Obsah (6)

§ 424§ 74§ 75§ 78§ 50§ 56

1-13-8639 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 8. oktoobril 2013. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas 1-13-8639 Kohtukoosseis Kohtunik Ve

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses prokuröri abi Kairi Kaldoja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti Aleksandra Krasnošlõk G.E isikukood: XXX, kodakondsus: määratlemata, emakeel: vene keel, haridus: keskharidus, töökoht: XXX OÜ, santehnik, elukoht: XXX, alates 12.09.2013 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld; kehtivad karistused puuduvad Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p-d 3, 4, 5 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313 kohus otsustas: 1. Tunnistada G.E (i.k. XXX)

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui G.E ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt 1-13-8639 lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest.

4.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta G.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

1. G.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. - KrMS §-d 180 lg 1, 175 lg 1 p-d 3, 4, 5 ja 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista G.E-lt riigituludesse menetluskuluna sundraha osaliselt summas 240 eurot, ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 G.E tasuda menetluskulud kokku summas 240 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 20 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „G.E 1-138639 menetluskulu“. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU G.E süüdistatakse selles, et tema 24.08.
6. a kella 21:38 ajal juhtis Harjumaal Loksa linnas Tallinna tänaval suunaga Papli 2c asuva maja poole mootorsõidukit Peugeot 307 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (vastavalt EKEI uuringuaktile nr 2725T etanoolisisaldus veres 1,79 mg/g ± 0,06 mg/g). 2 1-13-8639 Sellise käitumisega rikkus G.E liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani G.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

26.09.2013. a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kairi Kaldoja, süüdistatav G.E ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav G.E-le karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui G.E ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; lahkumiseks
4. saab kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks; või eelneva loa elu-, töö- Eesti õppimiskoha
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel määrata süüdistatav G.E-le juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. mootorsõiduki Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. G.E-le selgitati sundraha ja menetluskulude tasumise kohustust, need ei kuulu kokkuleppe sisusse, vaid mõistetakse välja eraldi kohtu poolt. Samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. KOHTU PÕHJENDUSED

1. oktoobri
2. a istungil kinnitas süüdistatav, et ta sai kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kohus jõudis süüdistatavat küsitledes siseveendumusele, et kokkulepet sõlmides väljendas süüdistatav oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör kinnitasid, et nad jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppest keeldumiseks, kriminaaltoimiku tagastamiseks ning kriminaalmenetluse lõpetamiseks puuduvad alused. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud kuriteo kvalifikatsiooni ning karistuse liigi ja määraga. 3 1-13-8639 Süüdistatav G.E on toime pannud teise astme kuriteo, töötab ning kehtivad karistused puuduvad. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et G.E tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole G.E poolt toime pandud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning G.E-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt

§ 424järgi.

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kokkuleppega, mõistab süüdistatava kokkuleppes esitatud kuriteos süüdi ning mõistab süüdistatavale kokkuleppes märgitud karistuse. Kaitsja taotles menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuivõrd süüdistatava sisse tulek on väike veidi üle 400 euro kuus. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 rahuldab kohus kaitsja taotluse, mõistes süüdistatavalt menetluskuludena 240 eurot sundraha, ülejäänud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda kohustades seda tasuma 12 kuu jooksul võrdsetes osades. Velmar Brett Kohtunik 4