Obsah (5)

§ 223§ 50§ 14§ 236§ 169

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoobril 2013.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-3514 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Ko

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Kar

S § 66 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul, ühes kuus tasumisega 32 (kolmkümmend kaks) eurot. 1 Rahatrahv tasuda PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse 24.05.2013.a. üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr. 2302,11,019951 märgitud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Menetluskulud summas 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 10 (kümne) kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Motiveeritud kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
3. oktoobril 2013.a. alates kell 13:
4. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo avariipolitseinik Helen Roos koostas 21.12.2011.a väärteoprotokolli AB1177822 selle kohta, et 05.12.2011.a kella 14:10 ajal Harju maakonnas Tallinnas Filtri tee 9A juures, liikudes Juhkentali tn suunas, juhtis G.G mootorsõidukit MB VANEO registreerimismärgiga XXX, ei arvestanud oma sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust ja muid olusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku seal otse liikunud sõidukiga. Põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju Swedbank Liising AS’ile ja AS №rdea Finance’le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Kirjeldatud tegevusega rikkus G.G liikluseeskirja § 50 lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl 24.05.2013.a otsusega, vaadanud läbi G.G väärteoasja nr 2302,11,019951, on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendavad asjaolud puuduvad. 2 Menetlusalune isik on 04.01.2012 esitanud vastulause, mille kohaselt palub kergemat karistust. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 ja § 169 lg 5 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h liiklusekspertiisi aktis nr 12E-LL0072 sisalduva eksperdi arvamusega ja nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Arvestades liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude ulatust ja asukohta ning menetlusaluse isiku enda ütluseid leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid temale liiklusseaduse § 169 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 3, määrati karistuseks: liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60.00 EUR. Liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260.00 EUR. Menetlusalusel isikul tuleb V™S § 74 lg 1 p 15 alusel tasuda menetluskulud: ekspertiisi tegemisega seotud kulud 457.00 EUR. G.G vaidlustab otsuse osaliselt, rahatrahvi suuruse osas ning soovib trahvi tasuda ositi. Kohtuistungil jäi G.G esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et kuna on palju aega möödas, siis palub kohtul otstarbekuse kaalutlustel menetlus lõpetada. Nüüdseks on käinud 2 kuud arstide vahet. Samuti on halvenenud nägemine. Ainus palve on see asi lõpetada, süü on väike. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et ei saa nõustuda menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel. Isik oli teadlik, et toimus avarii ja üks osapooltest oli tema. Ta lahkus sündmuskohalt. Isikule on mõlema rikkumise eest mõistetud karistused alla sanktsiooni keskmise määra. Samuti on seadusandja näinud ette lisakaristuse kohaldamise, mida menetleja ei ole pidanud vajalikuks kohaldada. On arvestatud isiku taotlusega, arvestatud tema majanduslikku olukorda. Ekspertiisitasud kaasnesid vaid seetõttu, et isik lahkus sündmuskohalt. Ei ole vastu kui kohus määrab karistuse tasumisele ositi maksimumaja jooksul. Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest LÕ-akti nr.2230, Indikaatorvahendi kasutamise protokolli, fototabeli, skeemi, väärteoprotokolli AB1177822 21.12.2011.a, avalduse, tõendi OÜ KV Partnerid, määruse VT-menetluse jätkamise kohta, ekspertiisimääruse, ekspertiisiakti nr.12E-LL0072 koos fototabeli ja maksumuse õiendiga, G.G avalduse 24.04.2013.a, Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte, Karistusregistri väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused 3 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et G.G kaebus tuleb osaliselt rahuldada ning PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse manetlustalituse menetlusteenistuse 24.05.2013.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,11,019951 tühistada ja teha antud väärteoasjas uus otsus. G.G väärtegu

§ 223

lg 1 järgi.

§ 223

lg 1 esimesest alternatiivist tuleneva koosseisu täitmise eelduseks on mootorsõiduki, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et 05.12.2011.a Tallinnas Filtri tee 9A juures toimunud liiklusõnnetuses said mõlemad õnnetuses osalenud sõiduki omanikud varalist kahju sõidukite kahjustuste näol.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmiseks on oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, antud juhul Aleksandr Katskovi poolt juhitud sõidukile. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXXomanik on AS №rdea Finance. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on sõiduautol Citroen riivava iseloomuga kontaktjäljed, mis algavad vasakpoolsel tagauksel ja maksimaalse ulatuse saavutavad tagarattakoopa esiserva piirkonnas. Sõiduki vasak tagaratas on deformeerunud. Samuti nähtub fototabelist nimetatud vigastuste olemasolu. Seega tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju AS-ile №rdea Finance. Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja G.G-le ette heitnud seda, et G.G rikkus

