← Eesti

1-12-1652/5

1-12-1652 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9.märtsil 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-1652 Kohtukoosseis Kohtunik Katre

§ 2172lg 1) ja 3851 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ilona Ladokha Süüdistatav Kaitsja Kohus juhindub Kr

MS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 5; 179 lg 1 p 2; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313; KarS § - dest 66 lg 1; 2 lg 1) Süüdi tunnistada K.E KarS § 289 (alates 15.03.2007.

§ 217

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud. 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo Süüdi tunnistada K.E KarS § 385 toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes K.E-le liitkaristust kuritegude kogumi eest suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et K.E-le mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast so 9.märtsist 2012.a. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 5 ja § 179 lg 1 p 2 alusel K.E-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: • kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu summas 0,45 eurot; RESOLUTSIOON

  6. K.E – isikukood XXX, EV kodanik, rahvuselt eestlane, kesk-eriharidusega, töötab K™, elukoht XXX, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 06.10.2011.a, varem kriminaalkorras karistamata; Vandeadvokaat Meelis Masso • sundraha summas 435.- eurot; Väljamõistetud sundraha ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr
  7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „K.E sundraha 1-12-1652“ ja „K.E kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu 1-12-1652“. Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU K.E on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles OÜ F (reg. kood XXX, pankrotis) juhatuse ainuliige alates 28.03.2003 kuni käesoleva ajani ning osanik alates 03.03.2003 kuni käesoleva ajani. Seega on tema äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindav ja juhtiv organ ning kuni 15.03.2007 kehtinud KarS § 288 mõistes ametiisik, kellele olid pandud haldamis-, järelevalve- ning juhtimisülesanded, samuti varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Vastavalt ÄS § 187 lg 1 pidi K.E juhatuse liikmena oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. 08.01.2007 sõlmisid K.E OÜ F (pankrotis) juhatajana ning AHOÜ LI(reg. kood XXX, praegune ärinimi OÜ SI) juhatuse liikmena laenulepingu nr 01, millega OÜ F (pankrotis) andis OÜle LI erinevate osamaksetena laenu kokku 4 785 000 krooni (ehk 305 817,24 eurot). Laenuperioodi alguseks loeti laenusumma üleandmise päeva ja lõpuks laenusumma tagastamise tähtpäeva. Laenusumma tagasimaksmine pidi toimuma hiljemalt 31.12.2008, laenaja pidi laenutajale tasuma intressi 5% laenusummalt laenulepingu lõppedes. Laenusumma üleandmine lepiti kokku sularahas. Vastavalt OÜ F (pankrotis) kassaraamatu väljatrükile ja kassa väljaminekuorderitele väljastas OÜ F (pankrotis) ajavahemikul 15.01.2007 – 31.05.2008 ülalnimetatud laenu järgmiselt: - ajavahemikul 15.01.2007 – 29.12.2007 väljastas kokku 3 500 000 krooni, millest 15.01.2007 summa 250 000 krooni, 31.01.2007 summa 250 000 krooni, 15.02.2007 summa 250 000 krooni, 2 28.02.2007 summa 250 000 krooni, 15.03.2007 summa 250 000 krooni, 31.03.2007 summa 250 000 krooni, 15.04.2007 summa 150 000 krooni, 30.04.2007 summa 250 000 krooni, 15.05.2007 summa 50 000 krooni, 31.05.2007 summa 50 000 krooni, 15.06.2007 summa 50 000 krooni, 30.06.2007 summa 250 000 krooni, 15.07.2007 summa 30 000 krooni, 15.10.2007 summa 150 000 krooni, 31.10.2007 summa 250 000 krooni, 15.11.2007 summa 150 000 krooni, 30.11.2007 summa 100 000 krooni, 15.12.2007 summa 100 000 krooni, 20.12.2007 summa 200 000 krooni, 29.12.2007 summa 220 000 krooni; - ajavahemikul 29.02.2008 – 31.05.2008 väljastas kokku 1 400 000 krooni, millest 29.02.2008 summa 125 000 krooni, 15.03.2008 summa 100 000 krooni, 31.03.2008 summa 200 000 krooni, 15.04.2008 summa 160 000 krooni, 30.04.2008 summa 250 000 krooni, 15.05.2008 summa 250 000 krooni, 20.05.2008 summa 65 000 krooni, 31.05.2008 summa 250 000 krooni. Kokku väljastas OÜ F (pankrotis) OÜ-le