu Maakohtu 12.10.2010 kohtuotsus nr 1-10-12533 mõistetud lõpliku karistuse kandmata osa - vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, täitmisele.
4. Karistus pöörata täitmisele kohtumääruse jõustumisel. Karistuse kandmise aega hakata lugema I.H vanglasse asumise päevast. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD Pärnu Maakohtu 12.10.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-12533 tunnistati I.H süüdi KarS § 424 järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle vangistus 5 kuud ja 28 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga. Katseajal pidi I.H täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, samuti KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 20.10.
5. 20.09.2011 määrusega pikendas kohus kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel I.H-le määratud katseaega 3 kuu võrra põhjusel, et I.H rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. 24.01.2012 määras kohus kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel I.H-le täiendava kohustuse teha üldkasulikku tööd 20 tundi põhjusel, et I.H rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. 20.03.2012 esitas kriminaalhooldaja taas erakorralise ettekande, milles palus I.H-le mõistetud karistus täitmisele pöörata põhjusel, et I.H ikka rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi. 20.06.2012 teatas kriminaalhooldaja, et I.H-le on Wismari Haiglas tehtud alkoholismi vastu sensibiliseeriv T-protseduur. Kriminaalhooldaja muutis erakorralises ettekandes tehtud ettepanekut ning tegi uue ettepaneku määrata I.H-le täiendav kohustus alluda katseaja lõpuni alkoholismivastasele ravile. 10.07.2012 määrusega kohus kriminaalhooldaja muudetud ettepaneku rahuldas. 09.11.2012 esitas kriminaalhooldaja kohtule taas erakorralise ettekande I.H kohta põhjusel, et viimane taas rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja ettepanek – pöörata karistus täitmisele. SÜÜDIMÕISTETU I.H kinnitas kohtuistungil, et on võtnud endale kohustuse katseajal mitte tarvitada alkoholi, aga on siiski katseajal alkoholi tarvitanud. Ta on alkoholi tarvitanud ka pärast „ampulli panemist“ . Ta lubas, et katseaja lõpuni ei tarvita alkoholi, aga ikka tarvitas. Tarvitab Kriminaalasi nr 1-10-12533 alkoholi seetõttu, et tal on „närvid täitsa läbi“ tervise pärast. Ta teadis küll, et kui tarvitab katseajal alkoholi, siis läheb vangi. Alkoholi on tarvitanud, aga vangi minna ei taha. KOHTU SEISUKOHT
6. Karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud. Erandeid selles osa ei ole. I.H-le on Pärnu Maakohtu 12.10.2010 jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-12533 mõistetud lõplikuks karistuseks vangistus 5 kuud ja 28 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga. Katseajal pidi I.H muuhulgas täitma ka KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
7. Uuritud materjalid annavad tunnistust, et alates kohtuotsuse jõustumisest on I.H korduvalt, vähemalt üheteistkümnel korral, rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ta on katseaja jooksul korduvalt pannud alkoholijoobes toime väärtegusid, sealhulgas nii alkoholiseaduse § 70, liiklusseaduse § 259 lg-te 1 ja 2 kui karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi. Samuti on ta korduvalt ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele kas alkoholijoobes või alkoholi tarvitamise tunnustega. Süüdimõistetule on KarS § 75 lg 2 p 2 kohustuse rikkumise tõttu korduvalt kohaldatud leebemaid mõjutusvahendeid (pikendatud süüdimõistetu katseaega, määratud talle katseajaks täiendavaid kohustusi), kuid tulemusteta. Süüdimõistetu on jätkanud alkoholi tarvitamist. Ka kohtuistungile, kus arutati tema karistuse täitmisele pööramise küsimust, ilmus ta alkoholi tarvitamise tunnustega. Süüdimõistetu ei eitagi, et tarvitab jätkuvalt alkoholi ka pärast Wismari Haiglas nn „ampulli“ panemist (alkoholivastane sensibiliseeriv T-protseduur). Süüdimõistetu väitel tarvitab ta alkoholi, kuna terviseprobleemi tõttu tema „närvid on täitsa läbi“. Süüdimõistetu selline väide on tõendamata, ennastõigustav ja absurdne. Eeltuvastatut kogumis hinnates leiab kohus, et I.H on korduvalt ja teadlikult rikkunud katseajal talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, lisaks ka täiendavalt määratud kohustust alluda kuni katseaja lõpuni alkoholivastasele ravile.
8. Uuritud tõendid kogumis kriminaalhooldaja hinnanguga annavad tunnistust, et I.H-le mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei ole tema puhul eesmärki täitnud. I.H on teadlikult, korduvalt ja pikaajaliselt rikkunud nii KarS § 75 lg 1 p 2 kui ka KarS § 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustusi. Oma sellise käitumisega ei ole I.H õigustanud kohtu usaldust ega soovinud kasutada talle antud võimalust mitte vangi minna. Seetõttu ei pea kohus enam võimalikuks jätta I.H kriminaalhoolduse alla. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga ja pöörab I.H-le mõistetud lõpliku karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt otsustab süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 kohaselt mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik. Sirje Lahesoo Kohtunik