§ 50

lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja ekspertiisiaktist tulenevalt toimus kokkupõrge Filtri tee 9A olevas kurvis, kus G.G poolt juhitud sõiduk kaldus kurvis vastassuuna vööndisse, kus toimus kokkupõrge vastu tulnud Aleksandr Katsovi poolt juhitud Citroen Berlingoga. Seega G.G ei valinud kurvis sobivat sõidukiirust, mistõttu kaldus vastassuuna vööndisse ning jõudmata reageerida põrkas kokku vastu tulnud Citroen Berlingoga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt kuulus G.G poolt juhitud sõiduk MB VANEO registreerimismärgiga XXX Swedbank Liising AS-ile. Sõiduautol MB on kontakti piirkonnaks vasakpoolne esinurk, kus esistange nurgal esinevad kontaktjäljed ja deformeerunud on vasakpoolne esitiib. Samuti nähtub fototabelist nimetatud vigastuste olemasolu. Seega tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel varaline kahju ka Swedbank Liising AS-ile. 4 KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on G.G täitnud

§ 223lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest Kar

S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust – jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt

§ 14

lg 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega, kui G.G oleks olnud hoolikas ning liikunud kurvi väiksema kiirusega vastavalt

§ 50

lg 3 p 1 tulenevale kohustusele, siis ei oleks tema juhitav sõiduk sattunud vastassuuna vööndisse ja ei oleks kokku põrganud vastutulnud XXX poolt juhitud Citroeniga. Seega pani G.G väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. G.G teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. G.G väärtegu

§ 236

lg 1 järgi

§ 236

lg 1 kohaselt on väärteokorras karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Liiklusõnnetusest teatamise nõuded on sätestatud

§ 169

, mille lg 4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest teatamine politseile kohustuslik muuhulgas siis, kui liiklusõnnetuse pooled on ühisel meelel varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ning on välja selgitatud ka vastutav isik, lisaks on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud kõik liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed ning kõik eelpool loetletud asjaolud on märgitud kirjalikus kokkuleppes, millele on liiklusõnnetuse pooled alla kirjutanud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et G.G lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. G.G oma 04.01.2012.a avalduses selgitas, et vahejuhtum 05.12.2011.a oli põhjustatud tema kogenematusest antud valdkonnas, lihtsalt ei osanud õigesti vormistada dokumente, arvas, et kohal viibinud ning ametitunnistuse esitanud Dmitri Rasin oli sündmuse ära fikseerinud, lisaks oli kiire. Kuna käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et Citroeni omanikul varaline kahju tekkis, siis oleks pidanud G.G jääma sündmuskohale ja selgitama välja Citroeni omaniku ning jõudma temaga kirjalikule kokkuleppele või helistama politseisse. Selle kohustuse asemel, aga G.G lahkus sündmuskohalt ning rikkus

§ 169lg 5 tulenevat kohustust teavitada liiklusõnnetuse toimumisest politseid.

Kuna G.G ei teatanud politseile toimunud liiklusõnnetusest sündmuskohal, rikkus ta

§ 169

lg 5 nõudeid ning täitis oma teoga

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

Antud väärteo pani G.G toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis vastavalt KarS § 18 lg 2, kuna ta pidi sõidukijuhina liiklusnõudeid tundva isikuna teadma, et liiklusõnnetuse korral ei tohi sõidukeid liigutada, kui pooled pole jõudnud kokkuleppele õnnetuse asjaolude osas, kuid G.G eiras nimetatud nõuet ning lahkus sündmuskohalt kuna ei osanud õigesti vormistada dokumente, arvas, et kohal viibinud ning ametitunnistuse esitanud Dmitri Rasin oli sündmuse ära fikseerinud, lisaks oli kiire. G.G teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. G.G taotles kohtuistungil väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel kuna on palju aega möödas. Kohus antud seisukohaga ei nõustu. 5 Riigikohus on oma 27.09.

1. a otsuse nr 3-1-1-81-06 punktis 6 öelnud: „VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. /…/ Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st
2. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse.“ Kohus on seisukohal, et G.G lahkudes avarii sündmuskohalt sellest nõuetekohaselt politseile teatamata, on ise oma tegevusega takistanud kiiremat menetlust antud asjas. Kohtuväline menetleja on olnud sunnitud tellima ekspertiisi liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 223

lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 näeb liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks on neli eurot. Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavat mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse KarS § 63 lg 3 kohaselt karistus iga väärteo eest eraldi. Menetlusaluse isiku G.G tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes ei esinenud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on G.G liiklusnõuete rikkumise eest üks kehtiv väärteokaristus, mis on määratud ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest keelava fooritule ajal. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega G.G-le määratud karistus, rahatrahvid 15 trahviühiku ja 65 trahviühiku ulatuses, vastavalt summas 60 eurot ja 260 eurot, on põhjendatud. Kohtuväline menetleja on G.G-le kohaldanud karistused sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kohus leiab, et G.G-le mõistetud rahalise karistuse suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiks karistuse kergemaks muutmise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks karistuse määra osas. Kohus peab siiski võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas, arvestades asjaolu, et isik 6 ei tööta, on pensionär ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2, 3 alusel 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Käesolevas asjas on G.G menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 vastavalt ekspertiisitasu 457 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada G.G . Vastavalt KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulu summas 457 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul. Leili Raedla Kohtunik 7