← Eesti

1-12-6573/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 03.09.2012 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-12-6573 (11230107735) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Ka

§ 21lg 2, § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja G.H süüdistuses Kar

S §

§ 21

lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Enge Selge Süüdistatav S.O isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: Xxx; põhiharidus; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: - 03.10.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav G.H isikukood: xxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; elukoht: Xxx; viibimiskoht: Vangla, xxx; põhiharidus; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati: - 31.01.2012 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 7, 9, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, 2 järgi vangistusega 8 kuud ja 22 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud. 2 Kaitsja Marina Leis RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista G.H KarS §

§ 21lg 2 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

  1. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. G.H tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu pikkune vangistus.
  2. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi lugeda G.H-le käesoleva otsuse alusel mõistetud kergem karistus kaetuks 31.01.2012 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud raskema karistusega ja mõista G.H-le liitkaristus – 8 (kaheksa) kuu ja 22 (kahekümne kahe) päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks lugeda 12.12.
  4. Süüdi mõista S.O KarS §

§ 21lg 2 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

  1. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. S.O tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu pikkune vangistus.
  2. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi lugeda S.O-le 03.10.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud kergem karistus – 2 (kahe) kuu pikkune vangistus - kaetuks käesoleva otsuse alusel mõistetud raskema karistusega ja mõista S.O-le liitkaristus – 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. Liitkaristusest arvata maha S.O poolt 03.10.2011 kohtuotsuse järgi ärakantud karistus 2 (kaks) kuud vangistust. Ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kahe) kuu pikkune vangistus.
  3. Süüdi mõista S.O KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
  4. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. S.O tuleb ära kanda 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus.
  5. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda S.O poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. S.O peab ära kandma 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse.
  6. KarS § 65 lg 2 suurendada S.O-le KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat, 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust Harju Maakohtu 03.10.2011 otsuse alusel mõistetud ja käesoleva otsuse alusel KarS §

§ 21

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud, ärakandmata liitkaristuse 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse võrra. Mõista S.O-le lõplik liitkaristus – 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.

