lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 29.augusti 2012 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Loreta Tšurilova Süüdistatav M.T , ik: xxx, varem kriminaalkorras karistatud, eelvangistuses ei viibinud. Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada täies ulatuses Harju Maakohtu 29.augusti 2012 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-124215 M.T
Uue otsusega: 1. Süüdi tunnistada M.T
lg 1 järgi ja karistada 6 ( kuue) kuulise vangistusega.
lg 2 alusel vähendada karistus 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 ( nelja) kuuline vangistus. 2.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata, kui M.T 1 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid.
lg 1 alusel määrata M.T katseajaks Tallinna Vangla 1 Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja kulgemise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.
HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus mõistis M.T süüdistuses
Menetluskulud, s.o kaitsjatasu summas 134,40 (sada kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend senti) jäeti KrMS § 181 lg 1 kohaselt riigi kanda. Kannatanu H L tsiviilhagi varalise kahju nõudes jäeti KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. 2 Maakohus leidis, et
objektiivse teokoosseisu tunnuseks on andmete ebaseaduslik sisestamine mille tõttu sekkutakse andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikult. Ainuüksi andmete (numbri, tähe vms) sisestamine seadmesse ei moodusta teokoosseisu. Tavapärane telefonil helistamine, SMS-i saatmine või isikukoodi sisestamine sõidupileti ostmiseks ei ole andmetöötlusprotsessi ebaseaduslik sisenemine
Maakohus analüüsis kas süüdistatava käitumine vastab mõne teise süüteokoosseisu tunnustele. Leidis, et ei ole täidetud
Samuti kohus leidis, et puudub ka
süüteokoosseisu objektiivne tunnus – identifitseerimisvahendi ebaseaduslik kõrvaldamine või muutmine. Seega pole täidetud
APELLATSIOON: 3. Prokurör leiab, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, mõistes põhjendamatult M.T õigeks
213 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Esmalt peab apellant vajalikuks märkida, et on meelevaldne kohtu väide nagu oleks H L SIMkaardi ära visanud. Kannatanu ütlustest nähtub, et SIM-kaart sattus prügikasti ekslikult, kolimise käigus / tl 2-4 /. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-83-07 on märgitud, et arvuti all tuleb mõista arvutisüsteemi, mille definitsioon on antud arvutikuritegevusvastases konventsioonis. Selle kohaselt on arvutisüsteem andmeid programmi järgi automaatselt töötlev seade (s.o programmeeritav seade). Andmete ebaseaduslik sisestamine hõlmab ka arvelduskontole juurdepääsu ja sellel oleva varaga toimingute tegemist võimaldavate andmete sisestamise, kui selleks puudub arvelduskonto omaniku nõusolek. Tüüpilisemaks näiteks ongi kontoomaniku nõusolekuta virtuaalsesse maksekeskkonda - internetipanka - sisenemine ja korralduse tegemine raha ülekandmiseks teise isiku arvelduskontole. Andmete töötlemise tulemust mõjutatakse seejuures andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise kaudu, kuna vastasel korral andmeid ei töödeldaks. Süütegu on lõpule viidud varalise kasu saamisega ehk raha laekumisega teo toimepanija või kolmanda isiku arvele. Kui isik võtab seejärel sularaha ka välja, on tegemist nn mittekaristatava järelteoga, mille ebaõigus neeldub enne toimepandud arvutikelmuses (sama põhimõte rakendub ka omastamise puhul). Elektroonilise side seaduse §- s 2 on toodud järgmised mõisted : 6) elektroonilise side teenus on teenus, mis seisneb kokkulepitud tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side võrgu kaudu. Elektroonilise side teenus on ka võrguteenus; 7) elektroonilise side teenuse kasutaja (edaspidi sideteenuse kasutaja) on isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust; 8) elektroonilise side võrk on ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrkudeks, sõltumata nende kaudu edastatava informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks; 32) mobiiltelefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktideta üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis võimaldab edastada kõnet ja vastab mobiiltelefonivõrgule kehtestatud nõuetele; 3 Elektroonilise side seaduse 9. peatükk reguleerib sideteenuse osutamist lõpptarbijale ja lõppkasutaja õiguste kaitset. Sellest peatükist tuleneb, et mobiilsideteenuse osutamine toimub liitumislepingu alusel, millega tuvastatakse sideteenuse osutaja andmed, tekivad lepingu poolte õigused ja kohustused. Piltlikult öeldes võimaldab mobiilsideteenuse osutaja oma võrgu kasutamist konkreetsel tarbijal temale väljastatud abonentide alusel. Need abonendid on lülitatud mobiilsidesüsteemi, mis tähendab, et mobiilsidevõrk „tunneb vastava abonendi ära“, st tegeleb andmetöötlusega. Sarnaselt arvutivõrguga panganduses, kus pangakaart võimaldab identifitseerida teatud tarbijat, võimaldab SIM kaart identifitseerida mobiilsideteenuse tarbijat. Konkreetse juhtumi kontekstis oli H L teenuse õigustatud kasutajaks ning M.T isikuks, kellel mobiilsideteenuse kasutamise õigust ei olnud. H L ei kasutanud SIM-kaarti, mistõttu andmetöötlusprotsessi ei toimunud. M.T, sisestades võõra SIM kaardi telefoni, käivitas lubamatult andmetöötlusprotsessi ning mõjutas sellega andmete töötlemise tulemust. Mobiilsidevõrk „tundis kasutajas ära“ H L, kellele SIM kaart oli väljastatud ning kasutatud teenuse eest tekkis lepinguline kohustus H Ll. SIM-kaardi lubamatu kasutamine erineb tõepoolest pangakaardi lubamatust kasutamisest selle poolest, et otseselt isik ei sisesta mingeid andmeid, kuid sisestades SIM- kaardi tunneb mobiilsidevõrk abonendi numbri järgi ära isiku, kellel on teenuse kasutamise õigus. Seega toimib mobiilsidevõrk samamoodi nagu arvutivõrk ning tehniliselt erinevate lahenduste korral on tulemus sama: võrk identifitseerib õigustatud teenuse kasutaja. Eeltoodust tulenevalt on võõra SIM-kaardi kasutamisel täidetud arvutikelmuse tunnused: muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Lisaks on täidetud ka varalise kasu tunnus. M.T kasutas lubamatult mobiilsideteenust selle eest maksmata, mistõttu SIM kaarti kasutades omandas ta varalise väärtusega võimaluse. Mobiilside teenuse kasutamise eest aga esitati arve H Lle, kellele M.T tekitas oma ebaseadusliku käitumisega varalist kahju. Järelikult on täidetud kõik
objektiivse koosseisu tunnused M.T , leides võõra SIM-kaardi ja kasutades seda pika aja jooksul mobiilsideteenuste tarbimise teel 365.74 euro väärtuses, pidi aru saama, et kasutab mobiilsideteenust ebaseaduslikult ning et sellega ta tekitab SIM-kaardi omanikule kahju. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 318, 337 lg 1 p 4 , 338 p 2 prokurör palub uuritud tõendite põhjal tühistada Harju Maakohtu 29.08.2012.a otsus nr 1-12-4215 M.T õigeksmõistmises . Teha uus otsus, millega mõista M.T süüdi
lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud,
lg 2 alusel vähendada karistus 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuuline vangistus.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus kohaldamata, jättes täies ulatuses täitmisele pööramata, kui ta 1 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
Rahuldada H.L tsiviilhagi täies ulatuses, mõistes M.T-lt tema kasuks välja 365,74 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
ettenähtud teokoosseisu kuna koosseisuks on vajalik et andmete sisestamisele, mis andmetöötlusprotsessi käivitab, lisandub veel ka isiku, kelle huvides on protsessi käivitamine lubatud, identifitseerimine. Selles osas kolleegium märgib, et etteheidetava teo, st. lubamatu sekkumise vormina ettenähtud andmete sisestamise teel, on kogu süüdistuse teksti alusel arusaadavalt sisustatud telefoni SIM kaardi sisestamisega. Kriminaalasja materjalidega on tuvastatav, et mobiiltelefoni SIM- kaardi ja PIN- koodi telefoni sisestamise järgselt tunneb mobiilsidevõrk abonendi numbri järgi ära isiku, kellel on teenuse kasutamise õigus. Seega toimib mobiilsidevõrk samamoodi nagu arvutivõrk ning tehniliselt erinevate lahenduste korral on tulemus sama: võrk identifitseerib õigustatud teenuse kasutaja ja loob sellega võimaluse sisuliselt kannatanu vara arvelt toimingute tegemiseks. Antud juhul on selline asjaolu tuvastamist leidnud, sest H.Lle, kes tegelikult oli õigustatud sideteenuse kasutaja, on ka arve esitatud, seega oli teenuse õigustatud saaja identifitseeritav. Kohus on leidnud, et andmetöötlusprotsessi käivitamise muudab ebaseaduslikuks asjaolu, et isiku identifitseerimist võimaldav andmekombinatsioon on saadud ebaseaduslikult või isiku poolt küll kasutajale antud, kuid määratust erineval viisil kasutatud. Tavapärane telefonil helistamine, SMS- i saatmine või sõidupileti ostmine ei ole andmetöötlusprotsessi ebaseaduslik sisenemine