LI ülalnimetatud laenulepingu alusel 4 900 000 krooni (ehk 313 167,08 eurot), ehk 115 000 krooni rohkem kui laenuleping ette nägi. OÜ LI arvelduskontodele laenuraha sisse makstud ei ole. Laenu tagasimaksmise tähtajaks 31.12.2008 ei ole OÜ LI seda tagasi maksnud. Sõlmides OÜ F (pankrotis) nimelt laenulepingu ülaltoodud tingimustel, kasutas K.E ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit. Nimelt, rikkus K.E ÄS § 187 lg 1, milline sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, ning TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. K.E ei täitnud 08.01.2007 laenulepingu nr 01 sõlmimisel oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Tema ei olnud laenulepingu sõlmimisel piisavalt hoolas, mis väljendus alljärgnevas. Enne laenulepingu sõlmimist ei kontrollinud K.E OÜ-t LI esindanud AH’i juhatuse liikme volituste kehtivust. Tegelikkuses ei olnud AH laenulepingu sõlmimise kuupäeva seisuga OÜ LI juhatuse liige, vaid selleks oli kuni 12.01.2007 AZ. Seetõttu ei olnud AH laenulepingu sõlmimise päeval OÜ LI seaduslik esindaja ning temal ei olnud õigust OÜ LI nimel tehinguid teha. Eeltoodust tulenevalt ning vastavalt TsÜS § 84 lg 1, 129 lg 1 sätetele on 08.01.2007 laenulepingu nr 01 näol tegemist tühise tehinguga, millel ei olnud algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega väljastas K.E OÜ F (pankrotis) nimel OÜ-le LI 4 900 000 krooni (ehk 313 167,08 eurot) tühise tehingu alusel. 3 Samuti ei kontrollinud K.E enne laenulepingu sõlmimist OÜ LI majanduslikku seisu ega varade olemasolu, millest sõltub ettevõtte võime laenu kokkulepitud tähtajaks tagasi maksta. OÜ LI 2005.a majandusaasta aruandest nähtub, et seisuga 31.12.2005 moodustas osaühingu käibevara 85 687 krooni (ehk 5 476,40 eurot), millest rahalisi vahendeid on 54 424 krooni ja 31 263 krooni moodustavad maksude ettemaksed ja tagasinõuded. Seisuga 31.12.2005 puudus osaühingul igasugune põhivara. Peale selle, võttis K.E enda poolt juhitavale osaühingule põhjendamatu riski. Tema sõlmis nimetatud laenulepingu OÜ-le F (pankrotis) äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kuna lepinguga ei kaasnenud tagatiste andmist ega muid vastusooritusi OÜ LI poolt, mis taganuks viimase poolt tema lepinguliste kohustuste täitmist. Seetõttu on OÜ LI poolne kohustuste täitmata jätmine toonud OÜ-le F (pankrotis) kaasa suure varalise kahju, mis omakorda põhjustas viimase maksejõuetuse. OÜ F (pankrotis) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 23.02.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-
  10. Kohtu poolt on tuvastatud, et OÜ F (pankrotis) püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli K.E poolt OÜ F (pankrotis) nimel 08.01.2007 OÜ-ga LI sõlmitud laenulepingu järgselt toimunud raha OÜ F (pankrotis) käibest väljaviimine. Kohtu seisukoha kohaselt on OÜ F (pankrotis) juhatuse liige K.E rikkunud temale seadusega pandud kohustusi. VÕS § 104 lg 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohus asus seisukohale, mille kohaselt OÜ F (pankrotis) juhatuse liige K.E on rikkunud ÄS § 187 lg 1 sätestatud kohustusi raskelt hooletult, kuna on teinud tehinguga kaasnevaid riske hindamata osaühingule äärmiselt ebasoodsa tehingu, mis viis osaühingu pankrotistumiseni. Ülalkirjeldatud tegevusega tekitas K.E OÜ-le F (pankrotis) varalist kahju summas 4 900 000 krooni (ehk 313 167,08 eurot). Seega pani K.E toime ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise, millega tekitas olulise kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, s.t pani toime KarS § 289 (alates 15.03.2007 KarS 2172 lg 1) järgi kvalifitseeritava 2 kuriteo. Alates 15.03.2007 on K.E tegevus karistatav KarS § 217 lg 1 järgi kui seadusest tuleneva teise isiku vara käsutamise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine, millega tekitati suur varaline kahju. Samuti süüdistatakse K.E selles, et tema ollesOÜ F (reg. kood XXX, pankrotis) juhatuse ainuliige alates 28.03.2003 kuni käesoleva ajani ning osanik alates 03.03.2003 kuni käesoleva ajani. Seega on tema äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindav ja juhtiv organ ning ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist korraldav isik. