aprilli 2011 otsus üldmenetluses Apelleeritud määrus Viru Maakohtu 7.aprilli määrus Apellatsioonide esitajad Süüdistatav T.G ja tema kaitsja Sergei Belov Määruskaebuse esitaja Süüdistatav T.G Prokurör Irina Karo Süüdistatav T.G, isikukood XXX, XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja RESOLUTSIOON Sergei Belov Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
järgi ning karistati vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui T.G ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 07.04.2011. Sama otsusega mõisteti T.G-lt välja sundraha 417.03 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 420 krooni ehk 26.84 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 287.60 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 39.50 krooni ehk 2.52 eurot. Maakohus arutas lühimenetluses T.G-le
järgi esitatud süüdistust selles, et ta 28.09.2009 kella 19.15 paiku Narva-Jõesuus Mäe 28a maja juures lõi isiklike vaenulike suhete tõttu rusikaga neli korda A.S. rindkere ja südame piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu. Oma tahtlike tegudega, mis väljendusid valu tekitava füüsilise vägivalla kasutamises pani T.G toime
Maakohtus T.G ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Maakohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et T.G süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises
Maakohus leidis, et kuriteo toimepanemine on tõendatud kannatanu A.S. ütlustega, kuna need on usaldusväärsed, sest haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Nimelt kinnitavad T.G poolt kuriteo toimepanemist tunnistaja R.S. ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, kuna neid kinnitavad ka teised asjas kogutud tõendid. 2 Kannatanu ja tunnistaja R.S. ütlusi kinnitavad tunnistajate J.T. ja S.A. ütlused, milles puuduvad omavahelised vastuolud. Tegemist on politseiametnikega, kes täitsid kuriteo toimepanemise päeval töökohustusi ning kes ei ole ei kannatanu ega ka süüdistatavaga isiklikult tuttavad. Tunnistaja J.T. ütluste kohaselt oli 28.09 väljakutse ning korteris diivanil lamas kannatanu S. , kes selgitas, et tema naaber T.G lõi teda, konflikti sisu ei mäleta. Ta ütles, et rindkeresse löödi. Ei näidanud, kuhu konkreetselt, aga oli niigi selge, et rindkeresse. Nimetatud tunnistaja ütlustega haakuvad tunnistaja S.A. i ütlused, mille järgi ta seisis koridoris kõrval ja lihtsalt kuulas. Kannatanu rääkis, et talle löödi, konkreetselt nimetas süüdistatava perekonnanime, oli selge, et inimesele tekitati lööke. Kannatanu nimetas T.G nime. Kannatanu nimetas, et ta sai löögid rinna piirkonda. Kannatanu lamas diivanil. Maakohus leidis, et tunnistajate J.T. ja S.A. i põhjendus, mille kohaselt nad ei mäleta täpselt, millal nad viibisid kannatanu juures korteris, on eluliselt usutavalt põhjendatav sellega, et analoogseid juhtumeid tuleb politseiametnike töös ette igapäevaselt. Kannatanu ja eelpool nimetatud tunnistajate ütlusi kinnitasid ka tunnistaja P.P ütlused, mille kohaselt 2009.a septembri lõpus õhtul kohtas ta suvilanaabrit A.S. t. Lühikese vestluse käigus ütles kannatanu talle, et teda lõi suvilanaaber T.G. Tunnistaja pööras tähelepanu, et S. oli erutatud, kuid tema näos tunnistaja ei näinud kehavigastusi. Lisaks eeltoodud tõenditele kinnitasid T.G poolt kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist SA Narva Haigla tõend, mille kohaselt pöördus A. S. 29.09.2009 erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks ning tal diagnoositi rindkere põrutus ja pealaenaha pindmine vigastus. Samuti haakus teiste juba nimetatud tõenditega kiirabikaart, mis on koostatud A. S. suhtes 28.09.2009 kell 20.49 ning mille kohaselt esines valu rinnal. Maakohus nõustus Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-67-10 