4-13-5073/7

Väärteoasi nr.4-13-5073 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. oktoobril 2013.a Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Helen Aasma K – J Vaab Vaidlustatud lahend P.P 04.08.2013.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i 16.07.2013.a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,13,007941 Kaebuse esitanud isik P.P , isikukood: elukoht: XXX. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: P.P kohtuvälise menetleja esindaja: Mari – Liis Reidi. XXX, KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON P.P kaebus rahuldada ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i 16.07.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2302,13,007941 lisakaristuse kohaldamise osas ning teha uus otsus millega: Jätta P.P-lt KarS § 50 lg.1 p.2 alusel ja Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmata. Kohaldades KarS § 66 sätteid määrata rahatrahv summas 800,00 eurot tasumisele (kahes) osas igakuiselt summas 400,00 eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank, kohustuslik on märkida viitenumber
2. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i 16.07.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2302,13,007941 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 29.10.2013.a. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i poolt 16.07.2013.a väärteoasjas nr. 2302,13,007941 tehtud otsusega tuvastati, et P.P juhtis 25.06.2013.a. kell 09:03 ajal aadressi Sõle tn 51b, Tallinn juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44 mg. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kohtuvälise menetleja viitab väärteootsuses Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sättele, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada §-is 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Sama seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Väärteootsuse kohaselt pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga, mille näit oli positiivne, tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 25.06.2013.a kell 09:13 mõõdeti P.P 'l alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) LION Intoxilyzer 8000 nr 80004517, mille lõplik lugem oli 0,49 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,44 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg. 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja 2 Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-13-00055) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg. 2 p. 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse eeltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et P.P juhtis 25.06.2013.a kella 09:03 ajal Tallinnas Sõle tn 51b juures mootorsõidukit Audi A6 reg.märk XXX ning seda isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44 milligrammi ning väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Rikkudes sellega Liiklusseaduse § 69 lg.5 sätteid ning pannes toime Liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud väärteoasjas on menetlusalune isik esitanud ka vastulause, milles tunnistab süüd ja selgitab juhtunu asjaolusid ning taotleb karistusena juhtimisõiguse äravõtmise mitte kohaldamist. Kergendavaks asjaoluks otsuse kohaselt on süü tunnistamine. Väärteootsuse kohaselt on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestanud ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu, mis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses märkinud, et asjaolu, mille kohaselt menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohtuväline menetleja leiab, et vastulauses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust, seetõttu jättis kohtuväline menetleja taotluse karistusena juhtimisõiguse äravõtmise mitte kohaldamise osas rahuldamata ning leidis, et lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin Liiklusseaduse § 224 lg. 2 alusel P.P-le karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800.00 eurot ning KarS § 50 lg.1 p.2 alusel ja Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. KAEBUSE SISU P.P esitas 04.08.2013.a Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt 25.06.2013.a kell 09:03 Sõle tn 51b, Tallinnas, Harju maakonnas peatas teda politseipatrull, tal kontrolliti alkoholisisaldust, kasutades indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne - 0,49 mg/1, arvestades 3 laiendmääramatust +/-0,05 mg/1, lõpptulemuseks oli 0,44 milligrammi alkoholisisaldust ühes liitris väljahingatavas õhus. Kaebuse kohaselt tunnistab P.P end täielikult süüdi ning puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut ning ta pöördub kohtusse, kuna palub lisakaristust mitte kohaldada. Kaebust põhjendab ta järgnevalt: P.P on OÜ XXXomanik ja ainuke juhatuse liige. Tema alluvuses töötavad neli inimest ning kelle tööülesannete hulka kuulub ehitamine materjalidest, mida kaebuse esitaja ise toob ehitusobjektile. Vajalikke ehitusmaterjale on vaja päeva jooksul juurde tuua, ehitusobjektid aga asuvad Tallinna linnapiirist väljas. Kaebuse kohaselt teeb käesoleval ajal P.P firma ehitustöid Paldiski linnas ning ka Saue linnas. Kui temalt juhtimisõigus võetakse, võib juhtuda, et kaebuse esitaja ei leia võimalust tuua ehitusobjektile materjale, firma kaotab tellimused ja kaebuse esitajale alluvad töötajad kaotavad töö. Kaebuse esitaja palub arvesse võtta seda, et ta otseselt ei ole seadnud reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise, ta südamlikult kahetseb toimepandud tegu ning on algusest peale oma süüd tunnistanud. Ka on ta teinud järeldusi oma liiklusseadust rikkuva teo suhtes. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 57 lg. 1 p. 3 ja V™S § 114 lg. 1 p. 2 palub kaebuse esitaja P.P kohtul tühistada väärteoasjas nr 2302,13,007941 tehtud otsuse lisakaristuse määramise osas. 06.09.2013.a esitas P.P kohtule kaebuse täienduse, mille kohaselt lisab eelnevale kaebusele, et ta on OÜ XXX(registrikood XXX) omanik ja ainuke juhatuse liige. Tema alluvuses töötavad neli inimest, kelle tööülesannete hulka kuulub ehitamine materjalidest, mida kaebuse esitaja toob ehitusobjektile. P.P on koostöölepingud mitmete ehitusmaterjale müüvate firmadega: AS-ga XXX, OÜ-ga XXX, OÜ-ga XXX, AS-ga XXX, OÜ-ga XXX, AS-ga XXX ning AS-ga XXX. Kaebusele on lisatud ka lepingute koopiad antud väite tõestamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole P.P töötajad volitatud ega oma võimalust ise osta ja tuua ehitusmaterjale objektile. Kaebuse kohaselt töötavad P.P töötajad hooajaliselt ning seega ta ei pea usaldusväärseks ehitusmaterjalide soetamiseks anda volitust oma alluvatele. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, §
3. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4