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 2 500 eurot (ehk 40 000 krooni). ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. 08.01.2007 pani K.E ametiisikuna toime oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise, mis väljendus OÜ F (pankrotis) nimel OÜ-ga LI(reg. kood XXX, praegune ärinimi OÜ SI) laenulepingu sõlmimises, rikkudes ÄS § 187 lg-s 1, TsÜS §-s 35 sätestatud kohustusi. Nimetatud seadusevastase laenulepingu alusel väljastas OÜ F (pankrotis) ajavahemikul 15.01.2007 – 31.05.2008 OÜ-le LI4 900 000 krooni (ehk 313 167,08 eurot). Harju Maakohtu 23.02.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-71927 kuulutati välja OÜ F (pankrotis) pankrot. Kohtu poolt on tuvastatud, et OÜ F (pankrotis) püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli K.E poolt OÜ F (pankrotis) nimel 08.01.2007 OÜ-ga LI sõlmitud laenulepingu järgselt toimunud raha OÜ F (pankrotis) käibest väljaviimine. 4 OÜ F (pankrotis) pankrotihaldur on täpsustavalt tuvastanud, et osaühingu püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt laenu lõplikust väljamaksmisest OÜ-le LI, milline leidis aset 31.05.2008 ning millest osaühingu juhatuse liige oli teadlik. ÄS § 180 lg 5-1 sätestab, et juhul, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Vastavalt TsÜS §-le 36, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. K.E oli juhatuse liikmena kohustatud esitama kohtule OÜ F (pankrotis) pankrotiavalduse hiljemalt 20 päeva möödumisel osaühingu püsiva maksejõuetuse ilmnemisest, seega hiljemalt 20.06.2008, kuid jättis selle kohustuse täitmata. OÜ F (pankrotis) pankrotiavalduse esitas Harju Maakohtule võlausaldaja LMOÜ 31.10.
  11. Seega pani K.E toime seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise, s.t KarS § 3851 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 20.02.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ilona Ladokha, süüdistatav K.E ja süüdistatava kaitsja Meelis Masso kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt prokurör Ilona Ladokha taotles kohtus K.E süüdi mõistmist KarS § 289 (alates 15.03.2007.

§ 2172lg 1) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist vangistusega 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud. Kar

S §-s 3851 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.E-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt §-le 64 mõista K.E-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KarS §-le 73 määrata, et K.E-le mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.E ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav K.E ja süüdistatava kaitsja Meelis Masso nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 9.märtsil 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav K.E 2 tunnistas KarS § 289 (alates 15.03.2007.

§ 217

lg 1) ja 385 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli vaba tahe, et ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, kaitsja Meelis Masso jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokurör Ilona Ladokha taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava K.E selgitused, kaitsja Meelis Masso ja prokuröri Ilona Ladokha arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav K.E on toime pannud teise astme kuriteod. K.E on varem kriminaalkorras karistamata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5 Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et K.E tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 289 (alates 15.03.2007.

§ 2172

lg 1) ja 3851 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja talle karistus mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole K.E poolt toime pandud tegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid, K.E-le inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 289 (alates 15.03.2007.

§ 2172lg 1) ja 3851 järgi.

Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt K.E-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud s.t kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu ja sundraha riigituludesse. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.