lg 1 ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel mõista K.F-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. LS § 127 alusel on K.F kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele VTMS § 203 lg 3 ja § 205 lg 2,3,4 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 30.08.2013 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 13.09.2013 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse kättesaadavuse kuupäevast ehk 01.10.2013 juhul kui kohtuotsuse peale ei ole apellatsiooni esitatud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 22.08.2013 patrullpolitseinik Marko Lvov koostatud väärteoprotokolli (tl 2) kohaselt süüdistatakse K.F-i selles, et 22.08.2013 kell 13.05, liikudes Jõhvis Tartu mnt maja nr 2 juures, juhtis tema mootorsõidukit Mercedes-Benz reg.nr.300AZM alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,49 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõuet. 23.08.2013 esitas Ida prefektuur kohtule taotluse mõista K.F-ile karistuseks arest. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus uuris 23.08.2013 kohtuistungil (tl 12) järgmisi tõendeid: K.F-i kohtuistungil antud ütlused, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl.4), isiku kinnipidamise protokoll (tl 6), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 5), Ida prefektuuri 07.08.2013 otsuse koopia (tl 9), karistusregistri väljavõte (tl 10-11). Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl. 4) nähtub, et xxx mõõdeti xxx juures K.F joove 0,54 +/- 0,05 mg/l. lõplik lugem on 1,49 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 5) nähtub, et 22.08.2013 Ida prefektuuri välijuht Aleksandr Urb tegi otsuse kõrvaldada K.F sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna K.F-i väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et 22.08.2013 kell 13.05 peeti K.F menetlusaluse isikuna kinni (tl 6). Ida prefektuuri 07.08.2013 otsuse koopiast (tl 9) nähtub, et 13.07.2013 kell 12.05, Kühtla-Järve linnas Altserva 3 maja juures juhtis K.F mootorsõidukit olles alkoholijoobes (alkoholi sisalduse määr 0,11 mg/l väljahingatavas õhus). Karistusregistri väljavõttest (tl. 10-11) nähtub, et K.F on varem 3 korral väärteomenetluse korras karistatud, neist: kolmel korral liiklusseaduse rikkumise eest: - 23.05.2013 otsusega LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 200 eurot (täitmata) - 01.11.2010 otsusega LS § 74
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tõendatuks, et K.F pani talle süüks arvatava teo toime ning xxxalkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,49 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõuet. K.F tunnistas end LS § 69 lg 5 nõuete rikkumises süüdi ning otsuse tegemisel juhindub kohus eelkõige tema ütlustest, mille usaldusväärsusest ei ole kohtul alust kahelda. K.F ütlustega on tõendatud, et xxx alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,49 mg/l. Kvalifikatsioon LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg. Kohus leiab, et K.F pani väärteo toime tahtlikult.
lg 3 kohaselt, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K.F oli teadlik et ta tarvitas õlut ning tal võib olla alkoholijoove. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud K.F teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUSE MÕISTMINE Karistamise alus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg-st 2 tulenevalt vangistust võib mõista ainult siis , kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusena on ette nähtud ka mittevabadusekaotuslik karistuse liik, tuleb vabadusekaotusliku karistuse mõistmist eraldi põhistada. Vabadusekaotusliku karistuse kohaldamise põhimõtted laienevad süüteomenetlusele ehk nii kriminaal-kui ka väärteomenetlusele.
lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. Karistuse liik Karistuse liigina näeb LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega aresti kohaldamise vajaduse kohta ja leiab, et rahatrahv karistuse liigina ei vasta käesoleval juhtumil karistuse eesmärkidele. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1-10-09, p 30.2). K.F on varem 3 korral väärteomenetluse korras karistatud, kõik on määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kõigil korral mõistis kohtuväline menetleja karistuseks rahatrahvi (kõik täitmata). Kahel korral oligi isik karistatud auto juhtimise eest joobeseisundis. Kohus arvestab ka asjaolu, et 13.07.2013 ( lk 9) juhtis isik taas sõidukit ajal, mil tema organismis oli alkoholisisaldis. Karistusena määrati juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, otsus ei ole veel jõus. Nende andmete alusel on kohtul alust väita, et isikul on kalduvus juhtida mootorsõidukit olles tarvitanud alkoholi ja varasemalt kohaldatud rahatrahvid ja isegi põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine ei ole piisavad, et isik hoiduks uute väärtegude toimepanemisest Eeltoodu alusel sedastab kohus, et eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas K.F-ile rahatrahvi kui kergemaliigilise karistuse määramine. Seega karistuse liigina on K.F suhtes kohaldatav käesolevas väärteoasjas arest.
Karistuse määra üle otsustamisel võtab kohus arvesse, et tegemist on kolmanda samalaadse liiklusväärteo toimepanemisega menetlusaluse isiku poolt ja varem pidas kohtuväline menetleja piisavaks kohaldada isiku suhtes korduvalt rahatrahvi ja põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Kohtul on kindel veendumus, et karistuste määramisel ja mõistmisel peab olema selgelt loetav loogika, ehk kõrvaltvaatajale peab olema selge, miks isikule määratakse või mõistetakse teatud karistuse liik ja määr. Samuti tuleb arvestada, et isiku organismis tuvastati alkoholisisaldus 0,49 m/(l kohta, mis on sanktsioonist lähtudes ( 0,25-0,74 mg/l kohta) keskmine sisaldus. Järelikult hindab kohus isiku süüd keskmisena. Kohaldatava aresti pikkus peab olema alla sanktsiooni keskmise määra, kuna tegu on esmakordse aresti määramisega ning kuigi isiku süü on keskmine, esineb kergendav asjaolu. Seetõttu arvestades toimepandud tegude raskust ja K.F-i süüd, aga ka eripreventiivseid eesmärke K.F-i mõjutamiseks, peab kohus võimalikuks karistada K.F-i LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o. 5 päeva aresti.
K.F peeti kinni 22.08.2013 kell 13.05. Seega tuleb karistusaja aega arvestada alates isiku kinnipidamisest. Kohus leiab, et isiku karistust tuleb individualiseerida, kohaldades lühiajalise aresti kõrvale tema suhtes lisakaristust, eesmärgiga tugevdada karistuse preventiivset mõju. Kohus selgitab korduvalt, et õiguskirjanduses võetud seisukoha järgi ( J. Sootak, Sanktsiooniõigus) ei ole lisakaristusel süüd hüvitava tähendust. Kohus leiab, et K.F-i suhtes on vajalik kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmine on koht arvates põhjendatud vähemalt 4 kuuks, sest varasemalt on isiku suhtes karistusena kohaldatud 3-kuuline juhtimisõigus. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. VTMS § 205 lg-st 1 tulenevalt kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamatult pärast selle tegemist. K.F oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud ning kohtuotsuse täitmist edasi ei lükata. Kohus pöörab kohtuotsuse aresti mõistmise kohta viivitamatult täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2013 kohtuotsusega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.