← Eesti

1-13-6940/11

Obsah (8)§ 424§ 329§ 74§ 69§ 50§ 16§ 58§ 2565

1-13-6940 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.augustil 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6940 (13240103327) Kohtunik Galina Jasnjuk Koht

§ 424

järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuur prokuröri abi Pavel Gordijevski Süüdistatav R.R Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane - 12.12.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 329

järgi

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud 28 päeva,

§ 69alusel asendati üldkasuliku tööga 596 tunni ulatuses, täitmise tähtajaga 2 aastat. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kr

MS § 217 korras kinni peetud 01.08.2013.a kell 07.30. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada R.R süüdi

§ 424järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista R.R-ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 69

lg 7, § 65 lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.12.2011.a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust (ehk 596 tundi ÜKT) ning mõista R.R-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.12.2011.a kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 568 (viiesaja kuuekümne kaheksa) tunni ulatuses 1 1-13-6940 (ehk 9 kuud 14 päeva vangistust). Lõplikult ä rakandmisele kuulub 4 (neli) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust. Kohaldada R.R-i suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 01.08.2013.a.

§ 50

lg 1 alusel võtta R.R-ilt ära 9 (üheksaks) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus alates vanglast vabanemise päevast. Liiklusseaduse § 127 alusel R.R kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates vanglast vabanemise päevast loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt KrMS § 2565 lg 2 välja mõista R.R-ilt riigituludesse menetluskulud: sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 02.08.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot. Määrata, et R.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

(1)aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „R.R , 1-13-6940, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 09.09.2013.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu R.R süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 01.08.2013.a kell 00.35 IdaVirumaal Tallinn-Narva maantee 194,3 kilomeetril juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo registrimärgiga xxx. Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III EST, seeria nr ARAF-0027 tuvastati, et R.R-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustab 1,17 +/-0,10 mg/l, st vähemalt 1,07 mg/l. Sellise käitumisega rikkus R.R Liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või 2 1-13-6940 psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus R.R sellise käitumisega Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sel moel pani R.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so kuriteo, mis on ettenähtud

§ 424järgi.

Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end täielikult süüdi. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid: tunnistaja A M ülekuulamise protokoll (lk 1-2); kahtlustatava R.R-i kinnipidamisprotokoll (lk 4-6); indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 8); kahtlustatava R.R-i ülekuulamisprotokoll (lk 13-16). Kohtuotsuse põhjendus Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et R.R-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Antud kuriteo toimepanemine R.R-i poolt on tõendatud: Tunnistaja A M ütlustega (lk 1-2), millest nähtub, et 01.08.2013.a kella 00.35 paiku, olles toimkonna 4480 koosseisus teostas liikluskontrolli Tallinna – Narva maantee 194,3 kilomeetril seoses avariiga. Liikluskontrolli teostamisel tunnistaja tähelepanu köitis sõiduauto Ford Mondeo reg.märgiga xxx selle ebakindla liikumisstiili tõttu. See sõiduauto liikus Sillamäe poolt Narva suunas. Tunnistaja peatas seda sõidukit. Selle roolis oli R.R , salongist tuli tugevat alkoholilõhna. Joobetaseme tuv astamiseks kutsus tunnistaja kohale toimkonna 4471. Olles teinud alkoholitesti indikaatorivahendi Alcoquant abil fikseeriti näit 1,25 mg/l. Seejärel oli tehtud test tõendusliku alkomeetriga, mille näit oli 1,07 mg/l. Indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (lk 8), millest nähtub, et tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK 111 EST nr ARAF-0027 (tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 MK 111 EST nr ARAF-0027 on 07.12.2012 taadeldud ning vastab OIML R 126

(1998)nõuetele) tuvastati, et R.R-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus moodustab 1,17 mg/l +/- 0,10 mg/l, st vähemalt 1,07 mg/l. Kahtlustatava R.R-i ülekuulamise protokoll tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. (tl 13 - 17) – kahtlustatav Kahtlustatava R.R-i enda ütlustega (lk 13-16), mille kohaselt ta tunnistas ennast selles kuriteos süüdi ning seletas, et 31.07.2013.a õhtusel ajal viibides oma elukohas aadressil xxx jõi pudeli konjakijooki Argo. Seejärel otsustas ta sõita Sillamäelt Narva oma sõiduautoga Ford Mondeo reg.märgiga xxx. Ta istus sõiduauto rolli ja sõitis. Narva linnani jõudmata peatasid teda sisselülitatud vilkuritega autos politseitöötajad. Politseitöötajad tegid 3 1-13-6940 ettepaneku teha alkoholitesti, R.R nõustus. Alkomeetri näit kinnitas alkoholijoovet. R.R nõustus, et on tarbinud alkoholi. Politseiosakonnas on tehtud alkoholitesti tõendusliku alkmeetriga, mis näitas alkoholi sisaldust väljahingatavas õhus. R.R oli nõus alkomeetri näiduga. Näit oli 01,07 mg/l. R.R kahetses tehtut. Liiklusseaduse § 69 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 punktis 1 sätestatu kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuna R.R tuvastatud alkoholijoove - vähemalt 1,07 mg/l kohta ületab liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud piirmäärasid, millistel oleks veel kohaldatav väärteomenetlus, siis on R.R-i alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine käsitletav kuriteo toimepanemisena

§ 424järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis R.R otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi gi seda. Vastavalt

§ 16

lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus

§-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.R-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse R.R-i poolt oma teo tunnistamist ning kahetsust. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et R.R on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud. Ta on karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest –

§ 424, § 329 järgi.

Viimati karistati teda Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.12.2011.a kohtuotsusega, mõistes karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati 596 tundi üldkasuliku tööga täitmise tähtajaga 2 aastat. Seega on käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale etteheidetav süütegu pandud toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Vaatamata varasematele karistatustele jätkab R.R kuritegude toimepanemist. R.R ei tööta. Seega kohtu hinnangul välistab süüdistatava varasem käitumine rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik kohaldada vangistust. Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid ja toimepandud kuriteo raskust, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem keskmine. Samas raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse R.R-i poolt oma teo tunnistamist ning kahetsust, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise määra. 4 1-13-6940 Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke täitvaks karistuseks 6-kuulist vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg-st 2 juhindudes vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks on seega neli kuud vangistust. Kuivõrd kuritegu oli pandud toime üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liita karistused, mõista liitkaristus 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust ning arvata liitkaristusest maha osaliselt ära tehtud töö – 568 tundi ehk 9 kuud ja 14 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 4 kuud ja 14 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel peab kohus karistuse täitmise tagamiseks vajalikuks kohaldada tõkendit - vahistamine ja seda koheselt kohtuotsuse kuulutamiselt. Kuna R.R jätkab liiklussüütegude toimepanemist, siis on kohus seisukohal, et põhikaristusest ei piisa selleks, et aidata R.R paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida. Ülaltoodu alusel kohaldab kohus tema suhtes ka lisakaristust.

§ 50

lg 1 alusel mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kohus peab vajalikuks määrata R.R-ile lisakaristus 9 kuud. Kohtukulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Arvestades aga, et kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, siis

§ 2565lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra. Kr

MS § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 240 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista R.R-ilt välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 108 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 108 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.