1-11-4949/13

ÄRAKIRI Kriminaalasi nr 1-11-4949 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012.a., Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-11-4949 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Tea Tõnurist Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Enn Pustak Kaitsja Lembit Nirgi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.K , isikukood xxx, kodakondsus määratlemata; viibimiskoht: Viru Vangla Videoistung toimus 06.11.2012.a. Karistuse kandmise algus 04.11.2009 ja lõpp 31.03.2014 RESOLUTSIOON: Jätta Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Z.K-lt menetluskuluna riigituludesse 38,40 eurot kaitsetasu adv. Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo kasuks 38,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Lembit Nirgi poolt süüdimõistetu Z.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Z.K-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 16.10.2012.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Z.K karistust Viru Maakohtu 19.04.2011.a kohtuotsuse nr 1-114949 alusel, mille kohaselt on ta süüdi tunnistatud KarS § 275 järgi ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 04.11.2009.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aasta 3 kuu ja 27 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 04.11.2009.a. Kohtuotsus jõustus 05.05.2011.a. Viru Vangla poolt 14.09.2012.a koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat Z.K on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud võimuesindaja laimamise ja solvamise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, viimases kuriteos puudub vägivalla komponent. Kinnipeetav on individuaalse täitmiskava raames läbinud sotsiaalprogrammi EQUIP, Eluviisitreening, osalenud tugigrupis Convictus ja omandanud kutseharidussüsteemis puidupingitöölise eriala. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on kokku
2. Vangla iseloomustusest nähtuvalt plaanib Z.K vabanedes minna elama koos abikaasaga oma emale kuuluvasse tallu. Isiku väitel toetab teda vanglas olles võimaluste piires ema. Vabanedes plaanib minna tööle xxxx, kus töötab ta kasuisa. Väidab, et suhted perekonnaga on head, emaga suhtleb telefoni ja kirjade teel. Isiku sõnul ei ole tal kriminaalkorras karistatud tuttavaid peale kuriteo kaaslaste, kellega suhted nüüdseks on täielikult katkenud. Kinnipeetava ema on kriminaalkorras karistatud, samuti on kinnipeetava kasuisa kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. On olnud suured probleemid seoses alkoholi tarvitamisega. Enda väitel pani kuriteod toime just alkoholi joobes. Isik on impulsiivse iseloomuga ja kaldub pigem ekstravertsema isiksusetüübi poole. Kohati on oma eesmärkides ebarealistlik, soovib kogeda rahuldustunnet. Kriminaalhoolduses katseajal olles sooritas uued kuriteod. Isikul on aja jooksul tekkinud konkreetsed plaanid, kuidas oma elu korda seada ja seaduskuulemakat elu elada. Samas on vanglas tehtud ettekannete alusel näha, et isikut on distsiplinaarkorras karistatud vanglaametnike korraldustele mitte allumise eest. Samuti on kuritegu toime pandud vanglas. Kinnipeetav Z.K taotles videoistungil ka ise enda tingimisi ennetähtaega vabastamist. Arvab, et on piisavalt vanglas olnud ja mõelnud nende vigade peale, mis elus on teinud, tahab proovida normaalset elu elada. Vabanedes ei suhtleks kellegagi vanadest sõpradest. Käitumiskontrolli all on ka varem olnud. Katseajal oli probleeme alkoholiga, uue kuriteo pani samuti toime katseajal. Tol ajal pandi vanglasse ka tema vanemad, nüüd vanemad ei tegele enam kriminaalsete asjadega – elavad talus ja teevad tööd. Vangla korda ei ole kinnipeetav täitnud, kuna 2 oli närviline vanemate pärast ja läks tihti tühja asja pärast närvi. Praeguseks on järele mõelnud ja leidnud, et pahandusi vaja, sai aru, et tegi halba iseendale. Leiab, et alkoholi ei ole talle vaja, sai aru, et kui ta ei oleks alkoholi tarvitanud, ei oleks ta ka vanglasse sattunud. Vabanedes kavatseb tööle asuda xxxx. Samuti tahab teha talutöid teha ja talus aidata. Ettekujutus talutöödest on tal olemas, kunagi varem on ka talus elanud. Omandatud erialal on samuti võimalik töötada, sest seal on palju ettevõtteid, kus on saeraame. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Materjalidest nähtub, et isikut on kolm korda karistatud. Kuriteod on toime pandud katseajal, viimane kuritegu on toime pandud vanglas olles. Ka vanglas ei ole ta suutnud alluda seal kehtivale distsipliinile. Z.K kaitsja leiab, et kuigi kaitsealusel on distsiplinaarkaristusi, siis tema taotlus on põhjendatud, ka vangla toetab tema vabastamist. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on väga madal. Isik on avaldanud, et teda huvitab rohkem töö ja teenistus kui haridus. Märgitud on, et ema teda ei toetanud, raha talle ei andnud. Ta on valmis xxxx tegema kasvõi abitöid. Ka on isikul plaanis osaleda talutöödel, tal on ka varasem kogemus olemas. Narkootikumidega ei ole isik üldse kokku puutunud. Märgitud on, et ta on mõtlemises impulsiivne, kuid ei usu, et ta enda plaane nii teeb ja on piisavalt realistlik enda plaanide tegemisel. Isik on osalenud kahes sotsiaalprogrammis. Karistuse eesmärk on, et isik hoiduks edaspidi kuritegude toimepanemisest, ning kaitsja leiab, et kinnipeetav on järeldused enda jaoks teinud ja uusi kuritegusid toime ei pane. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.K ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangla poolt saadetud materjalidest nähtub, et isikul on vabaduses olemas kindel elukoht emale kuuluvas talus xxxx. Samas plaanib isik vabanedes minna tööle xxxx, kuid garanteeritud töökoht puudub. Kuna isiku eeldatav majanduslik toimetulek vabaduses on tema vabastamise oluliseks eelduseks, on antud juhul töökoha puudumine üheks teguriks, mis välistab isiku vabastamise vangistusest enne tähtaega. Materjalidest nähtub, et isiku ema on teda vanglas olles võimaluste piires materiaalselt toetanud, samuti abistas perekond teda siis, kui isikul ei olnud sissetulekut. Materjalidest nähtub veel, et isikul on olnud suured probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning vangla leiab, et seoses alkoholi tarvitamisega on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus märgib veel, et Z.K on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Eelmised kuriteod on vägivalla komponendiga, käesolevat karistust kannab võimuesindaja laimamise ja solvamise eest. Seega kuritegude dünaamika on muutnud kergemaks. Kohus leiab, et isiku soov vabaduses normaalset ja seadusekuulekat elu elada ei ole tõendatud, kuivõrd isikul on kokku 24 kehtivat distsiplinaarkaristust, viimane neist on saadud jaanuaris
3. Isik on ka eelnevalt olnud kriminaalhooldusnõuetele allutatud katseajal, kuid neid nõudeid täitnud ei ole. Katseajal olles sooritas uued kuriteod, viimane kuritegu on toime pandud vanglas. Kohtu eelnevat seisukohta toetab ka vangla hinnang, mille kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist kinnipeetava poolt vägivaldse komponendiga uue kuriteo 3 toimepanemise tõenäosus 43%. Kohtu hinnangul on tegemist väga kõrge riskiga, mistõttu ei pea kohus kinnipeetava taotluse rahuldamist võimalikuks. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.K vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 27.12.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
4. Jätta Viru Maakohtu
5. novembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.K kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
6. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 60 senti, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Z.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Z.K-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse.
8. Z.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Z.K 1-114949 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus
10. jaanuaril
11. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne 4