Obsah (11)

§ 189§ 239§ 248§ 310§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Viljand

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Z.U süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s. o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot; KarS § 66 lg 1 alusel määrata Z.U-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi kuue kuu jooksul s.o mitte vähem kui 53 (viiskümmend kolm) eurot 34 senti kuus järgmiselt: 1) alates 2013 a novembrikuust igakuise rahalise karistuse osa 53,34 eurot tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna. Muud otsustused
2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult OÜ Logista tsiviilhagi ning välja mõista Z.U-lt 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot OÜ Logista kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Edelaraudtee Infrastruktuurid AS tsiviilhagi ning välja mõista Z.U-lt 200 (kakssada) eurot Edelaraudtee Infrastruktuurid AS kasuks; 2.1.3 välja mõista Z.U-lt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, riigi õigusabi tasu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 547 (viissada nelikümmend seitse) eurot 50 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a novembrikuust igakuise menetluskulu osa 45 (nelikümmend viis) eurot 63 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse ositi tasumine asjas nr 1-13-7843“); 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 113-7843“); ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Z.U toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi, mis seisnes selles, et tema ööl vastu 01.10.
2. a tungis sisse xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx x asuvasse OÜ Logista territooriumile ning varastas sealt 160 tk nelikanttoru mõõtudega 40x60x5 ja pikkusega 17201740 mm. Z.U tekitas OÜ Logista’le vargusega varalist kahju 730 eurot. Samuti süüdistatakse Z.U selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, ajavahemikul 04.11.-07.11.2011.a Viljandi linnas Vaksali 44 asuvast Viljandi raudteejaama raudteerööbaste juurest varastas neli pöörme ümberseadistamise mehhanismi vastukaalu. Z.U tekitas Edelaraudtee Infrastruktuuri AS’ile vargusega varalise kahju 200 eurot.
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 100 päevamäära, so 320 eurot. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi kuue kuu jooksul.
4. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
5. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt k ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks 2 karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
2. Tsiviilhagide lahendamine

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

igusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. OÜ Logista on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 730 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Z.U-lt 730 (seitsesada kolmkümmend) eurot OÜ Logista kasuks. Edelaraudtee Infrastruktuurid AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 200 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Z.U-lt 200 (kakssada) eurot Edelaraudtee Infrastruktuurid AS kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud

1. peatüki
2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
3. jaos ( ; § 180 - § 188) ning
4. jaos ( ; § 189 - § 192). 4.
5. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud

§-s 175 (Menetluskulud). 4.1.1. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179(Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 480 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 eurot kuus. 4.1.
2. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

(Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 3 4.1.2.
2. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava Z.U kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 64,80 eurot. 4.1.
3. Muu menetluskulu

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. 4.

1. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Z.U arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 480 eurot, riigi õigusabi tasu 64,80 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu (postikulu) 2,70 eurot. 4.
2. Menetluskulude hüvitamine

§ 189

(Kriminaalmenetluse k ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

. § 189 lg 2).

§ 180( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Seejuures arvestatakse

§-s 182 ( ) sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ilukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Aivar Hint Kohtunik 4