MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati K.G vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 14.03.2011 kuni 15.03.2011, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liiteti mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.12.2011 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud – ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti K.G-le liitkaristuseks, 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Karistusaega arvestada alates 18.10.2011. Kohtuotsus jõustus 22.08.2013. Käesoleval ajal kannab K.G karistust Tartu Vanglas; tema karistusaeg algas 18.10.2011 ja lõpeb 18.01.2014. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist
lg 2 p 1 alusel tekkis 03.12.2012,
Tartu Maakohtu 06.06.2013 määrusega jäeti K.G Viru Maakohtu 12.12.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K.G on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4-l korral: - 04.11.2008 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
p 1, 4 järgi,
alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 3 aastat; - 15.10.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 7, 8 järgi vangistusega 2 kuud,
lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud 28 päeva,
lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 356 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 12 kuud; - 17.08.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 7, 8 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 2 alusel vangistusega 7 kuud 28 päeva; - 12.12.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 7, 8 järgi,
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa, tlk 203-204) ei toeta Tartu Vangla K.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, hinnates tema puhul nii uue üldise korduva kuriteo kui vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul on 68%. Vangla iseloomustuses on esile toodud, et K.G on kuriteod toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgiks, toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud tööhõives; alates 27.06.2013 õpib riigikeelt B1 tasemel. Vangla märgib, et probleemide objektiivne tajumine, sobivate lahendusstrateegiate rakendamine ja analüüsivõime on kinnipeetaval puudulikud; alkoholi tarvitanuna ei suuda K.G ennast kontrollida ja võib kasutada vägivalda. Süüdimõistetul on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist viimane 20.08.2013 kartser 5 ööpäeva, kuna eiras ametnike korraldusi, kasutades ebatsensuurseid väljendeid. Süüdimõistetu on varem olnud kriminaalhooldusel ning on katseajal rikkunud korduvalt kontrollnõudeid. Seetõttu pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel karistus täitmisele. Süüdimõistetu senisest elukäigust nähtub, et tal on kriminaalse taustaga isikutest koosnev suhtlusringkond. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu K.G soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta väidab, et on vangistuse ajal järele mõelnud. Tema kannab esimest reaalset vangistust. Ta tahab minna tööle ja muuta oma eluviise. Palju raskemate kuritegude eest mõistetud isikud vabastatakse tingimisi enne tähtaega. 2 Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei toeta K.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel: 1) K.G on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja kannab esimest reaalset vangistust katseajal toimepandud teise astme kuriteo – varguse eest. Teda on varem karistatud avaliku korra raske rikkumise, varguste ja röövimise toimepanemise eest. 2) K.G kannab karistust varguse toimepanemise eest esimese astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud tingimisi karistuse katseajal, mis prokuröri hinnangul samuti suurendab ennetähtaegse vabastamise korral määratava käitumiskontrolli ebaõnnestumise ja uute kuritegude toimepanemise riske. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt rikkus K.G katseajal korduvalt kontrollnõudeid – ei ilmunud korduvalt kindlaksmääratud ajal registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta, lahkus elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldusametniku loata, ei täitnud üldkasulikku tööd vaatamata sellele, et temaga oli koostatud mitu üldkasuliku töö tegemise ajakava. 3) Samuti on prokuröri arvates olemas maandamata riskid, mis on seotud K.G käitumist mõjutava sõltuvusega mõnuainetest – alkoholist ja narkootikumidest, mis tõstab tunduvalt katseaja ebaõnnestumise ja uute kuritegude toimepanemise riske. K.G ei tunnista võimalikke probleemse seoses tema mõnuainete tarvitamisega. Samas on teda viiel korral karistatud NPAS § 15 alusel, varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja teda on karistatud väärteokorras alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. 4) K.G omab kümmet, sealhulgas seitsmel korral on teda karistatud kartseriga, kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei ole ta suuteline täitma kehivaid nõudeid, mis omakorda tõstab katseaja ebaõnnestumise tõenäosust. 6) Tartu Vangla hinnangu kohaselt on K.G ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 68% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 56%. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vastavalt
lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis leiab, et K.G ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kelle suhtes on varasemalt kriminaalhooldus ebaõnnestunud, kellel on vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused ning kes on kuritegusid toime pannud pika aja vältel, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et K.G varasem elukäik, sealhulgas kriminaalhoolduse ebaõnnestumine varasema, seoses üldkasuliku tööga määratud käitumiskontrolli ajal, aga ka käitumine vanglas ei tekita veendumust, et karistused on temale positiivset mõju avaldanud. Kuritegu, mille eest K.G praegu karistust kannab on vargus, millele aga liideti raske isiku- ja varavastane kuritegu – röövimine. Tema karistust on niigi vähendatud seoses 3 asjaoluga, et kohus vaatas kriminaalasja läbi lühimenetluses. Esiletoodud positiivsed asjaolud (lähedaste toetus ja elukoha olemasolu) esinesid K.G ka enne kuritegude toimepanemist, kuid ometi ei suutnud need tema kuritegusid ära hoida. Kohus peab vajalikuks märkida, et isiku karistamisel vangistusega, ei saa isik automaatselt eeldada, et vangistust ei tule lõpuni kanda. Selle privileegi peab oma käitumisega välja teenima. Arvestades lisaks eeltoodule ka K.G poolt vanglas toimepandud korduvaid distsiplinaarüleastumisi võib teha järelduse, et ta ei ole sobiv isik ennetähtaegseks vabastamiseks. Oluline on K.G vangistuses oma kuriteoriskidega edasi tegeleda ning näidata, et ta suudab pidada kinni vangla sisekorrast ja on igati motiveeritud oma eluviisi muutma. K.G eluviise iseloomustab sõltuvusainete kasutamine. Tal endal puudub kriitika nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamise osas. Kuigi K.G kannab esimest reaalset vangistust, on tema käitumine karistuse kandmise ajal vangla sisekorraga mittearvestav. Kokkuvõtvalt, arvestades kuritegude asjaolusid, kuriteo raskust (röövimine), kinnipeetava varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole teda võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ene Muts täitmiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.