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole patsiendikaardil sisalduv teave kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud isiku kohta hõlmatud arsti eriteadmiste ja pädevusega. Maakohtu hinnangul ei muuda kiirabikaardis sisalduvad kannatanu ütlused ebausaldusväärseks tema kohtuistungil antud ütlusi, kuna see, et kannatanu nimetas enda lööjana talle tuttava isiku on tõendatud tunnistajate R.S. , J.T. ja S.A. i ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. SA Narva Haigla tõendis on kirjas kannatanu ütlused, mille kohaselt peksis teda tuttav mees. Maakohus ei pea süüdistatava T.G ütlusi selles osas, mille kohaselt tema ei pannud toime talle inkrimineeritavat kuritegu usaldusväärseks, kuna kohtu hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad vastupidist ning mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda. Kohtu hinnangul ei välista süüdistatava poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemist ka Danske Bank AS Eesti filiaali teatis 30.03.2011, mille kohaselt teostas T.G enda kontole 28.09.2009 kell 10.25 sularaha sissemakse summas 4000 krooni ning kontolt on 28.09.2009 teostatud maksed läbi Internetipanga kell 15:20:21 ja 16:32:01. Maakohus asus seisukohale, et üldteada asjaoluna on Narva ja Narva-Jõesuu vaheline vahemaa ca 15 kilomeetrit ning seega oli süüdistataval küllaldaselt aega jõuda pärast sularaha sissemakse teostamist või ka Internetipangas ülekande teostamist Narvast Narva-Jõesuusse. Ka tunnistaja O.N. ütlused ei välista süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Nimelt tuleneb tunnistaja O.N. ütlustest, et ta ei saa aru, kuidas sai T.G kell 19.15 jalutada mööda tänavat, kui see oli esmaspäev, laps oli koolis. Kell 20.00 lõppes kool, koju nad saabusid kell 20.30 või hiljemgi. Vahepeal ta kodus ei käi, lapse 3 pealevõtmisega lõppeb linnas olemine. Kunstikoolist sõidab nende koju umbes 15 minutit autoga. Maakohus leidis, et nimetatud ütlused ei lükka samuti ümber seda, et T.G pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. Tunnistaja ei mäletanud täpselt 28.09.2009 sündmusi, vaid rääkis üldiselt nende perekondlikust elukorraldusest. Seega võis 28.09.2009 muusikakoolis tunde ka mitte toimuda või kui need ka toimusid, siis oli süüdistataval piisavalt aega pärast kuriteo toimepanemist jõuda Narva-Jõesuust Narva lapsele muusikakooli järgi, arvestades Narva ja Narva-Jõesuu vahemaad. Maakohus leidis, et kohtumenetluses on leidnud tõendamist ka põhjus, miks T.G pani 28.09.2009 kella 19.15 paiku toime A. S. kehalise väärkohtlemise. Kannatanu ja tunnistaja O.N. ütlustega on tõendatud, et süüdistatav ja kannatanu on majanaabrid. Tunnistaja O.N. ütlustest järeldub, et naabritel on olnud erimeelsusi. Nimelt ei meeldinud tunnistajale see, mil viisil lasi naaber A. S. enda krundilt kuivanud mände raiuda. Põhjus, miks süüdistatav otsustas kuriteo toime panna, ei olnud mändide maha raiumine, vaid soov hirmutada kannatanut ning seeläbi sundida teda kooskõlastama ehitusprojekti. Maakohus leidis, et süüdistatav pani
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna süüdistatav sai aru, et lüües mitmeid lööke teise isiku rindkeresse on tegemist teise isiku kehalise väärkohtlemisega, millega kaasneb ka valu. Kannatanu ütlustega on tuvastatud, et ta tundis T.G öökide tõttu valu. Samuti hematoomide esinemine tema rindkerel, mis on tõendatud tunnistaja R.S. ja SA Narva Haigla tõendiga, kinnitab seda, et löögi jõud kandus suures ulatuses löögist kehasse üle, millega kaasnes valu, arvestades seda, et lööke oli rohkem kui üks ja ka seda, et süüdistatav on enda ütluste kohaselt tegelenud poksiga, milles ei ole kohtul alust kahelda ning mis kohtu hinnangul muudab tema löögid intensiivsemaks ja kiiremaks, millega kaasneb ka löökide saajal suurem valu. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus leidis, et süüdistatava osas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelisena teise astme kuriteo. Maakohus võttis asja materjalide juurde T.G aotlusel kaks teda iseloomustavat iseloomustust, kuid leidis, et on väga tervitatav ja positiivne, et süüdistatav aitab edendada Narva-Jõesuu laste sportimisalast tegevust, kuid see ei vähendada tema süüd käesolevas kriminaalasjas.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Maakohus asus seisukohale, et T.G ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna puuduvad andmed tema tegeliku sissetuleku ning elatustaseme kohta. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole karistuse eripreventiivseid eesmärke võimalik saavutada rahalise karistusega, vältimaks T.G poolt uuesti analoogsete kuritegude toimepanemist ning kaitsmaks õiguskorda. Kuna T.G ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning arvestades tema süü suurust ja seda, et tegemist oli üheepisoodilise kuriteoga, pidas maakohus põhjendatuks karistada teda vangistusega alla keskmise määra, s.o vangistusega 3 kuud. Maakohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut, jättis karistuse tingimisi kohaldamata ning määras
MS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt määratud kaitsjale Galina Tšelnokovale väljamakstava tasu (kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 420 krooni ehk 26,84 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 287,60 eurot) ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 39, 50 krooni ehk 2, 52 eurot. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu 1. T.G kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning T.G õigeksmõistmist süüdistuses
Apellatsiooni põhjenduste järgi karistatakse
lg 2 järgi teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteokoosseis on karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus (
lg 1).
objektiivseks küljeks on põhjusliku seoses tuvastamine tegevuse (löömine) ja tagajärje vahel (füüsiline valu). Põhjusliku seoses olemasolu peab leidma kajastuse nii süüdistusaktis kui ka kohtuotsuses (
Kaitsja on seisukohal, et süüdistusaktis puudub viide sellele, et füüsiline valu, mida tundis kannatanu, on põhjuslikus seoses kannatanule tekitatud löögiga «rindkere ja südame piirkonda». Maakohus ei tuvastanud põhjuslikku seost füüsilise valu ning löökide vahel, mille kannatanu ütluste kohaselt oli talle tekitanud süüdistatav. Asja materjalidest nähtub, et kannatanu oli üks kuu enne sündmuse toimumisaega statsionaarsel ravil insuldi tõttu. Haigusloo anamneesis on samuti osutatud südame isheemiatõvele, üleelatud infarktile ning suhkrudiabeedile. Kaitsja on seisukohal, et seoses süüdistusaktis ning kohtuotsuses põhjusliku seose olemasolu järelduste puudumisega, ei saa välistada, et kannatanul tekkisid 28.09.2009 tavaliste südamevalu ilmingutega sarnased valutunnetused rinna ja südame piirkonnas kannatanu südamehaiguste tagajärjel. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsuse motiivid selles, et süüdistatav lõi rusikaga neli korda A. S. t rindkere ning südame piirkonda, tekitades talle oma tegevusega füüsilist valu on ilma tegevuse ja tagajärje vahelise põhjusliku seose kindlakstegemiseta oletuslikud. Kaitsja on seisukohal, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused T.G süü kohta
