25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav T.H Kaitsja ik: XXX, kodakondsuseta, algharidus, töökoht: AS KP, elukoht: XXX, Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.12.2011 kuni 19.12.2011, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 19.12.2011 Varasem karistatus:
lg 2 järgi vangistus 4 kuud, 65 lg 2 alusel vangistus 5 kuud ja 26 päeva, § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 352 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Seiguga 05.03.2012 tehtud 87 tundi, tegemata 265 tundi. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Advokaat Leelo Viil 1 RESOLUTSIOON 1. T.H süüdi tunnistada KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.
Kohtuistungil süüdistatav T.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 18.12.2011 koostatud kannatanu Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 18.12.2011 kell 13:05 kaupluses Järve Selver aadressil Pärnu mnt 238 möödus isik kassadest, jättes tasumata Selver AS-ile kuuluva kauba (Ballantines) eest 24,10 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (tl 2) • 18.10.2011 koostatud õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 18.12.2011 kell 13:05 kaupluses Järve Selver meesterahvas musta jope, valgete pükste ja valge mütsiga viis müügisaalist välja viski (Ballantines) maksumusega 24,10 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (tl 3) • 18.12.2011 koostatud tunnistaja RGülekuulamisprotokolli kohaselt oli tema tööl 18.12.2011 Järve Selveris turvatöötajana, kui nägi kuidas müügisaali sisenes kell 12:55 meesterahvas mustas jopes, valgete püste ja nokamütsiga, läks alkoholi osakonda, võttis riiulist „Ballantines“ 1l ja pani selle endale püksi. Isik möödus kassadest jättes võetud kauba eest tasumata. (tl 4-5) • 19.12.2011 koostatud kahtlustatava T.H ülekuulamisprotokolli koheselt 18.12.2011 aastal sõitis ta bussiga nr 36 Järve Kaubanduskeskuseni ning kohtus Andrei ja Viktoriga, kellele tunnistaja oli võlgu üüriraha. Nemad võtsid temalt käekoti ja ütlesid, et varastaks ühe pudeli viskit Ballantines. Läks Selveri kauplusesse, võttis viski pudeli, peitis endale põue. Seejärel möödus tasumata kaubaga kassadest ning teda pidas kinni turvamees koos varastatud kaubaga. Pani toime varguse, kuna teda sunniti. T.H omab viiendat aastat kindlat sissetulekut ning tema teenistusest on sõltuvad elukaaslane, ülalpeetav laps ja süüdistatava ema. (tl 12-15) • Väljatrükk Harju Maakohtu 08.08.2011 otsusest, millega T.H-le mõisteti KarS §
MS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 ning KarS § 69 alusel üldkasulik töö 352 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud.(tl 24-25) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 14,08 eurot. (tl 19) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava T.H süüd tunnistavad ütlusi, kannatanu Sever AS-i avaldust, õigusvastase teo toimepanemise akti, tunnistajate RG ütlusi, Harju Maakohtu 08.08.2011 otsuse väljatrükki, teatist kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. 3 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.H käitumine kvalifitseeritud KarS §
25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse T.H ühe varguse katse toimepanemises ning teda on Harju Maakohtu 08.08.2011 otsusega karistatud KarS §
S § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, samuti Harju Maakohtu 11.05.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 25 lg 2 järgi. Uue kuriteo on süüdistatav toimepannud viimase otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et ta on lühikese aja jooksul toime pannud mitmeid vargusi. Selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistatava väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mida saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäi varguse toimepanemine süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning seda tuleb hinnata süüteo katsena. Süüdistatava väidete kohaselt saatsid teda varastama kaks kõrvalist isikut ning väidetavalt oli süüdistatav selleks sunnitud. Kohus leiab, et kriminaalasjas sellekohase väite kinnituseks ühtegi tõendit kogutud ei ole. Samuti ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, et süüdistatav oleks olnud teo toime pannud ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul KarS § 57 lg 1 p 5 mõttes, kuivõrd