  1. S.O suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendiks vahistamine. Isik vahistada kohtusaalis.
  2. Välja mõista G.H-lt ja S.O-lt solidaarselt Eesti Energia AS kasuks 507,34 EUR. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda Eesti Energia AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxx Swedbank pangas.
  3. Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.O-lt Rimi Eesti Food AS kasuks 34,24 EUR. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda Rimi Eesti Food AS arveldusarvele nr xxxxxxxxxx Swedbank pangas. 3
  4. Johnny AS tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista S.O-lt Johnny AS kasuks 73,24 EUR.
  5. Välja mõista S.O-lt sundraha 435,00 EUR. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 43,50 EUR.
  6. Välja mõista S.O-lt riigi tuludesse menetluskulu – 153,60 EUR kaitsjatasu ja 0,45 EUR koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 15,41 EUR.
  7. Välja mõista G.H-lt menetluskulu – kaitsjatasu 96,00 EUR ja 0,45 EUR koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem, kui 9,65 EUR.
  8. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
  9. Asitõend: CD plaat salvestusega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile 7 päeva jooksul alates otsuse resolutiivosa kuulutamisest, so hiljemalt 10.09.
  10. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav alates 03.09.
  11. Kohtu selgitused: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Selgitada, et apellatsiooniõigusest saab loobuda, loobumise korral otsuse tervikteksti ei koostata. Esitatud süüdistus: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et S.O ajavahemikul 06.03.2009 kuni 29.04.2011 aadressil Xxxkoos G.H-ga ühiselt ja kooskõlastatult, tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat, mille kogus on, vastavalt Elektrituruseaduse § 68 lg 3 alusel kehtestatud korrale, 5047 kWh üldväärtusega 507,34 eurot. Seega S.O pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, mis on toime pandud vähemalt 2 isiku poolt ühiselt ja kooskõlastatult, see on KarS § 216 lg 1- § 21 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, keda on 03.10.2011 karistatud Harju Maakohtu poolt süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, uuesti 16.12.2011 kella 15.00 paiku viibides Tallinnas Mustamäe tee 41 asuvas ja Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Marja Säästumarket, võõra vallasasja 4 ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist 1 purgi punast kalamarja maksumusega 5,49 eurot, peitis kauba jope taskusse ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, keda on 03.10.2011 karistatud Harju Maakohtu poolt süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, uuesti 18.02.2012 kella 13.05 paiku viibides Tallinnas Sütiste tee 28 asuvas ja Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult kuid vägivalda kasutamata, võttis müügisaalist 3 tk kodusinki 0,499g/tk kogumaksumusega 9,20 eurot, kodusinki 0,375g maksumusega 2,87 eurot, kodusinki 0,392g maksumusega 2,35 eurot, 2 tk kodusinki 0,430g kogumaksumusega 3,96 eurot ja S/K seakaela 0,367g maksumusega 2,65 eurot, kaupa kogumaksumusega 21,03 eurot, peitis kauba kilekotti ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest peale turvamehe püüdu teda kinni pidada püüdis ta ära joosta, kuid see tal ei õnnestunud ning kaup oli rikkumata kanntanule tagastatud. Samuti tema isikuna, keda on 03.10.2011 karistatud Harju Maakohtu poolt süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, uuesti 02.03.2012 kella 18.55 paiku viibides Tallinnas Tondi 6 asuvas ja Johnny AS-le kuuluvas kaupluses Favora, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist 5 pakki presskannu kohvi „Löfbergs Lila“ kogumaksumusega 19,93 eurot ja 1 pakk kohvi keskmine röst „Löfbergs Lila“ maksumusega 4,15 eurot, kaupa kogumaksumusega 24,08 eurot, peitis kauba kilekotti ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, keda on 03.10.2011 karistatud Harju Maakohtu poolt süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, uuesti 02.03.2012 kella 21.58 paiku viibides Tallinnas Tondi 6 asuvas ja Johnny AS-le kuuluvas kaupluses Favora, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist 6 pakki kohvi keskmine röst „Löfbergs Lila“ maksumusega 4,15 eurot pakk, kogumaksumusega 24,90 eurot, peitis kauba kilekotti ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Samuti tema isikuna, keda on 03.10.2011 karistatud Harju Maakohtu poolt süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, uuesti 03.03.2012 kella 16.15 paiku viibides Tallinnas Tammsaare tee 55 asuvas ja Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses XL Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist pudeli viina „Russian Standart“ maksumusega 28,75 eurot, peitis kauba kilekotti ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema isikuna, keda on 03.10.2011 karistatud Harju Maakohtu poolt süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, uuesti 04.03.2012 kella 22.47 paiku viibides Tallinnas Tondi 6 asuvas ja Johnny AS-le kuuluvas kaupluses Favora, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist 2 pakki kohvi keskmine röst „Löfbergs Lila“ maksumusega 4,15 eurot, kogumaksumusega 8,30 eurot, ja 4 pakki kohvi „Paulig President“ kogumaksumusega 15,96 eurot, kaupa kogumaksumusega 24,26 eurot, peitis kauba kilekotti ning väljus kaupluse müügisaalist kauba eest tasumata. Seega S.O olles isikuks, kes süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, see on KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et G.H ajavahemikul 06.03.2009 kuni 29.04.2011 aadressil Xxx koos S.O-ga ühiselt ja kooskõlastatult, tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat, mille kogus on, vastavalt Elektrituruseaduse § 68 lg 3 alusel kehtestatud korrale, 5047 kWh üldväärtusega 507,34 eurot. Seega G.H pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, mis on toime pandud vähemalt 2 isiku poolt ühiselt ja kooskõlastatult, see on KarS § 216 lg 1- § 21 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5 Kohtu seisukoht: S.O süüdistus KarS §

§ 21lg 2 järgi; G.H süüdistus Kar

S §

§ 21lg 2 järgi.

