§ 7435 lg 1 järgi.
lg 1 järgi liikluses on lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele. Tehnoseisundit kontrollitakse
a määrusega nr 170 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjas“ sätestatud korras. Tehnoülevaatust läbimata sõiduki kasutamine liikluses on LE § 219 rikkumine, millele järgneb vastutus
Liikluseeskirja § 219 sätestab, et liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund peab vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.
(
a) näeb väärteona ette tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-7427 , 7430 -7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis. Kohus loeb menetlusaluse isiku F.K süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on F.K 03.05.2011. a andnud väärteo kohta järgmiseid ütlusi: „ Juhtisin autot, millel põlesid sinist värvi gabariidituled ja ei olnud tehtud tehnoülevaatus. Kahetsen, et nii juhtus.“ Eelkirjeldatud tõend tõendab väärteo toimepanemist F.K poolt. Kohus leiab, et
§
F.Kon oma ütluses kinnitanud, et autol ülevaatus puudus. Karistusseadustiku § 16 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid 7 ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et F.K on talle süüks arvatud
S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et F.K rikkus LE § 219 ja pani sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.
Kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastavat mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse KarS § 63 lg 1 kohaselt üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis F.K puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas kirjutanud, et 3 arvestatud on kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on F.K tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Kohus leiab, et need asjaolud on tinginud karistuse mõistmise ulatuses, millise on kohtuväline menetleja mõistnud. Kohus on nõus seisukohaga, et liiklusrikkumiste puhul tuleb rikkujale anda selge signaal, et tegemist on ohtliku teoga, mille tõttu võivad ohtu sattuda ka kaasliiklejad, kuid see saab väljenduda eelkõige selles, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega, mis on üks karistuse mõistmise alustest. Liikluseeskirjad ongi kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Kohus leiab, et seadusandja on ilmselgelt liiklusalaste väärtegude eest karistuse ja karistuse piiride määramisel lähtunud ka asjaolust, et liiklusväärtegu on selline, millega võib kaasneda oht kaasliiklejatele ja seda juba ka karistuspiiride määramisel arvestanud. Kohtuväline menetleja on karistanud F.K eelnimetatud sätte alusel rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, s.o summas 28 eurot. Kohus leiab, et karistuse suuruse määramisel on kohtuväline menetleja õigesti rakendanud väärteomenetluse seadustiku ning liiklusseaduse sätteid. Mõistetud rahatrahv ulatub alla sanktsiooni keskmise määra ja rikkumine on tõendatud, alus rahatrahvi vähendamiseks puudub. Seega kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole ja F.K kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna 03.05.2011. a otsus väärteoasjas nr 10220992634464 muutmata. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.