süüdistatava ütlustest ei nähtu, milles sund võis seisneda. Asjaolu, et isik on kellelegi raha võlgu, eeldaks võla tasumist rahas. Seejuures on süüdistatav väitnud, et tal oli piisavalt raha, et turvatöötaja poolt ära võetud kauba eest tasuda, kuid kaupluses sellega ei nõustutud. Ometigi läks ta kaupa varastama ega tasunud kauba eest kuigi tal väidetavalt oli selleks piisavalt raha. Seega võinuks süüdistatav selle kauba osta ja üle anda teda väidetavalt vargusele sundinud isikutele. Seetõttu suhtub kohus süüdistatava väitesse tema vargusele sundimise osas kriitiliselt. Seejuures oleks kuriteo toimepanemine sunni mõjul hinnatav vaid karistust kergendava asjaoluna, kuid ei ole õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Süüdistatava objektiivne käitumine näitab aga süüdistatava kavatsetust järjekordse varavastase süüteo toimepanemisel. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kokku 3 korda. Esimesel korral vabastati süüdistatav karistusest ja allutati käitumiskontrollile. Sellele järgnevalt mõisteti ta süüdi varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning mõistetud vangistus jäeti tema suhtes 2011 aasta mais tingimisi kohaldamata ja süüdistatav allutati käitumiskontrollile. Kohtu määratud katseajal pani süüdistatav toime uue varguse ning temale liitkaristusena mõistetud vangistus asendati 2011 aasta augustis üldkasuliku tööga. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva varguse pani süüdistatav toime 2011 detsembris üldkasuliku töö tegemise ajal, olles taas kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all. Süüdistatavat on aastate jooksul karistustud piletita sõidu ja pisivarguste toimepanemise eest rahatrahvidega, mis valdavas osas on tasutud ning süüdistatav jätkab vaatamata kõigile tema suhtes kohaldatud karistusliikidele süütegude toimepanemist. Süüdistatava väidete kohaselt on tal alaline sissetulek viimased viis aastat, kuid see ei ole takistanud teda toime panemast vargusi süstemaatiliselt. Kohus leiab, et viimase kolme aasta jooksul määratud üksteist rahatrahvi, mis on tasutud, ei ole süüdistatavale mingit mõju avaldanud, seega ei saaks mõju avaldada ka rahaline karistus, sest süüdistatava järjekindel õigusvastane käitumine näitab üheselt seda, et rahaline mõjutamine oma eesmärki ei täida. Süüdistatavasse on kolmel korral kuritegude toimepanemise eest karistuste mõistmisel suhtutud säästvalt, seejuures 2011 aasta jooksul kahel korral. Sellega on süüdistatavale antud võimalusi ennast muuta ja asuda elama õiguskuulekalt. Süüdistatav on kolmel korral olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ei avalda süüdistatava suhtes mingit mõju ka kõrvalise isiku järelevalve või eeldatav hirm täitmisele pööratava vangistuse 4 ees. Kohus leiab, et süüdistatava peal on ära proovitud kõik mõjutusvahendite liigid ning viimase süüteoga näitas süüdistatav üheselt, et teda ei ole ükski neist liikidest oodatud kujul mõjutanud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb karistusena mõista vangistus ning kuivõrd süütegu on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis kuulub tehtud üldkasulik töö karistusest maha arvamisele, so 87 üldkasuliku töö tundi ning tegemata üldkasulik töö 265 tundi tuleb KarS § 69 lg 6 sätete kohaselt arvestada ümber tähtajaliseks vangistuseks 4 kuud ja 12 päeva ning liita KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel käesoleva otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurusega. Varguse objektiks olnud vara väärtus oli suhteliselt väike ning süüdistatava tegu jäi katse staadiumisse, mistõttu varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu ei olnud süüdistatava süü kuigi suur. Kaitsja oma kaitsekõnes küll pidas vajalikuks rõhutada, et süüdistatav kahetseb toimepandut, kuid süüdistatav oma viimases sõnas kahetsust avaldada vajalikuks ei pidanud. Mis puudutab väidetavat sundi süüteo toimepanemisel, siis selle kohta mingeid tõendeid kogutud ei ole ning kohus leiab, et süüdistatava karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seetõttu lähtub kohus karistuse määra valikul vaid süü suurusest, mis ei ole suur ning kohtu arvates piisab kui karistuseks mõista vangistus, mis jääb ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedale. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.