Eesti Energia AS teatega (tl 4-12) on tõendatud, et 29.04.2011 tuvastas ettevõtte elektrik M. J aadressil XxxTallinnas elektrienergia ebaseadusliku kasutamise. Eesti Energia AS-le oli viimane teadaolev elektrienergia tarbija S.O , kellega lõpetati leping 06.01.2009. Xxx tarbiti ebaseaduslikult 5047 kWh elektrienergiat, maksumusega 507,34 EUR. Avaldusele on lisatud tunnistaja M. J 29.04.2011 kella 11:57 koostatud olukorra fikseerimise akt, foto näidust, tööülesannete koopiad, kontrollakt. Tunnistaja M. J ütlused (tl 17-19) kinnitavad Eesti Energia AS avalduses kajastatut: tunnistaja sõnul töötab ta ettevõttes elektrikuna, 29.04.2011 kontrollis ta kolleegiga Sõpruse pst 5 Tallinnas asuva elamu mõõtesüsteemi ja avastasid korteris 58 ebaseadusliku elektrienergia kasutamise. Voolu saamiseks oli omavoliliselt eemaldatud arvestussüsteemilt plomm ja tarbimiskoht omavoliliselt pingestatud. Olemasolevad näidud fikseeriti, korteriomanikku kätte saada ei õnnestunud. Süüdistatavad S.O ja G.H mõlemad tunnistavad (tl 24-27, 30-34) oma tegu ja kahetsevad. Mõlemad süüdistatavad on eeluurimisel andnud riimuvaid ütlusi selles, et nad tõepoolest tarbisid Xxxkoos elades ebaseaduslikult elektrienergiat; S.O oli elektri eest võlgu jäänud, leping lõpetati, kuid elada oli vaja ning pealegi oli S.O väike laps. Vajalikud ühendused tegi G.H . Mõlemad süüdistatavad osundasid samuti, et elekter oli vajalik pliidi, pesumasina, külmutuskapi ja televiisori sihipäraseks kasutamiseks. Kohtule esitatud ja istungil uuritud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. S.O ja G.H ütlustega on tõendatud, et nad jagasid ühist eluaset aadressil, kus Eesti Energia AS fikseeris ebaseadusliku elektrienergia kasutamise; G.H selgitas, et ühendused tegi tema S.O palvel. Kohus leiab, et prokurör on süüdistatavatele esitatud süüdistuse õigesti kvalifitseerinud KarS §