MS § 339 lg 1 p 8). Kriminaalmenetluses kogutud tõendite järgi kinnitavad ainult kannatanu ja tema naine, et kannatanut lõi süüdistatav ning selle tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu. Süüdistatav ja tema naine kinnitavad, et seda ei olnud ja ei saanud olla. Tunnistaja P.P ei näinud süüdistatavat ei kannatanu kõrval ega läheduses. Tunnistajate J.T. ja J.A. ütlustest tuleneb, et nad nägid kannatanut 28.09.2009 korteris diivanil lebades, kaebustega valude osas rinna ja südame piirkonnas. Kaitsja on seisukohal, et puuduvad otsesed ja kaudsed tõendid süüdistatava poolt kannatanu löömises, maakohtu otsuses puuduvad järeldused, mille põhjal jõudis maakohus järeldusele, et süüdistuses esitatud tõendid kaaluvad üle süüdistatava ütlused ning tema poolt esitatud tõendid. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et 28.09.2009 teatas kannatanu arstlikul läbivaatusel, et teda lõi tundmatu, kuid järgmisel päeval teise arsti juures väitis, et teda peksis läbi tuttav. Arstliku läbivaatuste käigus ei ole fikseeritud midagi, mis viitaks, et kannatanu suhtes on aset leidnud vägivald. Ka süüdistusakti järgi ei ole kannatanule kahju tekitatud. Seepärast ei 5 põhine asjas kogutud tõenditel maakohtu seisukoht, et kannatanu löömine on tõendatud kannatanul punetuste ja hematoomide olemasoluga. Paar päeva enne 28.09.2009 toimus Narva-Jõesuu linnavalitsuse ametiruumis süüdistatava ning kannatanu ja tunnistaja R.S. osalusel konflikt, mille käigus kannatanu avaldas, et hakkab igal viisil takistama süüdistatavat Vilde 16 ehitamisel. Konflikti toimumist Narva-Jõesuu linnavalitsuse hoones ei eitanud kohtuistungil ka tunnistaja R. S. Seega oli tunnistaja R.S. ise veidi enne süüdistusaktis kirjeldatud sündmusi aktiivne osaleja kannatanu ning süüdistatava vahelises konfliktis. Talle olid teada nii konflikti pooled kui ka selle põhjused. Arvestades, et tunnistajal R.S. oli kannatanuga ühine huvi Narva-Jõesuu linnavalitsuses tekkinud konflikti lahendamises, ei saa R.S. ütlused olla tõendiks. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kannatanu A. S. l on kõrgem juriidiline haridus. Professionaalsed teadmised on andnud kannatanule võimaluse interpreteerida 28.09.2009 aset leidnud loomulikku valutunnet rindkere ja südame piirkonnas, kui temaga konfliktsetes suhetes oleva süüdistatava tegevusest tekkinud tagajärjena. Maakohus on otsust motiveerinud oletustel: „süüdistataval oli võimalus varem Narva tagasi sõita“; „sel päeval võis kunstikoolis tunde mitte olla“; „tunnid võisid lõppeda ka varem“. KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks.
lg 2 järgi võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus ei ole põhistanud miks ei ole võimalik mõista rahalist karistust. Maakohtu seisukoht, et T.G ei ole esitanud tuludeklaratsiooni on vastuolus asja 6 materjalidega. Kohtueelse menetluse materjalides on apellandi 2008. a tuludeklaratsioon, mille järgi puudus T.G deklareeritaval perioodil tulu. Nimetatud faktiline asjaolu ei ole seaduslik takistus rahalise karistuse määramiseks.
Maakohus, tuvastades süüdistataval tulu puudumise pidi määrama rahalise karistuse miinimummääras lähtudes
Vastavalt
T.G esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja Viru Maakohtu 07.04.2011 määruse T.G-lt kaitsjatasu väljamõistmise kohta. Määruskaebuse põhjenduste järgi mõisteti Viru Maakohtu 07.04.2011 otsusega T.G-lt välja vandeadvokaat Galina Tšelnokova poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 420 krooni ehk 26.84 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 287.60 eurot. T.G-le ei ole määratud kaitsja Galina Tšelnokova õigusabi KrMS § 47 ulatuses ei osutanud. Sellest, et T.G-le on määratud kaitsja, sai T.G teada alles süüdistusaktist, mille ta sai 2010.a maikuus. Kogu kohtueelse menetluse kaitses T.G ennast ise, temaga menetlustoimingute läbiviimise ajal ta määratud kaitsjat uurija kabinetis ei näinud. Kohtuistungile ilmus T.G koos valitud kaitsjaga ning sai teada, et maakohus on välja kutsunud ka süüdistusaktis märgitud määratud kaitsja. Määratud kaitsja G. Tšelnokova, keda T.G tunneb nägupidi Narva