2 p. 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Marina Kalistratova Süüdistatav N.S isikukood: XXX; kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: kõrgharidus; töökoht: taksojuht; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, neist viimasel korral: 12.03.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
4 järgi ning karistati teda vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.
1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 5 kuud ja 6 päeva vangistust.
5 sätteid kohaldades, asendati vangistus üldkasuliku tööga 1042 tunni ulatuses. Väärteokorras karistatud korduvalt. Alates 20.09.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.S
2 p. 4 järgi ning karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud. Kohaldades
1 sätteid asendada mõistetud 4 (nelja) kuuline vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ning mõista lõplikuks karistuseks 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd.
3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta. Määrata N.S Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna
4 alusel on N.S kohustatud ühiskondliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava N.S-i kohtuotsuse jõustumisel. suhtes tühistada Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 06.11.2013.a. Asitõend: • CD plaat videosalvestustega, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagi: • VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista N.S-ilt XXX kasuks tsiviilhagi summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot. Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas.
2 p. 1 kohaselt kohustada N.S heastama kannatanule XXX´le tekitatud kahju summas 175 eurot hiljemalt
2 - § 199 lg. 2 p. 4, 5 järgi, taas 03.07.2013.a kella 09.57 ajal viibides Tallinnas, Lootsi tn 7 parklas olevas ITbussis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil teenindaja letilt kannatanule XXX´le kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson Xperia Neo väärtusega 175 eurot, tekitades vargusega XXX´le varalist kahju summas 175 eurot. Seega N.S , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
MS § 245 alusel 29.10.2013.a süüdistatav N.S , kaitsja Milvi Söörd ning prokuröri abi Marina Kalistratova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus N.S-i süüdi tunnistada
2 p. 4 järgi ja karistada teda vangistusega 4 kuud.
Üldkasuliku töö tegemise tähajaks määrata 1 aasta. Vastavalt kokkuleppele peab üldkasuliku töö 3 tegemisel N.S järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
sätestatule.
2 p. 1 kohaselt palub prokurör kohustada N.S heastama kannatanule tekitatud kahju summas 175 eurot hiljemalt 28.veebruariks 2014.a. Vastavalt kokkuleppele toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma sundraha. Süüdistatav N.S tunnistas kohtuistungil end temale
2 p. 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav N.S selgitas, et 29.10.2013.a sõlmisid prokuröri abi Marina Kalistratova, tema (N.S ) ja tema kaitsja Milvi Söörd kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Marina Kalistratova selgitas samuti, et jääb 29.10.2013.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde N.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava N.S-i poolt
2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava N.S-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud
2 p. 4 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava N.S-i selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav N.S on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb N.S temale esitatud süüdistuses
2 p. 4 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab N.S-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et N.S esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et N.S-ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulu (s.o sundraha) osas KrMS § 180 lg. 3 sätteid, s.t määrata N.S-ilt väljamõistetud sundraha hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. 4 Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks CD plaat videosalvestustega. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et CD-plaat videosalvestisega, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde, tuleb jätta peale otsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Käesolevas kriminaalajas on esitanud tsiviilhagi XXX summas 175 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohus on seisukohal, et antud juhul kuulub N.S-ilt väljamõistmisele XXX kasuks tsiviilhagi summas 175 eurot. Vastavalt kokkuleppes kokkulepitule, tuleb nimetatud summa kannatanule hüvitada
MS §-dest 126 lg. 3 p. 1; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 5, 9; 180 lg. 1, 3, 248 lg. 1 p. 5; 249; 310 lg. 1, 311-313. VÕS § 1043. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.