lg 1 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada H.J talle 06.05.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-093497 liitkaristuseks mõistetud 2 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 03.04.2012.a ja H.J vabaneb vangistusest 03.04.2012.a, siis 11 kuud 13 päeva vangistust) ei pöörata H.J-i suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,4,7,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - X • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2 • • • • • • • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, ei tarvita X, ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedasedperekonnaliikmed) kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta – erandiks on lähedased, kellega on lubatud suhelda; osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides või sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb H.J-ile osalemise kohustuslikuks, asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis ning esitab selle kohta andmed ja tõendid kriminaalhooldusametnikule.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja H.J-i vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Advokaat Rein Napa kaitsjatasutaotlus rahuldada 2 pooltunni ulatuses ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kasuks 38 eurot 40 eurosenti (summa on koos käbemaksuga, käibemaks 6,4 eurot) advokaat Rein Napa süüdimõistetu H.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 23-26). KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista H.J-ilt riigituludesse menetluskuluna 38 eurot 40 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „H.J, 1-09-3497, menetluskulu 23.03.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile – ministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. 2 3 Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu H.J-ile . EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD H.J on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Vanglas viibib H.J karistust kandmas esmakordselt. 06.05.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-093497 karistati H.J
,
lg 1,
lg 1,
lg 2 p 1,3 järgi
lg 1 alusel,
lg 2 p 7,8,
lg 2 p 1 järgi
lg 1 alusel 2 aasta vangustusega
lg 1,
lg 1 ja
07.02.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määrusega loeti H.J-i kinnipidamisaeg 05.-07.02.2011.a karistusaja hulka ja kandmata karistus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust pöörati H.J-i suhtes täitmisele. 1 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks on 21.03.2011.a. H.J on karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud vangistust ja enam kui poole (1/2) karistusajast.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. 23.03.2012.a kohtuistungil avaldas H.J soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, ja kinnitas, et on omad järeldused eelnevast teinud, soovib vabaduses teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja minna tööle. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 23.03.2012.a kohtuistungil ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamused, on seisukohal, et esinevad
lg 1 punktis 2 märgitud eeldused süüdimõistetu H.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud anda esmakordselt vanglas karistust kandvale H.J-ile võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 4 H.J oimepandud II astme kuritegude asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid tema suhtes käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise. Ka esialgselt, s.t 06.05.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusest nähtuvalt, peeti H.J-i suhtes põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi 2-aastase katseajaga vabastamist koos kontrollnõuete ja kohustuse täitmisega. Vangistuse ajast olevad 2 distsiplinaarsüütegu, mis väljenduvad keelatud esemete 01.11.2011.a ja 20.11.2011.a omamises, ei ole oma olemuselt sellise raskusega, et välistaksid H.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Ka nimetatud kahe distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest karistuseks mõistetu – noomitus ja 5 ööpäeva kartserit 3-kuulise katseajaga – kajastavad asjaolu, et need korrarikkumised ei ole oma olemuselt rasked. Vangistuse ajal on H.J läbinud keevitaja kursused. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on H.J-ist lähtuv mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X. Tartu Vangla toetab H.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. H.J on olemas lähedaste toetus, samuti kindel elukoht vabaduses – X. Vabaduses on H.J võimalus tööle asuda X tegelevasse ettevõttesse X Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, et H.J on motiveeritud koostööks kriminaalhooldusametnikuga, peab kohus põhjendatuks anda esmakordselt vanglas viibivale H.J-ile võimaluse vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud – H.J on soov täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja soov oma elu edasiselt seaduskuulekalt elada. 1 aasta pikkune katseaeg on eeltoodud asjaoludel H.J-i suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada H.J-i motiveeritust oma edasise elu õiguskuulekalt elamiseks. 23.03.2012.a kohtuistungil kinnitas H.J , et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita X, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased) kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta – erandiks on lähedased, kellega on lubatud suhelda; • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb neis osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna H.J-ile katseajaks eelmärgitud kohustused. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.