1-11-10219/13

(11230102078)Otsuse kuupäev

1. märtsil 2012.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlgid Sirje Luga Anneli Helmann, Valeri Helmar Ringkonnaprokurör Kaitsja vandeadvokaat Diana Helila Leelo Viil Kriminaalasi P.I süüdistuses KarS § üldmenetluses Süüdistatav P.I , elukoht: xxx, ik XXX, EV kodakondsus, keskeriharidusega, emakeel – vene keel, töökoht: IT OÜ, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2-l korral, viimati: - 11.04.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel
2. kuulise vangistusega tingimisi
3. kuulise katseajaga väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 274 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 175, § 180, § 309- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada P.I KarS § 274 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 12.02.2011.a., so. 1 päev lugeda karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus ( 2 kuud ja 29 päeva ) tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib käitumiskontrolli ajal järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid, mis on ettenähtud KarS § 75 lg 1:
4. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;
5. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
6. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
8. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata P.I katseajal Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 05.03.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista P.I-lt (ik XXX, elukoht: XXX) riigituludesse sundraha 435 eurot, toimiku koopia kulu 0,45 eurot ja kaitsjatasud summas 422,32 eurot. P.I tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbank nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „P.I, 1-11-10219, sundraha, kaitsjatasud“. Tsiviilhagi pole esitatud. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS P.I on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 12.02.2011.a. kella 00.42 ajal, viibides Tallinnas Kivila 26 asuva baari ALIEN juures, lõi teda korrale kutsuma tulnud OÜ Turvateenistuse Alfastar turvatöötajat EV rusikaga vasaku oimu piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse, mis on fikseeritud 12.02.2011.a. EV suhtes toimetatud isiku läbivaatuse protokollis. Turvatöötaja EV avaliku korra kaitsmise pädevus tuleneb turvaseaduse § 32 lg 1 p 2 ja 3, 10.06.2003.a. sõlmitud OÜ Turvateenistuse Alfastar töölepingu nr 257 punktidest 2.1 ja 2.2 ning OÜ Alfastar turvatöötaja ametijuhendi punktidest 4 ja
10. Seega P.I vägivallaga avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav P.I oma süüd ei tunnista, kuid kinnitas, et aru saab, milles teda süüdistatakse. Kohtuistungil seletas, et 11.02.2011.a. oli ta Alien baaris, kus ta viibis 20 minutit. Ta maksis sissepääsu ja garderoobi eest ja ostis kokteili. Kuna oli palju rahvast, siis ta seisis fuajees ja jõi kokteili. Ta palus endale takso tellida. Tema juurde tuli administraator ja palus tal välja minna. Tema vastas administraatorile, et tal on õigus oma kokteili lõpuni juua ja ootab taksot. Peale antud jutuajamist kutsust administraator välja turvateenistuse, kes hakkas teda välja lükkama. Ta ütles turvatöötajatele, et ta enne ei lahku baarist, kui joob lõpuni oma kokteili. Tema kedagi ei tülitanud ega huligaanitsenud. Tegemist ju avaliku kohaga, kus võib alkoholi juua ja pileti eest oli ta maksnud. Tema turvameeste suhtes vägivalda ei kasutanud. Ta läks tänavale, kus turvamehed kasutasid gaasi. Ta kirjutas turvameeste kohta ka avalduse politseile, kuna nad tegelesid võimuliialdusega. Vastuseks avaldusele oli, et turvamehed ei kasutanud gaasi ning keegi teda ei peksnud ning jäeti kriminaalmenetlus alustamata. Vastuhakk turvameestega oli suusõnaline. Ta oli baaris olles keskmises joobes, tuli juba sinna alkoholijoobes ja baaris jõi ka alkoholikokteili. Tunnistaja G tuli appi siis, kui ta oli pikali lume peal ja turvamehed teda peksid. Sai ta aru, et temaga tegelesid turvatöötajad, kuna neil oli vorm seljas. Ta jääb selle juurde, et tema ei ole kedagi kätega puutunud. Endise politseitöötajana võib ta öelda, et erivahendeid käeraudu ja gaasi kasutatakse kinnipidamisel ja vastuhaku puhul. Prokurör leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on P.I süü kinnitust leidnud, tema tegevus kvalifitseeritud õigesti, karistuseks palus määrata reaalset 3-kuulist vangistust. Kaitsja leidis, et P.I tuleb õigeks mõista, turvatöötajad ise kasutasid vägivalda P.I suhtes, kannatanu tervisekahjustused võisid tekkida hiljem toimunud rüseluse käigus. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud kohtuistungil antud seletusi, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke lubatavaid tõendeid, asub seisukohale, et vaatamata sellele, et P.I end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil vahetult kontrollitud lubatavate tõenditega on P.I süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Kannatanu EV seletas kohtuistungil, et enne sündmust 12.02.2011.a. ta P.I ei tundnud. AS Alfastaris töötab ta töölepingu alusel alates 2003-ndast aastast. Vajalik dokument on lisaks töölepingule veel ametijuhend. 12.02.2011.a. kell 00:42 said väljakutse ööklubi Alieni juurde, mis asub Kivila
