Toimik nr 1-12-8376 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuaril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-8376 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.I (F.I) tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 03.01.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu F.I, isikukood: xxx, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta F.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 03.10.2012 otsusega tunnistati F.I süüdi KarS § 121 järgi ning KarS § 65 lg 1, § 64 alusel mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Karistuse algus 06.06.2012 ja lõpp 06.03.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.12.
- Kinnipidamisasutusest F.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus kehtiv. Vabaduses elas kinnipeetav koos emaga aadressil xxx. Vabanemise korral soovib elama asuda samale aadressile. Ametlikult on kunagi töötanud xxx. Vabaduses oli tal määratud töövõimetuspension. Isikul on alkoholiprobleemid. Seoses alkoholi tarvitamisega kaotas tihti kontrolli oma tegevuse üle. Samas alkoholi tarvitamisega on ta kaotanud töökohad ja samuti on halvenenud tema tervis. Kinnipeetaval on pikaajaline kriminaalne taust. Kriminaalhoolduse nõudeid on rikkunud. Tuegevalt toetav sotsiaalset võrgustikku ei ole. Tema varasem kuritegelik 1
(3)käitumine viitab pidevale impulsiivsele ja läbimõtlematule käitumisele. Puuduvad kindlad eesmärgid enda elu muutmiseks. Vangla ei toeta F.I ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub kinnipeetaval kindel ja püsiv vabanemisjärgne elukoht. Isikul puudub vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol. Lähedased on varasemalt püüdnud kinnipeetavat aidata eluaseme ja töökohtade näol, kuid isik ei ole seaduskuulekale eluviisile püsima jäänud. Pere on kaotanud usalduse F.I suhtes. Vabanedes tuleb kinnipeetaval pöörduda kohaliku omavalitsuse poole seoses elukoha probleemiga. xxx on võimalik ööbida vajadusel kodutute varjupaigas. Enne vangistust oli siikule määratud töövõimetus 80%. Vabanedes tuleks koheselt pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole pensioni vormistamise küsimuses, mis tagaks isikule legaalse sissetuleku igakuise pensioni näol. Kinnipeetavat on 14 korda kriminaalkorras karistatud, süüteod on nii varavastased kui ka avaliku korra rikkumised koos vägivalla kasutamisega, isikuvastased kuriteod. F.I ei ole oma senisestest karistustest järeldusi teinud. Varasemad tingimuslikud karistused on negatiivselt lõppenud- karistused on pööratud täitmisele, kuna isik ei ole täitnud kontrollnõudeid ja lisakohustusi, sellest tulenevalt on kaheldav isiku motivatsioon täita ennetähtaegselt vabanedes kontrollnõudeid ja lisakohustusi. F.I soovib enda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta F.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine F.I välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätetest kontrollnõude täitmist ning taotluse tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise kohta rahuldamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et F.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neliteist korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt kandnud vanglakaristust. Enamus F.I poolt toimepandud kuriteod on varavastased kuriteod (muuhulgas röövimine), kuid on ka kahel korral toime pannud avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja viimasel korral isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise. Isik on olnud viiel korral kriminaalhoolduse all, kahel katseajal pani toime uue kuriteo, viimasel katseajal 2007 aastal, rikkus korduvalt temale pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, karistus pöörati täitmisele. Viimase isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise, pani toime karistust kandes. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6- 19) on näha, et F.I on väärteokorras 47 korral karistatud sealjuures 14 korral väheväärtusliku asja varguse eest, 25 korral Alkoholiseaduse alusel. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldused F.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda 2
(3)jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuid kinnipeetava isiklikust toimikust on näha, et F.I on 08.10.2012 distsiplinaarkorras karistatud teise isiku suhtes vägivalla kasutamise eest kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalabiprogrammides osalenud ei ole. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 29.06.2016. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel ja püsiv elukoht. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabaduses puudub kinnipeetaval lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, kuritarvitas alkoholi, oli tegevuseta. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades F.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ja avaliku korra rasked rikkumised, vägivallaga, enamus neist toime pandud alkoholijoobes), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kahel katseajal uus kuritegu, ühel katseajal karistus pöörati täitmisele, kuna rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi), ja vangistuses viibides (uus kuritegu karistust kandes, distsiplinaarkaristus teise kinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest), süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elu- ja töökoha ning lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba viiel korral kriminaalhooldusele allutatud, kahel katseajal pani toime uued varavastased kuriteod, viimasel katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta F.I-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem 14 korral karistatud isik, kes on korduvalt vanglakaristust kandnud ja viiel korral käitumiskontrolli all viibinud alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamine (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes, korduvad väärteokaristused Alkoholiseaduse alusel) omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu F.I temale Viru Maakohtu 03.10.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)