Väärteoasi nr.4-13-5519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev
- oktoobril 2013.a Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Tõlk Katrin – Jana Vaab Vaidlustatud lahend P.Z-i 22.08.2013.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i 25.07.2013.a. otsusele väärteoasjas nr. 2315,13,005699 Kaebuse esitanud isik P.Z , isikukood: XXX, elukoht: XXX Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: P.Z kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON P.Z-i kaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i 25.07.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2315,13,005699 lisakaristuse kohaldamise osas ning teha uus otsus millega: KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel ja Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 järgi võtta P.Z-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 (kolmeks) kuuks. Kohaldades KarS § 66 sätteid määrata rahatrahv summas 800,00 eurot tasumisele 10 (kümnes) osas igakuiselt summas 80 (kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis, kohustuslik on märkida viitenumber
- Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i 25.07.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2315,13,005699 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 29.10.2013.a. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i poolt 25.07.2013.a. väärteoasjas nr. 2315,13,005699 tehtud otsusega tuvastati, et P.Z juhtis 07.07.2013.a kella 10:37 ajal aadressil Valge tn 13, Tallinnas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg. Väärteootsuse kohaselt rikkus P.Z sellega Liiklusseaduse § 69 lg. 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liikusseaduse § 224 lg. 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud otsuse kohaselt puuduvad. Vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja viitab Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sättele, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 - 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 - 0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada §-is 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7'23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Sama seaduse § 7'24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Väärteootsuse kohaselt pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga, mille näit oli positiivne, tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 07.07.2013.a kell 10:52 mõõdeti P.Z alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0018, mille lõplik lugem oli 0,39 mg/1, laiendmääramatus +/-0,05 mg/1, seega lõpptulemus 0,34 mg/
- Samuti viitab kohtuväline menetleja Mõõteseaduse § 5 lg. 1 sätetele, mille kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7'24 lõike 6'2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrasega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku 2 väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-13-00079) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg. 2 p. 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse eeltoodu, on kohtuväline menetleja seisukohal, et P.Z juhtis 07.07.2013.a kella 10:37 ajal Tallinnas Valge tn 13 juures mootorsõidukit MB 200D reg.märgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 milligrammi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja on väärteootsuse kohaselt arvestanud ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu ja üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga - selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi P.Z-ile karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800.00 eurot ning määras võtta KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel P.Z-ilt Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 4 kuuks. KAEBUSE SISU P.Z esitas 22.08.2013.a Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt
- juuli 2013.a. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri otsusega karistati teda Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot ning KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel määrati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholisisalduse määr kaebuse esitaja väljahingavas õhus 0,35 mg/
- Kaebuse kohaselt P.Z tunnistab oma süüd väärteo toimepanemisel, kuid palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsuse määratud lisakaristuse osas. P.Z märgib, et määratud lisakaristuse tõttu ei saa kaebuse esitaja juhtimisõiguse äravõtmise ajal sissetulekut ning ta ei saa maksta määratud trahvi. Kaebuse esitaja palub arvesse võtta asjaolu, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, §
- Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.