) § 201 lg 2; § 234 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Ida politseijaoskond; asukoht: Vikerlase 14 Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik T.J isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; ei tööta; elukoht: XXX; varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 111, 113 lg 2 kohus o t s u s t a s: 1. 2. 3. 4. Süüdi mõista T.J
Süüdi mõista T.J
S § 63 lg 3 järgi tuleb T.J kokku ära kanda arest 23 päeva. Arest pöörata täitmisele viivitamatult. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates 1 kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele allkirja vastu kätte antud 04.09.2013.a. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt 27.06.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1343933 kohaselt juhtis T.J 20.06.2013.a kella 20:15 ajal mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga koos helisignaaliga, millega pani toime
lg 2;
Menetlusosaliste seisukohad: Kohtuväline menetleja: andis allkirja selle kohta, et kohtuistungi protokolli ei ole vaja koostada. Menetleja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatav, 20.06.2013.a. toime pandud väärtegu on tõendatud ja nimelt: - väärteoprotokolliga; - isikusamasuse tuvastamise protokolliga; - tunnistaja Igor Šavlini ütlustega; tunnistaja Vjatšeslav Daineko ütlustega; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga; - sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsusega; maanteeameti liiklusregistri väljavõttega; - karistusregistri väljavõttega. Kohtuväline menetleja palus süüdi mõista T.J
lg 2 järgi ja karistada arestiga 13 päeva;
S § 63 lg 3 järgi kokku 23 päeva. Menetlusaluse isiku seisukoht: T.J ei soovinud istungi protokolli koostamist. Menetlusalune isik selgitas, et ta asus just paar päeva tagasi tööle, kus tal on katseaeg. Töölepingut esitada ei ole sest seda ei ole sõlmitud. Menetlusalune isik palus arest määrata ositi, tal on 3 last ja naine ei saa laste ülalpidamisega hakkama. Süüksarvatavat tegu isik tunnistas, kuid arvas, et menetleja poolt taotletud arest on liiga raske. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et
lg 2;
lg 1 kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollide järgi on tõendatud.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Trahviühik on rahatrahvi baasisumma, mille suurus on neli
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 234 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil tunnistaja Igor X ütlustega, mille kohaselt ootas 20.06.2013.a. Laagna tänaval Rimi kaupluse juures taksot, kui tema juurde tuli meesterahvas, kes lubas ta koju viia. Punase tänava valgusfoori juures lülitas nende taga olev politseiauto sisse vilkurid, mille tõttu juht lisas kiirust ning hakkas eest ära sõitma. Aadressil Vikerlase 14 Tallinn sõitis juht vastu prügikonteinerit, hüppas autost välja ning kadus. Autojuht oli temale tundmatu isik (t.lk.3-4); tunnistaja Vjatšeslav Dainenko ütlustega, mille kohaselt olles 20.06.2013.a. autopatrullis, peatus Punase tänava valgusfoori ees. Samuti seisis valgusfoori taga ka sõiduauto Audi 100, registreerimismärgiga XXX. Lubava tule süttimisel hakkas Audi väga aeglaselt liikuma. Politseiandmebaasist selgus, et antud sõidukit võib juhtida isik, kes ei oma juhtimisõigust. Andis sinise-punase vilkuritega ning helisignaaliga peatumismärguande, kuid sõiduk eiras seda ning hakkas kiirust suurendama ning eest ära sõitma. Kella 20:20 ajal sõitis Audi XXX vastu Vikerlase 17 maja prügikasti ning autojuht hüppas sõidukist välja. Sõidukis viibis kõrvalistuja Igor X (IK XXX). Auto omanik XXX esitas neile hiljem Audi 337 AUL registreerimistunnistuse ning tunnistas, et sõiduautot juhtis tema abikaasa T.J (IK XXX) (t.lk.6-7); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt T.J tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut; maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt T.J puudus juhtimisõigus (t.lk.11); sõidukijuhtimise kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et 06.01.2013.a. kõrvaldati T.J juhtimiselt (t.lk.12); karistusregistriga, millest nähtub, et T.J-i on varem korduvalt nii kriminaal-kui ka väärteokorras karistatud (t.lk.13-14). Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.J pani toime ja ta tuleb süüdi mõista
lg 2;
Isik pani toime kahele eri väärteo koosseisule vastavad teod. Seega tuleb talle karistus määrata mõlema väärteo eest eraldi. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. T.J-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada T.J-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, T.J-i ei ole võimalik karistada rahatrahviga vaid teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. T.J-i kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel T.J-ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral 3 konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. T.J-i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. T.J-i on varem korduvalt väärtegude eest karistatud, sh.
lg 2 järgi, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt T.J-i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada isikut ka maksimummääras, vaid see võib jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Samuti leiab kohus, et T.J-i suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Seega tuleb T.J süüdi mõista
Samuti mõista T.J süüdi
S § 63 lg 3 järgi, mõistetakse karistuse iga väärteo eest eraldi, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule. Seega peab T.J ära kandma aresti 23 päeva. Arest pöörata täitmisele viivitamatult. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn). Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.