Kohtukolleegium ei saa ka sellise käsitusega nõustuda. Kolleegium leiab, et andmetöötlusprotsessi lubamatul sekkumisel pole oluline millisel tehnilisel viisil seda tehakse. Antud juhul M.T, temale mittekuuluva ja leitud SIM kaardi ja koodi sisestamisel, lastes ennast tehnilisel süsteemil eksitavalt identifitseerida teenuse õigustatud saajana, seejärel mobiiltelefoniga helistades, sai varalist kasu tasulise teenuse kasutamisega selle eest maksmata. Kannatanu H.L on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi, et oli kunagi Tele 2-st soetatud SIM kaardi, mida ta tegelikult ei kasutanud. Seda numbrit kasutas paar aastat tagasi tütar. Kolimise käigus augustis 2011 võis see kaart olla tema poolt kogemata prügikasti visatud/ t.lk. 2-4/. Kohus on otsuses refereerinud kannatanu ütlusi korrektselt ning apellandi etteheited kannatanu ütluste meelevaldse käsitamise osas on ekslikud. Süüdistatava M.T ütluste kohaselt, korjates prügikastist taarat, leidis SIM kaardi, mis oli veel plastikkaardi küljes kinni, kus oli kirjas SIM kaardi telefoninumber, PIN kood ja PUK kood. Tema arvas, et kaart on ära visatud, pani selle oma telefoni, sisestas PIN koodi ja avastades, et see töötab kasutas seda üle kuu aja. Kasutamise lõpetas siis, kui tuli sõnum, et edasiseks kasutamiseks on vaja tasuda arve, mis oli üle 300 euro. Arvet ta ei tasunud, enam numbrit kasutada ei saanud ja ta viskas SIM kaardi minema/ t.lk. 44-47/. Seega käesolevas asjas pole alust vaagida juhtu, kus kaardi tegelik omanik, antud juhul H.L oleks andnud M.T-le ise kaardi ja viimane oleks seda lubatust erineval viisil kasutanud. Tõendatud on, et M.T sisestas oma mobiiltelefoni temale võõra SIM kaardi, seejärel leitud PIN koodi, identifitseeris ennast kaardi seadusliku valdajana, mis omakorda tagas talle mobiilsideteenuse kasutamise võimaluse. Selleks tal luba puudus kuna M.T ei olnud liitunud side teenuse osutajaga ja abonendinumber mille ta aktiviseeris, talle ei kuulunud. M.T kasutades leitud kaarti, omandas varalise väärtusega võimaluse. Tagajärjena on 5 kannatanu saanud ka varalist kahju kuna teenuse kasutamise eest oli esitatud talle arve, mis kuulus tasumisele. Kohtukolleegium leiab, et mobiiltelefoni kaardi leidmisel ei tekkinud M.T automaatselt õigust seda kasutada ning ta sai aru või vähemalt pidas võimalikuks, et tema poolt tasulise teenuse kasutamise eest peab keegi teine maksma, et ta tekitab kellelegi varalist kahju. M.T poolt kaardi ja koodi sisestamata jätmisel poleks andmetöötlusprotsess üldse käivitunud. M.T enda ütluste kohaselt sai ta aru, et mobiiltelefoni kasutamist võimaldav kaart talle ei kuulu, ta sisestas kaardi ja pin koodi enda telefoni sooviga saada tema jaoks tasuta mobiilsideteenust. Pidas võimalikuks, et keegi teine, kes on õigustatud teenuse kasutaja, peab tema kõned kinni maksma. Tunnistab, et tekitas kannatanule kahju summas 365,74 eurot, mis tal tuleb heastada. Seega on tuvastatav kaudne tahtlus koosseisu asjaolude suhtes. Tema poolt toimepandu vastab süüteotunnustele, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kolleegium ei tuvastanud, seega tegu on õigusvastane ja M.T oli kuriteo toimepanemise ajal täisealine isik, kes oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Kohtukolleegium leiab, et M.T tuleb
4.2. Ringkonnakohus arutab kriminaalasja prokuröri apellatsiooni alusel ning seega seab karistuse mõistmisel piirid apellatsioonis esitatud vastav taotlus. Prokurör on taotlenud M.T karistamist
Kuna tegemist on lühimenetlusega siis
lg 2 alusel vähendada karistus 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuuline vangistus.
