4-12-5702/3

Väärteoasi nr. 4-12-5702 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 23.11.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve talituse 25.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,016321 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik U.O, isikukood xxx, elukoht: xxx Menetluse liik Kirjalik menetlus KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON V™S § 132 lg 2 alusel rahuldada U.O kaebus karistuse määra osas, tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve talituse 25.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,016321, teha uus otsus – määrata U.O-le LS § 221 lg.1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot, mis tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest (kui ei esitata kassatsiooni) Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Vaidlustatud otsuse sisu Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Argo Ojasaar 25.10.2012.a väärteoasjas nr. 2302,12,016321 tehtud kiirmenetluse otsusega tuvastati, et U.O 25.10.2012 kl 09.34 Sõle tn-l, Põhja-Tallinna linnaosas, Tallinnas juhtis mootorsõidukit, alustas ja ületas ristmiku foori keelava tulega rikkudes sellega LS § 58 lg.3 ja pannes toime LS § 221 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Sellise tegevuse eest määrati talle rahatrahv 100 eurot. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et U.O on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti, samuti on väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg.1 järgi ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Tema tegu oli õigusvastane ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaebaja poolt toimepandud rikkumine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh isiku enda ütlustega, rikkumine on nähtav videosalvestuselt – U.O poolt juhitud heledat värvi sõiduauto on stoppjoone ees, kui fooris on süttinud kollane tuli. Enne sõiduki ilmumist kaamera vaatevälja on näha fooris kaks korda vilkuv roheline tuli. Kollane süttib vahetult enne kaebaja auto jõudmist stoppjoone ette. Kaebaja jätkas liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ega üritanud peatuda. Kuna kaebaja poolt juhitud sõiduk ei olnud kollase tule süttides ei ristmikul ega olnud ületanud ka stoppjoont, vaid lähenemas foorile, siis ei mahu kaebaja käitumine ühegi LS § 7 lg 1 p 3 märgitud olukorra piiridesse. Kaebaja ei täitnud LS § 58 lg 3 sätestatud nõuet. Kaebaja poolt toime pandud väärtegu saab olla vaid tahtlik ning selline isiku käitumine näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liikluskorda ja juhi kohustustesse. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et hommikuse tavapärasest suurema intensiivsuse korral peaks politseiametnik suhtuma liiklusrikkujatesse teisiti, kui ajal, mil liiklus ei ole nii tihe. Kiiruspiirangud on kehtestatud ennekõike liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Lisaks tuleb kohtuvälisel menetlejal karistuse määramisel arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega, siia alla kuulub ka liikluskord. Karistuse määramisel on arvesse võetud üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja leiab, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebuse rahuldamata, vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. U.O-le on tema poolt toime pandud rikkumise eest määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Kaebuse sisu U.O esitas 08.11.2012.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve talituse 25.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,016321 tühistada, teha uus otsus ning vähendada talle mõistetud rahatrahvi summat. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud rikkumise fakti, vaid leiab, et talle mõistetud rahatrahv 100 eurot on liialt suur. Ta ei nõustu sellise trahvisummaga, kuivõrd tal ei ole varasemaid karistusi ega rikkumisi, ta ei põhjustanud oma tegevusega kaasliiklejatele liiklusohtlikku olukorda, tunnistas oma eksimust koheselt. Leiab, et rahatrahv ei ole proportsioonis rikkumise tõsidusega, selle määramisel ei ole arvestatud rikkuja varasemat korrektset käitumist liikluses. Palub vähendada määratud rahatrahvi või asendada see kirjaliku hoiatusega. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud – väärteotoimikus on nii menetlusaluse isiku ütlused, kui ka videosalvestus, samuti kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll, ning see on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas ei esine V™S §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt olulise väärteomenetlusõiguse rikkumist. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 100 eurot, ei ole proportsionaalne ning õiglane, võttes arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut ja süü suurust. Kohus, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalide ja tõenditega, leiab, et U.O on toime pannud talle süüks arvatava rikkumise – juhtis mootorsõidukit, alustas ja ületas ristmiku foori keelava tulega. Ta pani teo toime tahtlusega. Kaebaja ei eita oma eksimust, põhjendas seda hommikuse närvilise liikluse ning tööle kiirustamisega. Liiklusohtlikku olukorda kaasliiklejatele ei tekitanud. Kohtuväline menetleja ei ole rahatrahvi määramisel arvesse võtnud asjaolu, et kaebaja on varasemalt olnud korrektne liikleja, tal puuduvad varasemad liiklusrikkumised, isik ei ole 2 karistusregistrisse kantud. Sellisest isiku käitumisest teeb kohus järelduse, et kaebaja on õiguskuulekas, järgib liikluseeskirju ning suhtub liikluskorda täie tõsidusega. Samamoodi tuleb karistuse mõistmisel arvestada rikkumise iseloomu. Kaebaja küll ületas ristmiku foori keelava tulega, kuid seejuures ei põhjustanud ohtu ei endale ega teistele kaasliiklejatele. Kohtu hinnangul ei ole õiglane kaebajat karistada esmakordsel rikkumisel rahatrahviga, milleks on 100 eurot. Kaebaja poolt toime pandud liiklusrikkumine ei ole võrreldav näiteks lubatud sõidukiiruse ületamise või alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega, kuivõrd ülalnimetatud rikkumised kujutavad endast palju ohtlikumat liiklusseaduse rikkumist, kuivõrd sellise käitumisega seatakse ohtu ka teiste inimeste elud ning tervis. Liiklusseaduse § 221 lg.1 sätestatud väärteo toimepanemise eest - mootorsõiduki- või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Üheks trahviühikuks on 4 eurot. Kaebaja poolt toime pandud rikkumise eest rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras, so 25 trahviühiku ulatuses (100 eurot) on ebaproportsionaalne arvestades, et kaebaja ei põhjustanud oma käitumisega liiklusohtu ning tegemist on esmakordse rikkumisega. Kohus leiab, et võttes arvesse ka asjaolu, et isiku süü ei ole suur, on võimalik isikut ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest karistada rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 euroga. Kohtuvälise menetleja otsus põhikaristusena kohaldatud rahatrahvi osas 100 eurot ei ole õigustatud. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et määratud rahatrahv ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalve talituse 25.10.2012.a otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,016321 tuleb tühistada karistuse määra osas ning teha uus otsus – määrata U.O-le LS § 221 lg.1 järgi rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud rahatrahvi ositi tasumist, tuleb talle mõistetud rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui ei esitata kassatsiooni. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
2. Piret Liivo Kohtunik 3