Obsah (4)

§ 427§ 432§ 384§ 387

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistuse täitmisele pööramine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Avalduse ese Määruse tegija Avaldaja Süüdimõistetu Viljandi ko

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Pöörata KarS § 74 lg 4 alusel T.R-ile Tartu Maakohtu
2. jaanuar 2013 otsusega liitkaristusena mõistetud 4-kuulisest vangistusest ärakandmata osa, s.o vangistus 3 (kolm) kuud ja 14 (neliteist) päeva, täitmisele. Täiendavad otsustused 2.1 Kohustada T.R ilmuma
3. novembril kell 10.00 Tartu Vanglasse (Turu tn 56 Tartu); 2.2 lugeda T.R-i vangistuse kandmise alguseks T.R-i vanglasse ilmumise päev; 2.3 lugeda tähtajaks vangistuse kandmisele mitteilmumisel karistuse kandmise alguseks T.R-i kinnipidamise kuupäev; 2.4 määruse koopia saata karistusregistrile, T.R-ile , Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Edasikaebamise kord ja selgitused
4. Selgitada: 3.1 süüdimõistetu tähtaegsel vangistuse kandmisele mitteilmumisel võib kohaldada süüdimõistetule sundtoomist; 1
5. Kohtumäärust võib vaidlustada kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. Kui Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja loeb määruskaebust põhjendamatuks, edastab kohus vaidlustatud kohtumääruse ja määruskaebuse viivitamata Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
6. Asjaolud 1.
7. Kohtulahend T.R on Tartu Maakohtu
8. jaanuar 2013 otsusega kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ning talle on karistuseks määratud 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Tartu Maakohtu
9. mai 2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 kuud, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 240 tundi – tähtajaga
10. november
11. 1.
12. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud T.R-i kohta. Ettekandest nähtuvalt ei järgi T.R kontrollnõudeid: ei ilmu registreerimisele ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Sooritamata töötundide arv on
13. Kriminaalhooldusametnikul puudub isikuga kontakt. Juhuslikul kohtumisel tänaval avaldas T.R kriminaalhooldusametnikule, et pole sooritanud töötunde, kuna on viibinud kodust seoses alkoholi tarvitamisega eemal. Karistusregistri teatise, mis on lisatud kriminaalhooldaja ettekandele, kohaselt ei ole T.R elanud käitumiskontrolli ajal õiguskuulekalt – teda on kahel korral väärteokorras karistatud KarS § 262 alusel. Ametnik on seisukohal, et süsteemsest kontrollnõuet mittejärgivast suhtumisest on näha, et T.R pole valmis kriminaalhoolduse nõudeid täitma. 1.
14. Ärakuulamised kohtus Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et ei vaidle vastu, et tal on üldkasulik töö tähtaegselt tegemata ning ta nõustub minema vanglasse.
15. Kohtu põhjendused 2.
16. Seaduslikud alused menetlemisel

§ 427lg 1 (Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) Kar

S § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427lg 2). Kriminaalhooldusseaduse (Kr

HS) § 31 (Erakorraline ettekanne) lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). 2

§ 432

kohaselt lahendab süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul, küsimuse lahendamise juurde kutsutakse süüdimõistetu ja tema taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. 2.

1. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimused. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2.
2. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest ei ole T.R süstemaatiliselt täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustusi: ei ole ilmunud registreerimisele, jätnud õigeaegselt sooritamata üldkasuliku töö tunnid ning suhtunud õiguskorra järgimisse eiravalt. T.R ei suutnud kohut veenda, et tal on motivatsioon sooritada tegemata jäänud üldkasuliku töö tunnid. Kohtu hinnangul ei ole T.R käitumiskontrolli ajal teinud korrektuure oma elukorralduses ning suhtub temale pandud kohustustesse ükskõikselt. Kuivõrd sooritamata on 208 töötundi ning T.R-i käitumine käitumiskontrolli ajal on olnud mitterahuldav, leiab kohus, et Tartu Maakohtu
3. jaanuar 2013 otsusega liitkaristusena mõistetud 4-kuulisest vangistusest ärakandmata osa, s.o vangistus 3 (kolm) kuud ja 14 (neliteist) päeva, tuleb pöörata täitmisele. T.R peab ilmuma vanglasse
4. november 2013 kell 10.
5. T.R-i vangistuse kandmise alguseks lugeda T.R-i vanglasse ilmumise päev. Tähtajaks vangistuse kandmisele mitteilmumisel lugeda karistuse kandmise alguseks T.R-i kinnipidamise kuupäev.

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

2.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.
2. Kohtumääruse vaidlustamine Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 387

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Toomas Lillsaar Kohtunik 3