järgi Kaitsja I.I , isikukood xxx, kodakondsus: EV kodanik, emakeel : eesti keel ; keskeriharidusega; töökoht: ehitaja, elukoht xxx , varem kriminaalkorras karistamata elukohast lahkumise keeld alates 22.12.2011 , kinni peetud 21.12.2011 Riine Lumiste RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - dest 56 lg 1 Süüdistatav tõkend Süüdi tunnistada I.I
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada 100 päevamäära suuruse rahalise karistusega, arvestades päevamäära suuruseks 22.90 eurot , s.o. 2290 eurot .
lg 1 alusel lugeda I.I eelvangistuses viibitud aeg 21.12.2011 kuni 22.12.2011, s.o 2 päeva karistuse hulka arvestusega 1-le vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o summas 2152.60 eurot.
lg 1, 3 alusel tuleb I.I rahaline karistus tasuda ositi 10 kuu jooksul 215.26 eurot kuus. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis , märkides viitenumbriks 4100064939 ning selgitusse „I.I , 1-12-1820, rahaline karistus“
lg 1 alusel lisakaristusena võtta I.I-lt 2 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 127 alusel on I.I kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista I.I-lt KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 76.80 eurot, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot, kokku 512.25 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud hüvitada ositi 10 kuu jooksul 51.22 eurot kuus. Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „I.I sundraha 1-12-1820“, „I.I menetluskulu 1-12-1820 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU I.I on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.12.2011a kella 14:23 paiku Tallinnas Sadama 25 asuva Tallinna Reisisadama ATerminali territooriumil mootorsõidukit Honda FR-V registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimise ajal I.I väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 1,04 milligrammi ühe liitri kohta. Sellise käitumisega rikkus I.I liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 Seega I.I pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Deniss Medvedev, süüdistatav I.I ja tema kaitsja Riine Lumiste kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 22,90 eurot, s.o rahalist karistust summas 2290 eurot.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 21.12.2011a kuni 22.12.2011a, s.o kaks päeva karistusaja hulka, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 94 päevamäära, s.o 2152,60 eurot.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul 10-s võrdses osas, s.o 215,26 eurot kuus.
lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör kohtus I.I-le mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 (kaheks) kuuks. lisakaristuseks Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav I.I ja tema kaitsja Riine Lumiste nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale I.I-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on I.I kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 26. märtsil 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav I.I tunnistas end
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, kaitsja advokaat Riine lumiste jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokuröri abi Deniss Medvedev taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava I.I selgitused, kaitsja Riine Lumiste ja prokuröri abi Deniss Medvedevi arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav I.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav I.I on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et I.I tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole I.I poolt toime pandud õigusvastase 3 teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning I.I-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt I.I-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest, tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest ja sundraha riigituludesse. Helve Särgava Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.