§ 21

lg 2 järgi; S.O ja G.H tarbisid Xxx korteris elades elektrit koos, elektrivõrku ühendatud kodumasinad ja seadeldised tõstsid mõlema isiku elukvaliteeti ning on mõistlik eeldada, et süütegu pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kohtu hinnangul panid G.H ja S.O teo toime tahtlikult. S.O süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi. 16.12.2011 episood: Rimi Eesti Food AS avalduse nr 53 (tl 38) kohaselt peeti 16.12.2011 Marja Säästumarketis kinni naisterahvas, kes läbis kassarivi koos kauplusele kuuluva, tasumata, kaubaga summas 5,49 EUR. Tunnistaja L. Soitu ütlustega (tl 39) on tõendatud, et ta oli 16.12.2012 tööl Mustamäe tee 41 asuvas Säästumarketis. Kella 15:00 ajal märkas tema kolleeg kaupluses naisterahvast, kes võttis poeriiulilt purgi punast kalamarja, pani selle omale taskusse ja väljus poest. Sündmuse kohta on olemas videosalvestus. 25.12.2011 kella 17:00 sisenes sama naisterahvas uuesti poodi, naine peeti kohe kinni. Alguses naine eitas, kuid pärast võttis omaks fakti, et ta oli isikuks, kes 16.12.2011 varastas purgi punast kalamarja. S.O on oma süüd antud episoodis tunnistanud ja andnud ütlusi (tl 43-46), et varastas 16.12.2011 Mustamäe tee 41 Säästumarketis purgi punast kalamarja. 25.12.2011 uuesti samasse poodi tulles peeti ta kinni. Esitatud tõendid riimuvad süüdistatava süü omaksvõtuga, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul pani S.O teo toime tahtlikult. 18.02.2012 episood: 6 Maxima Eesti OÜ avalduse (tl 55) kohaselt peeti 18.02.2012 kell 13:05 Sütiste tee 28 Maxima kaupluses kinni S.O kes läbis kassad jättes tasumata 7tk Rakvere kodusingi ja 1 tk s/k seakaela eest, kauba kogumaksumus 21,03 EUR; kaup oli korras ja tagastati. Tunnistaja D. G ütlustega (tl 56-59) on tõendatud, et 18.02.2012 kell 13:05 möödus Sütiste tee 28 asuvas Maximas kassast neiu, kes oli eelnevalt müügisaalis pannud omale ostukorvi ja sealt kilekotti singipakendid; neiu kauba eest ei tasunud. Kinnipidamisel üritas tütarlaps põgeneda. S.O on oma süüd antud episoodis tunnistanud ja andnud ütlusi (tl 62-65) selle kohta, et 18.02.2012 läks ta Sütiste tee 28 asuvasse Maximasse, märkas saalis turvatöötaja puudumist ning otsustas varastada lihatooteid. Singid pani ta ostukorvi ja siis kilekotti. Kassas ta singi eest ei tasunud. Kaupluse väljapääsu juures peeti ta turvatöötajate poolt kinni. Kahetseb, sel hetkel ei töötanud ja raha elamiseks ei jätkunud. Esitatud tõendid riimuvad süüdistatava süü omaksvõtuga, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul pani S.O teo toime tahtlikult. 03.03.2012 episood: Rimi Eesti Food AS (tl 68) kohaselt peeti 03.03.2012 kella 16:15 Tammsaare tee 55 XLSäästumarketis kinni isik, kes möödus kassadest, jättes tasumata Russki Standart viina eest kogumaksumusega 28,75 EUR. Kaup oli rikutud. Õigusvastase teo toimepanemise akti (tl 69) kohaselt oli kannatanu avalduses osutanud isiku näol tegemist S.O-ga , kelle pidas õigusrikkumisel kinni A. K . Tunnistaja A. K ütluste (tl 70) kohaselt oli ta 03.03.2012 kella 16:10 ajal tööl turvatöötajana Tammsaare tee 55 XL-Säästumarketis, kui tema juurde tuli klient, kes oli näinud, kuidas üks tütarlaps varastas 1l pudeli viina Russki Standart. Tütarlaps oli siis juba poest väljunud, ta jooksis isikut kinni pidama; kinni pidamise käigus kukkus kott viinapudeliga maha, pudel läks katki. S.O on oma süüd antud episoodis tunnistanud ja andnud ütlusi (tl 77-80) selle kohta, et läks varguse eesmärgil 03.03.2012 kell 16:00 paiku Tammsaare tee XL Säästumarketisse. Tööd tal ei ole, raha äraelamiseks ei piisa. Alkoholiosakonnast võttis ta ühe pudeli viina Russki Standart ja pani kilekotti. Ta läbis kassad viina eest maksmata ja väljus müügisaalist. Jõudis minna ca 15m, kui keegi tiris teda küünarnukist. Kott viinapudeliga kukkus maha, pudel läks katki. Tirijaks oli kaupluse turvatöötaja. Kahetseb. On leidnud töökoha Keskturul. Esitatud tõendid riimuvad süüdistatava süü omaksvõtuga, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul pani S.O teo toime kavatsetult. 02.03.2012 kell 18:55, 02.03.2012 kell 21:58, 04.03.2012 kell 22:47 episoodid: Kannatanu Johnny AS esindaja P. Leppiku avalduse (tl 89-94) kohaselt sisenes 02.03.2012 kell 18:55 Tondi 6 Favora tanklasse naine, kes varastas kohvi, mett ja juustu; samal kuupäeval kella 21:58 sisenes tanklasse meesterahvas ja kohe naine, kes käis tanklas kell 18:

