1-12-9025/11

1-12-9025 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Kriminaalasja number 1-12-9025 Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Piia Jaaksoo Kersti Särgava Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Tiia Üksik erakorraline ettekanne taotlusega pöörata Z.T-le (ik xxx, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel) Pärnu Maakohtu 24.09.2012 kohtuotsusega nr 1-12-9025 mõistetud karistus täitmisele RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik taotlus ja pöörata täitmisele Z.T-le Pärnu Maakohtu 24.09.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistus, arvestades karistusest kantuks 199 tehtud üldkasuliku töö tundi s.o 3 kuud 10 päeva vangistust. Täitmisele pööramisele kuulub vangistus 8 (kaheksa) kuud 20 (kakskümmend) päeva.
4. Z.T karistuse – 8 kuud 20 päeva vangistust - kandmise aja alguseks lugeda Z.T poolt karistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõustumist.
5. Kohaldada Z.T suhtes tõkendit elukohast * lahkumise keeld, mis tuleb tühistada peale vangistuse kandmisel asumist.
6. Edastada määruse ärakiri Z.T-le , prokurörile Ülle Tamm ja kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 24.09.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9025 mõistis kohus Z.T süüdi KarS § 121 järgi Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS 1 1-12-9025 Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Z.T on mõistetud 24.09.2012 Pärnu Maakohtu otsusega süüdi KarS § 121 järgi ja määratud kriminaalhooldusele, kusjuures talle on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohtu poolt on määratud ka lähenemiskeeld kannatanu A . K.le 2 m. Kärdla kriminaaltalituse juhtivuurija K. K. edastas kriminaalhooldajale teatise kriminaalasja alustamata jätmise kohta nr 12250102425, millest nähtub, et 22.10.2012 teatas A. K. politseile, et purjus poeg tuli talle kallale. Teatises on informatsioon selle kohta, et indikaatorvahendiga on tuvastatud Z.T joove 1,20 mg/l. Seega on Z.T rikkunud KarS § 75 lg 1 2 p 2 tulenevat kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Hooldusalune seletuskirjas kirjutab, et tuli 22.oktoobril ÜKT tundide tegemiselt, kohtus J. P.ga, kes andis talle hirve pea koera jaoks. Tema tuli koju ja hakkas selle hirve peaga askeldama. Isa tuli teda õpetama, oli silmnähtavalt purjus ja lähenes ise talle. Hooldusalune oli samuti tarvitanud alkoholi. Politsei viis kannatanu kutse peale Z.T arestimajja kainenema. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE Z.T on varem olnud kriminaalhooldusel. 24.09.2012 Pärnu Maakohtu otsusega mõisteti talle vangistus 7 kuud ja KarS 65 lg 2 alusel suurendati vangistust Pärnu MK 23.08.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 5 kuu karistuse võrra ning määrati liitkaristus 1 aasta, milline KarS § 69 lg 1 alusel asendati 730 tunni üldasuliku tööga. Varasem kriminaalhooldus kulges samuti probleemidega, mis olid seotud alkoholi kuritarvitamisega. 3-4 kuud suutis aga hooldusalune elada karsket elu, sai end kriminaalhooldaja sekkumisel võtta töötukassas arvele ja läbis koolitusi, osales töötukassa projektis. Kahjuks sooritas aga katseajal uue kuriteo, mis seisnes jälle alkoholijoobes vägivallatsemisega isa kallal. Z.T KarS ÜKT kohtuotsus registreeriti kriminaalhooldusosakonnas 12.10.
