4-13-6423 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6423 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi

) § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 tunnustel Väärteoprotokoll: 2230,13,030137) Menetlusalune isik AB899518 (väärteoasi nr E.D, isikukood XXX, elukoht XXX; töökohta ei ole; Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt Kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 24.10.2013 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik E.D RESOLUTSIOON 1 1. Süüdi tunnistada E.D väärteo toimepanemises NPALS § 15 järgi ja mõista karistuseks arest kolm

§ 201lg 2 ja § 242 lg 1 järgi ja mõista karistus Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 201lg 2 järgi arest seitse

§ 91lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellise tegevusega rikkus E.D NAPLS § 3 lg 1;

§ 33

lg 11 p 2;

§ 90

lg 1 p 3 nõudeid ning pani toime NPALS § 151;

§ 242

lg 1 ja

§ 201lg 2 sätestatud väärteod.

Kohus uuris järgmiseid tõendeid: - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll; Tunnistaja Ege – Lii Luik´i V™S § 99 lg 8 korras avaldatud ütlused; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 07.05.2013; Wismari Haigla AS narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt nr 224/16; Joobeseisundi saatekirjas nr 1426T antud ekspertarvamus; Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte andmed; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 24.02.2013; E.D juhiloa andmed; Karistusregistri väljavõte; 2 - E.D kahtlustatavana antud ütlused. Menetlusalune isik ei taotlenud kohtuistungi protokollimist ja tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb oma ütluste juurde. Kahetseb väga. Rahalised trahvid tasumata. Palun arestide kandmise võimalust ositi või asendada see üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja ei taotlenud kohtuistungi protokollimist ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et E.D eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist ning teda on otstarbekas karistada NPALS § 151 ja

§ 201lg 2 ja § 242 lg 1 järgi arestiga seitse päeva.

Palun määrata karistus

§ 201lg 2 järgi.

Kuivõrd tegemist on kahe teoga, siis NPALS siis sellest palume määrata kolm päeva, seega kokku 10 päeva aresti. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, 1 ja

§ 201

lg 2 ja § 242 lg 1 et E.D süü 07.05.2013 NPALS § 15 rikkumistes on tõendamist leidnud. Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et E.D tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, omamata juhtimisõigust, on tõendatud alljärgnevalt. Narkootilise aine tarvitamine ja joobes juhtimine on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt andis see positiivse tulemuse, protokollile on isik alla kirjutanud „tarvitasin pühapäeva õhtul“. Wismari Haigla AS narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktis nr 224/16 antud ekspertarvamusest nähtub samuti, et E.D esinevad amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tunnused. Joobeseisundi saatekirjas nr 1426T antud ekspertarvamusest nähtub, et E.D uriinis tuvastati amfetamiin ja metamfetamiin. Samuti liikluspolitsenikust tunnistaja Ege – Lii Luiki ütlustega, millest nähtub, et 07.05.2013 peatas tema kontrolliks sõiduauto BMW riikliku registreerimisnumbriga XXX. Kontrollimisel osutus juhuks E.D , ik XXX. Isikul puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Isikul esinesid mitmed joobele iseloomulikud välised tunnused, s.o tasakaalu häired, silmad märjad/läikivad, suurenenud pupill, misjärel otsustasid kontrollida narkoindikaatoriga. Vahend andis positiivse tulemuse ainetele amfetamiin ja metamfetamiin. Seega kinnitavad tunnistaja ütlused joobe tunnuseid ning keelatud seisundis sõitmist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest 07.05.2013 nähtuvalt on E.D sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et E.D on 24.02.2013 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on isik teo toimepannud korduvalt. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte andmed, milledest nähtub, et E.D lõppes juhtimisõigus 02.12.2012.a.. E.D juhiloa andmed, milledest nähtuvalt omab ta juhilube 15.07.2013 kuni 14.07.2023. E.D kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab oma süüd. T tunnistab, et tarvitas narkootilist ainet amfetamiin mitu päeva enne kinnipidamist. Rooli asudes ta aine mõjusid ei tundnud. 3 Kehtivat juhtimisõigust ei omanud, kuid otsustas autoga sõita.

§ 33

lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit.

§ 90

lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le

1. NPALS § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vaidlust selles, et E.D talle süüks pandavad teod toime on pannud, ei ole. Kogutud ja kohtus vahetult uuritud tõenditest nähtub, et E.D oli tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Ta teadis, et on narkootilist ainet tarvitanud, et tal puudub juhtimisõigus, kuid sellele vaatamata istus ta auto rooli ja asus sõitma. Kirjalike tõenditega on tuvastatud, et juhtimisõigus E.D puudus. Kirjalike tõenditega on ka E.D süü objektiivselt tõendatud. Sotsiaalministri
2. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad esimesse nimekirja. Karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on E.D korduvalt liiklusalaste süütegude eest karistatud, sh

§ 201lg 2.

E.D on korduvalt karistatud rahatrahvidega. Need on tasumata. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 kohaselt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

§ 201

lg 2 näeb karistusena ette mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 242

näeb karistusena ette mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214–219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud E.D käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on E.D varasemalt karistatud Liiklusseaduse rikkumiste eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et E.D on karistatud rahatrahviga, milline on tasumata ning samuti arestidega, kuid isik sellele vaatamata jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et 4 ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks NPALS alusel 3 päeva ja

rikkumiste eest 7 päeva aresti. Kuivõrd isikut ei ole varem arestidega karistatud, tal puudub töökoht ja ta on avaldanud soovi teha üldkasulikku tööd, siis on põhjnedatud aresti asendamine üldkasuliku tööga. Välja mõista tuleb E.D-lt menetluskulu, s.o ekspertiisitasu joobeseisundi tuvastamine summas 35.- eurot, proovide võtmine kokku summas 96.- eurot, kokku 131.- eurot. Isik on taotlenud ajatamist, kuivõrd tal puudub sissetulek. Kohus leiab, et olukorras, kus isikul puudub töökoht ja kindel sissetulek, on menetluskulude tasumise ajatamine põhjendatud ning ajatab maksetähtaega 12 kuuni. Kristina Väliste 5