11. Antud aadressile sõitis ametiautoga ja oli koos paarimehega SP. Seljas oli neil vormiriietus, kus on jopel vasakul rinnal firma logo ja samuti on logo selja peal suurelt ning mütsil. Kohapeale jõudes tuli neile vastu baari peremees ja administraator. Administraator näitas meesterahvast, kes käitus ebaadekvaatselt ja agressiivselt ning oli tugevas alkoholijoobes. Antud isikuks oli süüdistatav. Kui nemad kohale saabusid viibis antud isik baaris sees. Nad palusid isikul (P.I) lahkuda, kuna ta ei olnud soovitud klient. P.I käis edasi tagasi baarist välja ja läks tagasi sisse. Isikule ütlesid, et kui ta veel kord baari siseneb, siis antakse ta politseile üle. Isik oli 3 agressiivne, mis väljendus nii sõnades, kui ka ähvarduses. Isik (P.I ) lõi teda vasakule näo poolele. Löögi tagajärjel tundis ta füüsilist valu. Ta pöördus politsei poole ja tema suhtes viidi läbi läbivaatus. Läbivaatusel fikseeriti tal marrastus. Kui ta palus isikul baarist lahkuda, esitles ta ka töötõendit ja isik sai aru, et tegemist on turvatöötajaga. Löömise hetkel oli lähedal tema paarimees ja veel üks mees patrullist. Tema P.I suhtes vägivalda ei kasutanud. P.I provotseeris kaklust ning nad läksid P tema suunas, et ta kinni pidada. Samal ajal jooksis baarist välja üks meesterahvas, kes hüppas P selja tagant peale. Mingeid materiaalseid pretensioone tal P.I vastu ei ole. Tunnistaja SP seletas kohtuistungil, et enne 12.02.2011.a. sündmust ta P.I ei tundnud. 12.02.2011.a. kella 00:42 ajal said ööklubi Alien juurde väljakutse. Kohale läks ametiautoga koos paarimehe EV. Seljas oli neil turvamehe tööriietus Alfastari sümboolikaga. Sümboolika on suurelt selja peal ja väiksem rinnal. Kohale jõudes tuli nende juurde asutuse administraator ja omanik. Administraator osutas isikule (P.I-le ), kes rikkus klubi reegleid ja segas kliente. Näha oli, et P.I oli purjus ja administraator palus tal lahkuda, kuid mees ei reageerinud sellele. Kui nad palusid P.I lahkuda, hakkas ta käituma agressiivselt ja ei reageerinud palvetele. P.I käis edasi tagasi baarist sisse ja välja. Kui nad Eduardiga väljas seisid siis ütlesid P.I-le, et kui ta veel baari siseneb, siis toimetavad ta politseisse. Siis P.I lähenes E V ja lõi teda rusikaga pähe. E tekkis oimu ja silma piirkonnas punetus. Peale seda läksid E P.I poole, et teda kinni pidada aga sel hetkel jooksis baarist välja üks meesterahvas, kes sekkus. Kinnitas, et kui nad astusid P.I juurde, nad esitlesid end turvatöötajatena. Tunnistaja JM seletas kohtuistungil, et AS-s Alfastar töötab ta alates 2007 aastast. 12.02.2011.a. kell 00:42 anti talle väljakutse paanikaoht ööklubi Alien juurde. Kohal oli seal juba Lasnamäe auto ekipaaž EV ja SP. Turvatöötajad olid baaris sees ja baari administraator oli nendega koos. Teab, et väljakutse oli isiku (P.I) pärast, kes segas baaris teisi ja ei tahtnud lahkuda baarist. Kuna tuli uus väljakutse läksid kõik baarist välja. Autode juures süüdistatav lõi Eduardi rusikaga vasakule poole näkku. Seljas oli neil Alfastari vormiriietus, millel on logod peal. P.I sai kindlasti aru, et tegemist on turvafirma töötajatega. Hiljem baarist jooksis välja veel üks noormees, kes jooksis SP peale. Tunnistaja DG seletas kohtuistungil, et aasta tagasi viibis ta Kivila tn baaris veebruaris või märtsis. Antud juhtumiga seoses on ta ka politseis käinud. Ta nägi baarist väljudes kolme meesterahvast, kes olid ühe inimese juures ja just nagu peksid teda. Ta hakkas neid inimesi eemale tirima. Tema sai aru, et inimesele tehakse haiget, kuna P.I karjus. Politseis kuulati teda kahtlustatavana üle ning süüdistati selles, et ta tekitas ühele turvatöötajale tervisekahjustuse. Algusest peale kogu sündmust ta ei näinud. Hiljem sai ta aru, et segas turvatöötajate tööd. Sellest, et tegemist on turvatöötajatega, sai ta aru tänu nende vormile. Tema ja P.I suhtes kasutati käeraudu ja gaasi. Kohus hindas ja kontrollis vahetult kohtuistungil ka kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja nimelt: Isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, 12.02.2011, millest nähtub kannatanule EV tekitatud tervisekahjustus, milles nähtub, et kannatanule EV on tekitatud vasakule oimukohale kulmu juurde marrastus. /tlk 5 – 8/ (27 – 30); 4 Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, 12.02.2011, millega on tõendatud tõendamiseseme asjaolud lähtuvalt, 12.02.2011.a. kell 01:25 tuvastati P.I 0,98 mg7l alkoholijoove. /tlk 34/