7. Kuna olin ise haiguslehel, siis asendas mind kriminaalhooldaja E.B., kes Z.T-ga kontakti ei saanud. Tulnud tööle 01.11, kutsusin hooldusaluse arvele võtmiseks 02.11.2012 ja ÜKT ajakava koostamiseks. Hooldusalune selgitas, et hakkas juba ÜKT tunde tegema, kuid hiljem kontrollimisel selgus, et hooldusalune tegi oktoobri alguses politseitrahvide eest asenduskaristusena määratud töö tunde. Z.T alustas kohtu poolt määratud tööde teostamist 24.10 ja erakorralise ettekande esitamise ajaks on Kõrgessaare valla poolt esitatud töötundide arvestuslehe alusel tehtud 21.11.2012 seisuga 730 ÜKT tunnist
8. Kriminaalhooldaja on teinud koostööd Kõrgessaare valla sotsiaalnõuniku L. K.ga, kes hetkel juhendab ka tööde teostamist. Üheskoos oleme jõudnud arusaamiseni, et alkoholiprobleem Z.T ei kao kuhugi ja suhted isaga püsivad jätkuvalt pingelised. Hooldusalune elab nüüd II korrusel ja proovib elada nii, et isaga võimalikult vähe kokku puutub. Iseloomustav materjal on ka see, et juba on Z.T poolt rikutud lähenemiskeeldu isale lähemale kui 2 m ja hoolduslausele on selgitatud, et korduva rikkumise korral algatatakse kriminaalasi. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele. Juhindudes KrHS § 31 ja KarS § 69 lg 6 sätetest, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku saata Z.T temale Pärnu Maakohtu 24.09.2012 kohtuotsusega nr 1-12-9025 mõistetud ja ärakandmata vangistust kandma. Tegemata töötunde seisuga 21.11.2012 on
9. Hooldusaluse poolt on rikutud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, kusjuures rikkumine on toime pandud kohe tööde sooritamise alguses, mis annab alust arvata, et Z.T ei ole soovigi oma elukorralduses midagi muuta. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kriminaalhooldaja esitas kohtuistungil vääreoprotokolli, mille kohaselt Z.T süüdistatakse 15.12.2012 alkoholijoobes vääreo toimepanemises. Enne kohtuistungit esitas kriminaalhooldaja tõendi, et kohtuistungiks oli Z.T tehtud 199 üldkasuliku töö tundi. Z.T kaitsja osavõttu erakorralise ettekande arutamisest ei soovinud. 2 1-12-9025 Z.T andis kohtus ütlusi, et on tarvitanud alkoholi, ei oska öelda, miks seda on teinud, alkoholiga peab lõpparve tegema. Teadis, et on kohustus mitte alkoholi tarvitada. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Z.T on karistuse kandmise ajal rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja seda kahel korral juba vähem kui kolme kuu jooksul. Vastavalt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele tuvastas politseipatrull 22.10.2012 Z.T joobe – indikaatorvahend näitas 1,20 mg/l väljahingatava õhu kohta. Vastavalt väärteoprotokollile süüdistatakse Z.T 15.12.2012 alkoholijoobes vääreo toimepanemises. Z.T tunnistab alkoholi tarvitamisi ka ise. Kohus leiab, te alkoholi mitte tarvitamise keeld oli Z.T-le pandud selleks, et ta ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. Nähtuvalt Z.T kohta tehtud kohtuotsustest, on Z.T kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Z.T oli võimalus valida alkoholi mittetarvitamise ja õiguskuuleka elu elamise tee, kuid seda ta ei teinud. Rikkudes kohtu pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, arvatakse Z.T taas süüks ka väärteo toimepanemist. Z.T on tahtlikult kahel korral rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja seetõttu tuleb talle mõistetud vangistus täitmisel pöörata. 17.12.2012 seisuga oli Z.T tehtud 199 tundi üldkasuliku töö tundi, millele vastab 3 kuud 10 päeva vangistust. Seega ärakandmata on Z.T poolt karistus 8 kuud 20 päeva vangistust, milline tuleb täitmisele pöörata. Kohus leiab, et Z.T suhtes tuleb kohaldada tõkendit elukohast * lahkumise keeld, mis seisneb kohustuses mitte lahkuda ilma kohtu loata oma alukohast kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Tõkendi rikkumise korral võidaks Z.T trahvida või kohaldada raskemat tõkendit. Z.T poolt karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda Z.T poolt karistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 3