lg 1 - § 25 lg 1 järgi
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 08.10.2012. RESOLUTSIOON Jätta süüdimõistetu Z.T (isikukood xxx) taotlus karistusest vabastamisest rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.01.2013 kohtuotsusega tunnistati Z.T süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati Z.T vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.01.2011 kohtuotsuse järgi ärakandmata 1 1-12-11392 karistuse osa võrra 4 (neli) kuud vangistust ning mõisteti Z.T-le liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendati Z.T-le mõistetud karistus 10 (kümme) kuud vangistust, 600 (kuuesaja) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati Z.T üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.01.2013 kohtuotsus jõustus 25.01.2013. 08.10.2013 esitas Z.T Viru Maakohtule taotluse mõistetud karistuse ümbervaatamiseks, kuna
Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et Z.T taotlus karistusest vabastamise kohta ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 15.07.2013 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 05.07.2013,2), millega muu hulgas muudeti ka
Kehtiv sõnastus on järgmine: deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooni või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides, kui teo objektiks oli kaup suures koguses - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud sõnastusega on
lg-st 1 jäetud välja väärteoprejuditsioon st et korduvalt väikeses koguses toimepandud salakaubavedu ei ole enam kuritegu. Seega on tegemist muudatusega, mis välistab osaliselt teo kriminaalkorras karistatavuse. Sama seadusega täiendati alates 15.07.2013 karistusseadustiku rakendamise seadust §-ga 332, mille kohaselt kohaldatakse karistusseadustiku § 391 lõike 1 15.07.2013 jõustunud redaktsiooni tagasiulatuvalt isikule, kes on enne 15.07.2013 nimetatud sätte alusel süüdi mõistetud ja kes kannab vangistust. Vangla, milles kannab vangistust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik, teatab talle karistusseadustiku § 391 lõike 1 muudetud redaktsiooni tagasiulatuvast mõjust ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks kriminaalmenetluse seadustiku §-s 431 sätestatud korras.” Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.01.2013 kohtuotsusest nähtuvalt asendati Z.T-le mõistetud karistus (10 kuud vangistust) üldkasuliku tööga 600 tunni ulatuses. Täitmise tähtaeg on 1 aasta 2 kuud. Otsus jõustus 25.01.2013. Seega oli Z.T suhtes tehtud kohtuotsus ülalnimetatud seaduse muudatuse jõustumise hetkeks juba 2 jõustunud. Samuti ei ole Z.T näol tegemist
RS §-ga 33 kohaldamisalasse jääva isikuga, kuna ta ei kanna
2 1-12-11392
RS § 33 kohaselt rakendatakse
lõike 1 muudatusi tagasiulatuvalt jõustunud kohtuotsuse korral üksnes neile isikutele, kes kannavad reaalset vanglakaristust. Selliste isikute karistused vaadatakse kohtu poolt üle KrMS § 431 korras. Riigikohus on oma lahendites (3-4-1-19-07 p 23; 3-1-3-10-02) viidanud, et Põhiseaduse § 12 lg 1 ja 23 lg 2 teises lauses sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud. Tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigustega, mille piiramise õigustusena saavad arvesse tulla teised põhiõigused, aga ka põhiseaduslikud väärtused, näiteks kohtusüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused kaaluda osaliselt või täielikult üles PS § 12 lg 1 esimesest lausest ja § 23 lg 2 teisest lausest tuleneva süüdimõistetu õiguse sellele, et tema olukord viidaks kooskõlla pärast õiguserikkumise toimepanemist kehtima hakanud leebema seadusega. Sellistel puhkudel võib seadusandja näha ette, et leebemat seadust kohaldatakse juba süüdimõistetud isikute suhtes üksnes piiratud ulatuses või ei kohaldata seda üldse, kitsendades nii süüdimõistetute teatud kategooriate põhiõigust saada osa leebema karistusseaduse tagasiulatuvast mõjust. Antud juhul on riik võtnud vastu õiguspoliitilise otsustuse, et tagasiulatuvalt kohaldatakse
Taotluse esitaja neile kriteeriumitele ei vasta. 2 Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et Z.T vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. taotlus karistuse Kohus teeb määruse juhindudes KrMS § 431. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.