(37); EV ja OÜ Turvateenused Alfastar vahel sõlmitud tööleping number 257, 10.06.2003, millega on tõendatud kuriteokoosseis. Töölepingu punkti nr 2.1 kohaselt töötaja asub tööle turvatöötaja ametikohale ning punkt 2.2 kohaselt on töö sisu, põhiülesanded ja kohustused määratletud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatuks lisaks. /tlk 69 – 72 (21 -24)/; OÜ Alfastar turvatöötaja ametijuhend, millega on tõendatud kuriteokoosseis. Ametijuhendi punktis 4 on põhiülesanded ja kohustused märgitud ning punktis 5 õigused ja kohustused. Punkt 4 põhiülesanded ja kohustused: 4.1 tagada osaühingu ja kliendi vahel sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmine kliendi ning tema vara valve ja kaitse osas või muude lepinguliste turvateenuste osutamine. 4.2 Meetmete rakendamine valveobjekti ohutuse ja puutumatuse tagamiseks ning valve objekti vastu suunatud või seda ohustava õigusrikkumise ennetamiseks ja tõkestamiseks või avaliku korra kindlustamiseks valvataval objektil või üritusel. 4.3 Valveobjektil õigusrikkumise toime pannud isiku kindlakstegemine või selle üleandmine politseile. 4.4 Kohene informeerimine igast valveobjekti ja valvurit ohustavast olukorrast osaühingus kehtestatud korras. 4.5 Valveobjekti vastu suunatud või valveobjektil toimunud õigusrikkumise sündmuskoha puutumatuse tagamine kuni politsei toimkonna saabumiseni. 4.6 Tundma valveobjekti, tema iseärasusi ja kaitse võimalusi, valveobjektil kasutavaid tehnilisi valvevahendeid ning nende kasutamise kordaja tegutsemise taktikat ohuolukordades. 4.7 Oskama korrektselt ja nõuetekohaselt vormistada ettenähtud dokumentatsiooni. 4.8 Täpselt pidama kinni turvatöötaja tegevusjuhendites sätestatud nõuetest. 4.