lg 1 sanktsioon näeb ette nii rahalise karistuse kui ka kuni 5 aastase vangistuse. Kohtukolleegium leiab, et kergemaliigilise karistuse, rahalise karistuse, mõistmine pole antud juhul otstarbekas. M.T puudub töökoht ja kindel sissetulek. Tal tuleb kanda ka menetluskulud ja heastada tekitatud kahju. M.T pole piisavalt rahalisi vahendeid selleks et tasuda rahalist karistust. Seega puudub kolleegiumil veendumus, et M.T suudab rahalist karistust täita ning seetõttu tema suhtes tuleb kohaldada raskemaliigilist karistust, vangistust. Kuue kuuline vangistuse määr, mis on seaduses ettenähtud vangistuse miinimummäära ligilähedane, on kooskõlas nii süü suuruse kui süüdistatava isikuga. M.T on toimepandut tunnistanud, kahetsenud ning on väljendanud ka oma soovi tekitatud kahju hüvitamiseks. Karistust raskendavaid asjaolusid kolleegium ei tuvastanud. Prokurör taotles
lg 1 ja 3 alusel vangistuse täitmisele pööramata jätmist, kui M.T 1 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
Kohtukolleegium sellise taotlusega nõustub.
lg 3 kohaselt on katseaja miinimumtähtajaks 1 aasta ja 6 kuud, mida on prokurör ka taotlenud. 4.3. Tsiviilhagi osas on prokurör apellatsioonis ekslikult märkinud, et kohus jättis hagi rahuldamata. Tegelikult on kohus kooskõlas KrMS § 310 lg-ga 2 jätnud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Harju Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtub, et M.T kannatanu H.L poolt esitatud tsiviilhagi suuruse ning temalt väljamõistmisele vastu ei vaielnud, on selle täies mahus omaks 6 võtnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 1037 lg 1 kehtestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtukolleegium leiab, et kannatanu tsiviilhagi summas 365,74 eurot on põhjendatud, vastab tekitatud kahju suurusele ja kuulub rahuldamisele ning
MS § 180 lg 1 kehtestab, et süüdimõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on antud asjas kaitsjatasu summas 134,40 senti ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 435,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kehtestab muuhulgas, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdismõistetul üle jõu, jätab kohus neist osa riigi kanda. Antud juhul süüdistataval puudub igakuine kindel sissetulek. Ta peab tasuma kannatanule tekitatud kahju. Kolleegium leiab, et kõikide menetluskulude tasumine ilmselt käib süüdistataval üle jõu, mistõttu on alust jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Kolleegium leiab, et kaitsjatasu summas 134,40 tuleb jätta riigi kanda. Sundraha summas 435,00 eurot kuulub süüdlaselt väljamõistmisele. 5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 4 p 2 tühistab ringkonnakohus õigeksmõistva otsuse ja teeb uue, süüdimõistva otsuse. Prokuröri apellatsiooni rahuldab. Ivi Kesküla Meelika Aava Sten Lind 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.