4-13-4380 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-4380 (2317,13,003508; 2317,13,004403) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Z.O, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
- Z.O süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
- Mõistetud arest 10 (kümme) päeva kuulub ärakandmisele Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või kohtu menetluses olevas kriminaalasjas mõistetava vangistuse ärakandmisest.
- Z.O-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiiside tegemisel tekkinud kulu 94 (üheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.O , 4-13-4380, joobeekspertiis“.
- Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.09.
- V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 11.06.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1304964 selles, et 26.04.2013 kella 12.30 ajal peeti Tallinnas, Järveotsa tee 35b juures kinni Z.O , kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja 7-aminoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 30.07.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1304976 selles, et 26.05.2013 kella 14.00 ajal peeti Tallinnas, Õismäe tee 107 kinni Z.O , kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja oksasepaami/nordasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et on väärteod toime pannud. Arst mingeid aineid välja kirjutanud ei ole. Käesoleval ajal kahtlustatakse kümne varguse toimepanemises. Kriminaalasi saadeti kohtusse eelmisel nädalal. Viimane arest 12 päeva on kandmata. Kohtuvälise menetleja pakutud 15 päeva kohta arvamust ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud. Menetlusalune isik on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, ka arestidega, siis taotleb aresti 15 päeva. Samuti välja mõista ekspertiisitasud. Karistuse ärakandmist arvestada pärast karistuse ärakandmist või tõkendi muutmist. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata. Peale selle süüdistatakse teda mitmete varavastaste kuritegude toimepanemises, mis viitab sellele, et menetlusalusel isikul legaalne sissetulek puudub. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik määrata karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea eelnevaid karistusi arvestades võimalikuks mõista karistust alammäära lähedasena. Kuivõrd menetlusalune isik on vahistatud seoses tema kriminaalasja menetlemisega, kuulub mõistetav karistus ärakandmisele pärast kriminaalmenetluses valitud tõkendi muutmist või tühistamist või mõistetava vangistuse ärakandmist. Märt Toming kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.