Obsah (4)

§ 424§ 73§ 64§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsembril 2012. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-10697 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tam

kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav E.G § 424 järgi Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord: 26.06.2010 Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi 4kuulise vangistusega tingimisi

§ 73

alusel 3-aastase katseajaga; väärteokorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.09.2012 Kaitsja Advokaat Tiia Tafenau RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.G

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 64

lg 1, § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel mõista E.G-le liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust, suurendades 7 (seitse) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 26.06.2010. a otsusega nr 1-10-8501 mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuu vangistuse võrra. 1

§ 69

alusel asendada E.G-le mõistetud 11 (üksteist) kuud vangistust 660 (kuussada kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.G-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti riigi kanda ja sundraha osa 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et E.G on õigus menetluskulud summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot tasuda ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb igakuiselt tasuda 20 (kakskümmend) eurot). Juhul, kui E.G ei pea kohtu määratud tähtajast kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
6. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda 2 kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu E.G süüdistatakse

§ 424

järgi selles, et tema juhtis 28.08.2012 kella 11:00 ajal Tartu maakonnas Meeksi vallas Mehikoorma alevikus suunaga Meeksi poole sõiduautot Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX alkoholijoobe seisundis, sest alkoholisisaldus ühes liitri tema poolt väljahingatavas õhus oli 1,07 mg. E.G rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohasel juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1, § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 järgi mõista E.G-le liitkaristuseks 11 kuud vangistust, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 26.06.2010. a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-10-8501 mõistetud karistuse ärakandmata osa nelja kuu vangistuse võrra.

§ 69

alusel asendada E.G-le mõistetud 11-kuuline vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna on 660 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.G on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.G süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas 3 Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on alates

1. jaanuarist 2012.a 290 eurot). Menetluskuluks on veel riigi õigusabi kulud kokkuleppe sõlmimisel 19,20 eurot ja kohtumenetluses 19,20 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. E.G-le on määratud töövõimekaotus 60%. Süüdimõistetu keskmine päevasissetulek oli
2. a 5,57 eurot, tema pension on 160 eurot kuus. E.G avaldas, et kuus oleks ta võimeline tasuma menetluskuludest 20 eurot. Arvestades eeltoodut käib kõigi menetluskulude hüvitamine E.G-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes riigi õigusabi kulud riigi kanda ja välja mõista sundrahast 240 eurot. Vähendatud sundraha summa ühe korraga tasumine käib E.G-le tema sissetulekuid arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 4