1. Kinni pidama turvateenistuse-ja relvaseadusega sätestatud piirangutest ja kohustusest. 4.10 Teiste osaühingu tegevdirektori poolt antud ülesannete ja korralduste täitmine kehtiva seadusandluse piires. Punkt 5 Õigused ja kohustused: 5.
2. Tõkestada pääs valveobjektile isikule, kes püüab sinna siseneda vastava loata või seadusliku aluseta. 5.
3. Pidada kinni isikut, kes ebaseaduslikult tungib või on tunginud valveobjektile või viibib seal vastava loata või seadusliku aluseta. 5.3 Pidada kinni isikut, kes oma käitumisega ohustab valveobjekti turvalisust või on toime pannud valveobjekti vastu õiguserikkumise või teda ohustava kuriteo tunnustega teo või muu õiguserikkumise või segab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. 5.4 Sõltuvalt kinnipeetu poolt toimepandud teo iseloomustust on õigus kinnipeetu valveobjektilt ära saata, tuvastada isik kohepeal või üle anda viivitamatult politseile. 5.
4. Kasutada turvatööks vajalikke tehnilisi-, side ja erivahendeid ning seadusega ettenähtud korras relvi. 5.6.Tcha ettevõtte juhtkonnale ettepanekuid turvateenistuse parandamise kohta. /tlk 73 – 74 (25 – 26)/; Väljavõte turvaseadusest, millega on tõendatud kuriteokoosseis ja seaduse § 32 lg 1 p 2,3 kohaselt on turvatöötajal õigus valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik ja kinni pidada isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valveobjekti, objektil viibivaid isikuid või takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata politseile üle anda. /tlk 75

(44)/; Kahtlustatava kinnipidamise protokoll, 12.02.2011.a. kell 01:10 peeti kinni P.I kahtlustuses KarS § 121 alusel ning vabastati 12.02.2011.a. kell 11:30. /tlk 22 -25 (38 – 41)/; 5 MTA andmed, millest nähtub, et P.I on aastal 2008 deklareerinud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 10 000,- krooni. Seega isikul puudus tulu. /tlk 60

(42)/; Tõkendi määrus, millest nähtub, et 12.02.2011.a. kohaldati P.I-le tõkend elukohast lahkumise keeld, mis keelab lahkuda oma elukohast Kalevipoja 11 – 52, Tallinn ilma menetleja loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. /tlk 33

(43)/; Riigi õigusabi määrus, mille kohaselt määrati P.I-le riigi õigusabi. /tlk 76

(45)/; Kulu dokument, mille kohaselt P.I kaitsjale Leelo Viil´ile tehti koopia CD-le. Kulu kokku 0,45 eurot. /tlk 78

(47)/; Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrus, mille kohaselt määrati hüvitada kaitsjale tasu summas 57,52 eurot. /tlk 81