linna elanikuna, viibis kohtuistungil, kuid mingit õigusabi ta T.G-le ei osutanud. Kui maakohus lubas asjas osaleda valitud kaitsjalt, lahkus määratud kaitsja kohtuistungilt. Seoses ülaltooduga puudub määratud kaitsjal õigus saada tasu maakohtu otsuses määratud suuruses. KrMS § 175 lg 3 järgi kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise (mis ka leidis aset kohtueelses menetluses), arvatakse menetluskulude hulka vajalikud kaitsekulud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistav ja kaitsja apellatsioone ning määruskaebust esitatud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid ja määruskaebuse jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse ja määruse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Samuti tuleb rahuldamata jätta määruskaebus kui põhjendamatu, sest 07.04.2011 maakohtu määruses on esitatud küllaldaselt motiivid, milledega nõustub ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab, et maakohus on hinnanud kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis ning süüdistatava tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang
Tähelepanuta 7 ja motiveerimata ei ole jäänud süüdistatava enda kaitsepositsioon ja vastuväited süüdistusele ning need on põhjendatult maakohtu otsuse põhiosas ümber lükatud (2 kd tl 71-73). Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist, mida on märgitud apellatsioonis ning mida väitis kaitsja ringkonnakohtule esitatud kaitsekõnes. Maakohus järeldas õigustatult, et süüdistatav pani kehalise väärteo toime otsese tahtlusega, sest lüües teist isikut rusikaga korduvalt rindkeresse, kaasneb sellega üldteadaolevalt valutunne. Arvestades süüdistuse mahtu ei saa maakohtu otsuse ammendavale põhiosale kindlasti ette heita motiivide ja põhjenduste puudumist, mida väidab kaitsja. Kaitsja on nimetanud mitmeid asjaolusid, mida tema arvates ei ole maakohtu otsusega välja selgitatud. Ringkonnakohus leiab aga, et tõendamiseseme asjaolud on olemasolevate tõenditega küllaldaselt välja selgitatud. Kohtul ei lasu kohustust laiendada uuritavate tõendite ringi kriminaasjas ilmselt tähtsust mitteomava teabega. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohtu lahendi põhiosas esitatud tõenditest ja järeldustest tulenevalt kujunes ringkonnakohtul samuti nagu maakohtulgi veendumus süüdistatava poolt kannatanu A. S. suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises
Maakohus on jälgitavalt kogutud tõendeid uurides esitanud tõendite analüüsi ja sellest tulenevalt teinud süüdimõistva kohtulahendi. Ringkonnakohtus jäi süüdistatav maakohtus antud ütluste ja vastuväidete juurde ning väitis, et tema pole kannatanut löönud ega vigastusi tekitanud. Süüdistatav kinnitas endiselt, et temal pole üldse 28.09.2009 õhtul kannatanu A. S. ga mingit vestlust toimunud. Miks kannatanu väidab, et süüdistatav teda nimetatud kuupäeval ja asjaoludel rusikaga rindu lõi, ei oska süüdistatav seletada, leides, et A. S. l on lihtsalt vaenulikud suhted temaga. Veel teab nimetada augustist 2009 pärinevat konfliktsituatsiooni kui A. S. peaarhitekti juuresolekul avaldas kasutada kõiki vahendeid, et süüdistatav ei saaks luba maja ehitada. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas ei lahendata süüdistatava ja kannatanu vahelist tsiviilvaidlust kinnistute ja majade-ehitistega seonduvalt, vaid tegemist on konkreetse ajas ja ruumis piiratud ning süüdistuses märgitud kehalise väärkohtlemisega. Seega apellatsioonide see osa, milledes ei käsitleta kehalise väärkohtlemise, vaid võimaliku tsiviilvaidlusega seonduvat, tuleb käesoleval juhul jätta tähelepanuta. Kaitsja leiab, et kuna süüdistusaktis ei sisaldu viiteid motiivile, miks süütegu toime pandi, siis olevat ka nende tuvastamine maakohtu otsuses vastuolus KrMS §-ga 268 lg 1. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis märgituga ja leiab, et maakohus pole seejuures rikkunud KrMS §-s 268 märgitut, so kohtuliku arutamise piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu taolise käsitluse puhul ei ole tegemist süüdistatava jaoks kaitseõiguse rikkumisega ja süüdistuse seisukohast täiesti uue asjaoluga. Maakohus on nimetatud järeldusele jõudnud kriminaalasjas kogutud ja istungil uuritud tõendeid vahetult hinnates. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtupraktika kinnitab kehalise väärkohtlemise süüdistusi, kus tõsikindlat tõendatud motiivi polegi alati võimalik tuvastada. Käesoleval juhul 8 on süüdistuses märgitud, et süüdistatav lõi kannatanut „isiklike vaenulike suhete tõttu.“ Maakohtule ei saa ette heita asjaolu, et uuritud tõenditest tulenevalt täpsustus süüdistatava poolt kannatanu löömise põhjus ja see oli „soov hirmutada kannatanut ning seeläbi sundida teda kooskõlastama ehitusprojekti.“ Kaitsja apellatsioonis on seatud süüdistuse sisu ja kannatanu ütlused kahtluse alla põhjendusel, et mõned päevad enne 28.09.2009 sündmusi Narva-Jõesuu linnavalitsuse ruumides oli kannatanu avaldanud süüdistatavale, et „hakkab igal viisil takistama süüdistatavat Vilde tn 16 ehitamist.“ Ringkonnakohtu arvates ei sobitu eluliselt usutavalt elatanud kannatanu eelnimetatud väljendist tulenevalt kannatanu võimalik soov süüdistada alusetult T.G, arvestades kriminaalasjas kogutud tõendite sisu. Kannatanu kinnitas ise kohtuistungil, et ehitusloa saamine tema naaberkinnistul ehitamiseks temast (kannatanust) ei sõltu, kuna ehitusloa väljastab või jätab väljastamata kohaliku omavalitsuse organ. Miks peaks kannatanu A. S. süüdistatava vastu nimetatud käitumissituatsiooni välja mõtlema ja T.G alusetult süüdistama, polegi osanud süüdistatav mõistlikult selgitada ning ei ole käesoleva kriminaalasja tehiolusid uurides võimalik usutavalt mõista. Siinjuures jääb arusaamatuks milline heaolu või hüve kaasneb kõrges eas kannatanule sellest kui T.G käesolevas kriminaalasjas süüdi tunnistatakse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kannatanu ütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda ja tema sellekohaseid ütlusi kinnitavad ka teised maakohtus uuritud tõendid. Siinkohal on kindlasti olulised kannatanu abikaasa R.S. ütlused, kes on detailselt kirjeldanud kannatanu kojusaabumist ja väliseid tunnuseid (keha värisemine, näost valge, punased laigud rindkerel), pärast vahetult tema suhtes toimepandud vägivaldset rünnet. Kannatanu oli talle kohe avaldanud, et teda oli löönud T.G. Tunnistaja on kirjeldanud oma järgnevaid tegevusi (helistamine kiirabile, politseisse), milliste käitumisaktide usutavuses vastavalt kannatanuga juhtunule, pole samuti alust kahelda. Järgneval päeval pöörduti kannatanuga traumapunkti ja perearsti juurde ning näha olid hematoomid rindkere piirkonnas, kuhu oli kannatanut löödud. Tunnistaja R.S. ütlusi kinnitavad kannatanu suvilanaabrist tunnistaja P.P. i ütlused, kes nägi erutatud kannatanut ning kes väitis, et teda oli löönud suvilanaaber T.G. SA Narva Haigla tõendi kohaselt diagnoositi kannatanul 29.09.2009 rindkere põrutus. Kaitsja ja süüdistatava arvates seab kannatanu ütlused kahtluse alla kiirabikaardis märgitu. Seda põhjusel, et kannatanu A. S. on erinevate meditsiiniliste dokumentide täitmisel arsti vastuvõtul nimetanud lööjat kord tundmatuks, siis aga tuttavaks. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et see asjaolu ei sea veel kahtluse alla kannatanu ütlusi tema suhtes toimepandud vägivallas. Maakohus on juba hinnanud kiirabikaardis (1 kd tl 15) fikseeritut ning ka seda, et lahtris „anamnees“ on kirjas, et kannatanut lõi tundmatu. Samas on maakohus käsitlenud sellekohaseid Riigikohtu lahendeid, samuti teisi uuritud tõendeid ning motiveeritult järeldanud, miks tuleb õigeks pidada kannatanu öeldut, et tema lööjaks oli T.G. Samuti pole võimalik kahtluse alla seada kannatanu juurde saabunud politseitöötajate, tunnistajate J.T. ja S.A. i tajutut ning ütlusi. Tunnistaja, kauaaegne politseitöötaja J.T. on selgitanud, et diivanil lebav kannatanu rääkis neile usaldusväärselt toimunust ja rindkerre 9 löömisest ning puudus alus arvata, et ta juhtunut teeskleb. Tunnistaja S.A. i ütluste kohaselt nimetas kannatanu lööjana T.G nime. Maakohus on hinnanud kannatanu ütlusi kriminaalmenetluse kestel antud ütluste detailsetes erinevustes süüdistatava poolt löödud löökide arvus ja seejuures põhjendatult järeldanud, et tegemist pole vastuoluga, mis tekitaks kahtlusi ütluste usaldusväärsuses ja esitanud sellekohase motiveeringu. Veel leiab ringkonnakohus, et asjakohatu on kaitsja väide, et kannatanu ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et tal on kõrgem juriidiline haridus. Apellatsioonides on tõstatatud ka küsimus sellest, kas kannatanu tundis rindkerre löödud löökide tagajärjel valu, kuid ka seda vastuväidet on maakohus juba ammendavalt analüüsinud, millistega nõustub ka ringkonnakohus (2 kd tl 73 pöördel). Siinjuures ei jaga ringkonnakohus kaitsja seisukohta, et kannatanu valutunnetus võis olla tuvastatud hoopis südamehaigestumise ilmingute tagajärjel, sest see on ümberlükatud faktiga, et tõendamist on leidnud süüdistatava poolt kannatanu löömine. Seega ei saa nõustuda kaitsja kaitseversiooniga, et süüdistataval oli tavaline südamevalu üldhaigestumise tagajärjel, kui politseinikud tema elukohta tulid. Maakohus on motiveeritult lugenud süüdistatava ütlused mitteusaldusväärseks, sest kriminaalasi ei sisalda tõendeid, mis tema kaitseversioonina esitatud väiteid kinnitaks ja tema süüd välistaks. Maakohtu otsuses on ümberlükatud ka süüdistatava kaitseversioon selles, et tal polnud võimalik süüdistuses märgitud kuritegu ajaliselt toime panna, kuna teostas Narvas pärastlõunal Internetipangas makseid. Maakohtu otsuses nimetatud süüstavaid faktilisi asjaolusid ei lükka ümber ka tunnistaja O.N. ütlused, kes on teadnud nimetada vaid üldiseid asjaolusid süüdistatava perekondlikust elu-olust. Ringkonnakohus möönab, et süüdistatava varasem poksiga tegelemine on leidnud maakohtu motiveerivas osas T.G isiku kui lööja tegevuse hindamisel mõnevõrra kõrgendatud käsitlust, kuid samas ei saa seda kindlasti jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu motiveeringuga süüdistatavale karistuse mõistmisel ja karistusliigina vangistusega karistamisel ning märgib eraldi süüst tulenevalt otsest tahtlust isikuvastase kuriteo toimepanemist elatanud isiku suhtes. Määruskaebus Kaitsja G. Tšelnokovale väljamõistetud kaitsjatasu osas leidis süüdistatav, et see on talle arusaamatu, kuna kaitsja ei täitnud ülesandeid kohtueelses menetluses ja esmakordselt nägi teda kohtuistungil. Ringkonnakohtus prokurör ei nõustunud määruskaebuses esitatud väidetega ja leidis, et süüdistatava sellekohaseid selgitusi ei saa pidada usaldusväärseks, sest kaitsja G. Tšelnokova oli esitanud prokurörile eraldi taotluse kohtueelse menetluse lõppedes, milles on kirjeldatud tutvumist toimikumaterjalidega ja edastamist süüdistatavale. Süüdistatava enda väide, et talle polegi kohtueelses menetluses õigusabi osutatud ei tulene ringkonnakohtu arvates kriminaalasja materjalidest. Samas ei saa G. Tšelnokovale ette heita, et ta määratud kaitsjana saabus maakohtusse. Pärast seda kui oli maakohtus lahendatud valitud kaitsja S. Belovi protsessi astumise küsimus, esitas G. Tšelnokova põhjendatult kaitsjatasu taotluse ja lahkus käesoleva kriminaalasja menetlusest. 10 Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.