lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (sada kakskümmend) eurot. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 20.01.2012.a otsuses väärteoasjas nr 2302,11,019969 märgitud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas, 221023778606 Swedbank pangas, märkides viitenumbri 10220125019953 ja selgitusse „rahatrahv“, väärteoasi nr 4-12-520. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud, menetluse käik 20.01.2012.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 2302,11,019969 karistati M.P liiklusseaduse (LS) § 239 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 200 (kakssada) eurot. 20.01.2012.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsuse kohaselt juhtis M.P 30.12.2011.a kell 16:41 Rae vallas, Tallinna ringtee 11 kilomeetril mootorsõidukit, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning olles varem juba karistatud turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise eest. M.P esitas eelnimetatud otsuse peale 02.02.2012.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsuse. Kaebuse kohaselt M.P oli kinnitatud turvavöö. Kohtuistung. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja M.P kaebuse juurde. Kaebaja ütluste kohaselt 30.12.2011.a sõitis kodust välja. Pidi kell 17:00 olema Viimsis, sest tütar palus endale appi. Jõudis sõita alla kilomeetri. Rihm oli kinni. Autos oli külm, seoses sellega oli kössis rooli taga. Rihm oli alla libisenud vasakut õlga pidi. Sõitis ringteest läbi, siis edasi 100 meetrit. Nägi selja taga vilkurit. Peatas sõiduki. Tema juurde tuli naisterahvas, kes ütles, et rihm oli kinnitamata. Tol päeval sadas vihma ja oli pime. Seljas oli soe jope, keha oli veidi ette poole. Turvavöö on mustvärvi. Leiab, et selles asendis, kuidas ta sõitis ei olnud rihma näha, kuid rihm oli kinni. Samalaadse rikkumise eest karistati 3 aastat tagasi. Tunnistaja Aivi Saareots ütluste kohaselt töötab Politsei- ja Piirivalveametis. Kaebajat ei tea. 30.12.2011.a täitis tööülesandeid Harjumaal Jüris, teostasid liiklusjärelvalvet. Oli sel päeval toimkonnas koos Siim Haljasega. Sõitsid Jüri alevikust välja ja ootasid ringile pääsemist, kui Tartu mnt poolt sõitis ringile vanem VW Golf. Nägid, et selle autojuhil oli turvavöö kinnitamata. Sõitsid järgi. Neile sõitis vastu sõiduk, mis valgustas Golfi salongi. Siis veelkord said veenduda, et juhi turvavöö rippus postiküljes. Turvavöö puhul küsivad paariliselt alati järgi, mis tema nägi, et mõlemad oleksid selles kindlad. Sõitsid Golfile järgi ja peatasid sõiduki. Kutsus juhi autosse. Esialgu kaebaja puikles vastu ja siis möönis, et tal oli turvavöö lahti. Ütles, et teeksid talle hoiatuse, mitte trahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et M.P süü on tõendatud, protokoll on õigesti koostatud. Rikkumine on tõendatud tunnistaja A.Saareots´a ütlustega, kes kinnitas kohtuistungil, et ta nägi menetlusalust isikut, kes juhtis sõidukit Golf, kellel oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, kuulanud üle tunnistaja ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et tuleb tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 20.01.2012.a otsus väärteoasjas nr 2 2302,11,019969 ning teha väärteoasjas uus otsus. Mõista M.
lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 (sada kakskümmend) eurot. V™S § 132 lg 2 kohaselt, maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetluse isiku olukorda. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasjas tä ies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse (LS) § 239 lg 2 järgi. Liiklusseadus (LS) § 239 lg 2 näeb ette karistuse kuni 100 trahviühikut. Väärteoprotokolli (VT toim lk 1) kohaselt juhtis M.P 30.12.2011.a kell 16:41 Rae vallas Tallinna ringtee 11 kilomeetril mootorsõidukit VW Golf (registreerimismärk 876MDO) juht ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning olles varem juba karistatud sama teo eest. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 33 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 239 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaebaja ja tunnistaja Aivi Saareots´a ütlustega on kohtu hinnangul asjas tõendatud kaebaja liikumine otsuses märgitud ajal ja kohas. Tunnistaja on andnud põhjalikke ütlusi, et juhi turvavöö rippus postiküljes. Neile sõitis vastu sõiduk, mis valgustas Golfi salongi. Siis veelkord said veenduda, et juhi turvavöö rippus postiküljes. Turvavöö puhul küsivad paariliselt alati järgi, mis tema nägi, et mõlemad oleksid selles kindlad. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. M.P jättis nõuetekohaselt turvavöö kinnitamata. LS § 33 lg 3 järgi sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kohtuväline menetleja on karistanud M.P sanktsiooni keskmises määras, 50 trahviühikut. Kohus on seisukohal, et karistusregistri väljavõttest nähtuvat karistused turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise eest ei saa käesoleval juhul olla siiski aluseks keskmises määras karistusele. Nimelt on kaebaja kohtuistungil selgitanud, et teda on samalaadsete rikkumise eest karistatud 3 aastat tagasi. Kohus leiab samas, et ehkki kaebaja on pannud LS § 239 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, ei ole siiski põhjendatud tema karistamine kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud määras, s.o 50 trahviühikut ehk 200 eurot. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja M.
M.P-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsed eesmärgid. Margot Mikler Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.