(50)/; Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud kohtuistungil antud seletusi, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke lubatavaid tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil vahetult kontrollitud tõenditega on P.I süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 alusel, kuna tema kasutas vägivalda avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes. Vägivald seisnes selles, et tema lõi teda korrale kutsunud turvatöötajat rusikaga näkku, millega tekitas tervisekahjustuse ja põhjustas füüsilist valu, seega on täidetud KarS § 121 ettenähtud koosseis. Süüdistatava väited, et tema pole turvatöötaja vastu argessiivne olnud, võis vaid suusõnaliselt neid solvata, samuti pole tema kannatanut- turvatöötajat EV rusikaga näkku löönud, on paljasõnalised ning kohtu arvates antud soovist vabaneda vastutusest. Süüdistatava sellised ütlused on ümber lükatud nii kannatanu EV ütlustega, kui ka tunnistajate SP ja JM ütlustega, kes kõik kinnitasid, et süüdistatav lõi kannatanut rusikaga näkku, kannatanu kinnitas, et löögist tundis ta füüsilist valu. Koheselt peale sündmusi fikseeris kannatanu E.V tervisekahjustuse, mis tekkis tal süüdistatavalt saadud löögist, nagu nähtub isiku läbivaatuse protokollist, 12.02.2011.a. E.V oli tekitatud tervisekahjustus- vasaku oimupiirkonna kulmu juures fikseeritud marrastus. Seega on kannatanu E.V ja tunnistajate J.M ja S.P ütlused kooskõlas kirjalikke tõenditega. Kohus leiab, et on tõendatud, et süüdistatav P.I kasutas 12.02.2011.a. vägivalda kannatanu E.V suhtes. Kusjuures kannatanu E.V oli OÜ Turvateenistus Alfastar turvatöötaja, saabus ta sündmuskohale patrulli koosseisus, ametiautoga, vormiriietuses, nii autol, kui ka vormil on turvafirma logod, temaga oli kaasas tema paarimees samuti Alfastari turvatöötaja tunnistaja SP, saabusid nad baari Alien seoses sellega, et oli väljakutse, et baaris on argessiivne klient, kes rikub klubi reegleid, segab kliente, ei soovi baarist lahkuda. Kui nad saabusid kohale neile klubi administraator ja klubi omanik näitasid seda isikut, kes käitus agressiivselt, selleks kliendiks osutus süüdistatav P.I, kes oli alkoholijoobes (seda ei eitanud kohtus ka süüdistatav ise, seda kinnitavad ka kirjalikud tõendid – indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et 12.02.2011.a. kell 01.25 oli P.I tuvastatud alkoholijoove). Nii kannatanu E.V kui ka tunnistajad J.M , S.P kinnitasid kohtus, et süüdistatav P.I sai aru, et tema ees on turvatöötajad, nad olid vormiriietuses, esitlesid end turvatöötajatena, süüdistatav samuti kinnitas kohtus, et sai aru, et tema ees on turvatöötajad. Kriminaalasja materjalide hulgas on tööleping nr 257, mis oli sõlmitud kannatanu EV ja OÜ Turvateenistus Alfastar vahel 10.06.2003.a. Nimetatud töölepingu p 2.1 kohaselt töötaja (E.V 6 ) asub tööle turvatöötaja ametikohale ja sama lepingu p 2.2 kohaselt on töö sisu, põhiülesanded ja kohustused määratletud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatuks lisaks. OÜ Turvateenistus Alfastar ametijuhendi p 4 ja 5 kohaselt turvatöötaja põhiülesannete ja kohustuste hulka kuulub meetmete rakendamine valveobjekti ohutuse ja puutumatuse tagamiseks ning valveobjekti vastu suunatud või seda ohustava õiguserikkumise ennetamiseks või tõkestamiseks või avaliku korra kindlustamiseks valvataval objektil. Samuti valveobjektil õigusrikkumise toime pannud isiku kindlakstegemine või selle üleandmine politseile. Turvatöötaja õiguseks on kinni pidada isikut, kes on toime pannud valveobjekti vastu õigusrikkumise. Turvatöötaja pädevus tuleneb ka turvaseaduse § 32 lg 1 p 2,3, mis sätestab, et turvatöötajal on õigus kinni pidada süüteos kahtlustatav isik ning isikut, kes takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. Kannatanu E.V oli seega karistusseadustiku mõistes avalikku korda kaitsev muu isik. Tunnistaja DG saabus sündmuskohale hiljem, sündmuste algust ei näinud ning kinnitas vaid kohtus, et kui tema baarist välja tuli nägi ta, et süüdistatava ja kolme turvatöötaja vahel toimub rüselus. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, kes leidis, et nii kannatanu E.V kui ka tunnistajad J.M ja S.P kohtus valetasid, nende ütlused on, kaitsja arvates, vastuolulised. Vastupidi, kohus leiab, et turvatöötajad E.V , J.M ja S P andsid kohtus väga konkreetseid ütlusi, mis riimusid nii omavahel kui ka kirjalikke tõenditega, pole alust kohtul kahelda kannatanu ja tunnistajate J.M ja S.P ütluste õigsuses, seda enam, et kõiki neid kohus hoiatas vahetult enne ülekuulamist kriminaalvastutusest teadvalt valede ütluste andmise eest. Pole neil mingit alust rünnata süüdistatavat, kõik nad kinnitasid, et enne 12.02.2011.a. sündmusi nad süüdistatavat ei tundnud, tema vastu vihavaenu neil pole. KARISTUS Toimepandut kuriteo eest tuleb süüdlast karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik P.I süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. P.I oma süüd ei tunnista, seega pole tuvastatud tema karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. P.I on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud kahel korral, viimati P.I karistati kriminaalkorras Harju Maakohtu poolt 11.04.2008.a., karistuseks mõisteti 3 kuuline vangistus tingimisi 18 kuulise katseajaga. Isik on korduvalt karistatud ka väärteokorras (15 korral), kuid nagu nähtub materjalidest tema poolt on tasutud vaid kolm rahatrahvi, mis olid talle väärteokorras määratud. Kohtunik leiab, et karistuseks tuleb P.I-le mõista lühiajalise vangistuse, kuna tegemist II astme kuriteoga, kahju puudub, P.I on olemas kindel elukoht ja töökoht, perekond, kaks last, seega võib talle mõistetud vangistuse jätta tingimisi täitmisele pööramata, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi antud kriminaalasjas esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. MENETLUSKULUD Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud, menetluskuludeks antud kriminaalasjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 435 eurot (tegemist on II astme kuriteoga, seega 1,5 kuupalga alammäär). 7 Violetta Kõvask Kohtunik 8