xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxx, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 04.04.2011 otsusega KarS §424 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud koos lisakaristusena Süüdistatav sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega tähtajaga 2 kuud - Harju Maakohtu 15.08.2011 otsusega KarS §329 järgi üldkasuliku tööga 240 tundi tegemise tähtajaga 12 kuud Kahtlustatavana kinni peetud 01.05.2012 – 02.05.2012 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 02.05.2012 Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus Kriminaalasi OTSUSTAS: 1 Süüdi tunnistada N.D
Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista N.D-le lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg.1 alusel arvestada N.D karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 01.05.2012 – 02.05.2012, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb N.D 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. N.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. N.D karistuse kandmise algus on tema poolt karistuse kandmisele asumise aeg.
lg.1 p.1 alusel kohaldada N.D-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 5 (viis) kuud. Liiklusseaduse §127 alusel on N.D kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt N.D-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti (s.h. ettevalmistus kohtuvaidlusteks 32 €, esinemine kohtuistungil 32 €, käibemaks 12,80 €). Välja mõista N.D-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses osalemise eest 76 8seitsekümmend kuus) eurot 80 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb N.D tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 14.11.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb antud kriminaalasjas tuvastada, kas N.D juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalide kohaselt juhtis N.D sõiduautot xxx Liiklusseaduse §69 lg.1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund Liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse §69 lg.4 p.1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidujuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et N.D tuvastati 01.05.2012 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-ARBK-0026 alkoholijoove 0,87 mg7l. Vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr.TTRC-12/00012 oli mõõtevahend taadeldud 27.04.2012. Mõõtevahend läbis esmataatluse, kuna puudusid taatlusmärgised ning vastas nõuetele. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et N.D alkoholijoove oli mõõdetud ja tuvastatud seaduses ettenähtud korras. Maakohus leiab, et KarS §424 sätestatud süüteokoosseis on täidetud, süüdistatav N.D poolt toimepandud kuritegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Subjektiivsest küljest on tegemist kuriteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Süüdistatav kinnitas, et tarvitas alkoholi nii eelmisel õhtul kui samal hommikul ning siis istus autorooli ja sõitis Kohtla-Järvele. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides tõendeid kogumis leiab maakohus, et N.D on talle inkrimineeritud kuriteo toime pannud. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas N.D poolt ei esine. N.D ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. 4 Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus arvestab N.D puhul karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks toimepandud süüteo raskusastmele süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. ja laadile arvestab maakohus ka N.D on varem kriminaalkorras kaks ja väärteokorras kaheksa korda karistatud. 04.04.2011 karistati N.D KarS §424 järgi. Seega on tegemist samaliigiliste kuritegude jätkuva toimepanemisega. Lisaks sellele on N.D 15.08.2011 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS §329 järgi. Seega pani N.D käesoleva kuriteo toime ajal, mil tema suhtes oli vangistus asendatud üldkasuliku tööga. KarS §424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Arvestades seda, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras lühikese aja jooksul karistatud isikuga, samaliigilise kuriteo jätkuva toimepanemisega ja see kuritegu on toime pandud ajal, mil eelmise kuriteo eest mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga, leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine ei ole käesoleval ajal võimalik ja põhjendatud. Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei avalda süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Ka nähtub süüdistatava ütlusest maakohtu istungil, et käesoleval ajal ta ei tööta, mistõttu rahalise karistuse tasumine võib osutuda problemaatiliseks või võimatuks. Karistuse mõistmisel peab maakohus oluliseks seda, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistuseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Maakohus leiab, et N.D karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei oleks piisav. Isiku süüdimõistmisel peab ühiskond saama aru, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Maakohus leiab, et Üllar GAvriloffi karistamine rahalise karistusega oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes. Eeltoodu alusel tuleb N.D-le mõista karistuseks vangistus. Arvestades kuriteo raskust, selle toimepanemist teise karistuse kehtivuse ajal, süüdistatava isikut ning karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab maakohus põhjendatuks mõista N.D-le karistuseks vangistuse tunduvalt alla miinimummäära – 6 kuud. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. 5 Eeltoodu alusel jääb N.D kanda 4 kuud vangistust. Maakohus ei pea põhjendatuks mõista nimetatud karistust N.D-le tingimisi. Viru Maakohus andis oma 04.04.2011 otsusega juba süüdistatavale võimaluse ja mõistis vangistuse 2 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Seda katseaega süüdistatav korrakohaselt ei läbinud ja juba 15.08.2011, s.o. 4 kuu pärast karistas Harju Maakohus teda uuesti kuriteo toimepanemise eest. Ka sel juhul anti süüdistatavale võimalus ja asendati liitkaristuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele ei suutnud süüdistatav taas talle osutatud usaldust õigustada ja pani uue kuriteo toime juba 01.05.2012, s.o. vähem, kui 9 kuu möödumisel viimasest süüdimõistmisest. Asjaolu, et käesolevaks ajaks on süüdistatav üldkasuliku töö tunnid sooritanud, ei mõjuta ega tõsta tema usaldusväärsust maakohtu silmis. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus selles, et mõistes taaskord süüdistatavale vangistuse tingimisi või asendades selle taaskord üldkasuliku tööga, suudab süüdistatav seekord katseaja läbida nõuetekohaselt ja ei pane selle kehtivuse ajal toime uut kuritegu.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et N.D peeti kinni 01.05.2012 ja vabastati 02.05.2012 (lk-d 9-11 ja 19). Seega tuleb eelvangistuse 2 päeva arvata süüdistatava karistuse hulka, mistõttu kandmisele kuulub N.D 3 kuud 28 päeva vangistust. Harju Maakohtu 15.08.2011 otsusega mõistetud karistus – üldkasulik töö 240 tundi on süüdistataval käesolevaks ajaks tähtaegselt tehtud. N.D suhtes valitud tõkendi – elukohast lahkumise keeld – tühistamiseks käesoleval ajal aluseid ei ole. N.D karistuse kandmise algus on tema poolt karistuse kandmisele asumise aeg. Vastavalt KarS §50 lg.1 p.1 võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kohtu poolt kuni kolmeks aastaks. Viru Maakohtu 04.04.2011 otsusega süüdimõistmisel kohaldas lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 2 kuud. kohus N.D-le Maakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine pikemaks ajaks, kuid leiab, et see peab jääma siiski tunduvalt alla keskmise määra. Maakohus peab põhjendatuks kohaldada N.D-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 5 kuud. Vastavalt alates 01.07.2011 kehtiva Liiklusseaduse §127 on N.D kohustatud oma juhiloa viima Maanteeametisse 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 6 Käesolevas kriminaalasjas kuuluvad menetluskulude hulka KrMS §179 lg.1 p.2 alusel sundraha 435 €, KrMS §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 115,20 € ja kohtulikus menetluses 76,80 € ning KrMS §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 €. Süüdistatava ja tema kaitsja viited sellele, et N.D-le tuleb mõista vangistus tingimisi seoses tema perekondlike asjaoludega (abikaasa viibimine haiglas ja kahe alaealise lapse olemasolu), ei ole põhjendatud ja ei anna maakohtu arvates selleks alust. Abikaasa ja lapsed olid süüdistataval olemas ka kõigi kolme kuriteo toimepanemise ajal. Siiski peab maakohus vajalikuks viidata, et süüdistataval on KrMS §414 lg.1, 3 alusel saadud teatise saamisel õigus esitada maakohtule vastavalt KrMS §415 lg.3 taotlus vangistuse edasilükkamiseks erakordsetel asjaoludel. Samas peab süüdistatav silmas pidama KrMS §414 lg.4, mille kohaselt ei peata taotluse esitamine vangistuse täitmise edasilükkamiseks vangistuse täitmisele pööramist. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.