  1. Naine varastas jälle kohvi, mett ja juustutooteid. 04.03.2012 kell 22:47 sisenesid Tondi 6 Favora tanklasse taas sama meesterahvas koos teise mehega ning minut hiljem naine, kes varastas tanklast kaupa 02.03.
  2. Ka 04.03.2012 panid isikud toime varguse. Kokku on Favora tanklale tekitatud kahju 478,72 EUR. Kannatanu esindaja on avaldusele lisanud turvakaamera videosalvestuse väljavõtted avalduses osundatud isikute kohta. Tunnistaja P. Leppiku ütluste (tl 13.03.2012) kohaselt tegi ta 05.03.2012 inventuuri ja avastas, et Johnny AS kauplusest Favora asukohaga Tondi 6 on varastatud kaupa kogumaksumusega 478,72 EUR. Ta hakkas vaatama videosalvestusi ja avastas isikud, kes võisid 02.03.2012 kell 18:55, kell 21:58 ja 04.03.2012 kell 21:58 kauba varastada. Tunnistaja esitas politseile CD turvakaamerate salvestustega, samuti kauba mahakandmise aktid. Tunnistaja poolt esitatud kauba mahakandmise aktide kohaselt varastati kauplusest muuhulgas ka 9 pakki kohvi Löfbergs Lila keskmine röst a 500g, 5 pakki kohvi Löfbergs Lila presskannu a 500g, 12 pakki kohvi Paulig President a 500g. 19.03.2012 asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitelt (tl 116-120) nähtuvalt vaadeldi tunnistaja P. Leppiku esitatud videosalvestust. Vaatlusega tuvastati, et 7 naisterahvas, kes 02.03.2012 kella 18:56-19:02 ja kella 21:58-22:04 ning 04.03.2012 kella 22:4722:53 Tondi 6 asuvast Favora kauplusest kaupu võtab, on S.O. S.O tunnistas oma süüd osaliselt ning selgitas (tl 116-120) et käis 02.03.2012 kella 18:55 paiku, 02.03.2012 kella 21:58 paiku ja 04.03.2012 kella 22:47 paiku varguse eesmärgil Favora tanklas asuvas kaupluses. 02.03.2012 kella 18:55 võttis ta 5 pk presskannu kohvi Löfbergs Lila (a 500g) kogumaksumusega 19,93 EUR ja 1 pk kohvi Löfbergs Lila keskmine röst maksumusega 4,
  3. Ta väljus kauplusest kauba eest maksmata. 02.03.2012 kell 21:58 võttis ta samast poest 6 pk kohvi Löfbergs Lila keskmine röst (a 500g) kogumaksumusega 24,90 EUR ja jättis kauba eest maksmata. 04.03.2012 kella 22:47 paiku võttis ta kohviriiulilt 2 pk kohvi Löfbergs Lila keskmine röst (a 500g) kogumaksumusega 8,30 EUR, 4 pk kohvi Paulig President (a 500g) kogumaksumusega 15,96 EUR. Salvestusel olevaid meesterahvaid ta ei tunne, kaupluses käis üksi ja varastas üksi. Kauba müüs maha Keskturul. Esitatud tõendid riimuvad süüdistatava süü omaksvõtuga, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul pani S.O teo toime kavatsetult. S.O on 03.10.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Käesolevas kriminaalasjas on S.O-le esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi. Kohtu hinnangul tuleb S.O-le esitatud süüdistus ümber kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi – kohtule ei ole esitatud tõendeid, et S.O oleks toime pannud avaliku varguse, 03.03.2012 episoodis andis turvatöötaja A. K ütlusi selle kohta, et varguse toimepanemist süüdistatava poolt märkas üks teine kaupluse klient, kuid S.O ei ole andnud ütlusi selle kohta, et viinavargust nähti pealt; vargus on avalik juhul, kui teo toimepanija arvab, et kolmas isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Seega ei saa S.O tegevust kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi. Tsiviilhagid: Käesolevas asjas on esitatud järgmised tsiviilhagid: 1) Eesti Energia AS solidaarselt G.H ja S.O vastu summas 507,34 EUR; 2) Rimi Eesti Food AS S.O vastu summas 34,24 EUR; 3) Johnny AS S.O vastu summas 73,24 EUR. G.H ja S.O avaldasid kohtuistungil, et Eesti Energia AS esitatud tsiviilhagile nad vastu ei vaidle, see on põhjendatud; S.O avaldas kohtuistungil, et Rimi Eesti Food AS ja Johnny AS esitatud tsiviilhagidele ta vastu ei vaidle, need on põhjendatud. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanule kahju tekitatud kuriteoga. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Seega tuleb S.O-lt välja mõista Rimi Eesti Food AS kasuks 34,24 EUR ja Johnny AS kasuks 73,24 EUR. VõS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. G.H ja S.O panid KarS §

§ 21

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime ühiselt, kooskõlastatult; üheskoos tarbiti ebaseaduslikult elektrienergiat. Süüdistatavad tekitasid energiafirmale kahju 507,34 EUR, kohustus ei ole jagatav. Seega tuleb G.H-lt ja S.O-lt solidaarselt Eesti Energia AS kasuks välja mõista 507,34 EUR. 8 Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 2 aastat; KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus: rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. G.H pani KarS §

§ 21

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime tahtlikult; kriminaalasjas on tõendatud, et ebaseaduslik elektrienergia kasutamine kestis pikaajaliselt. G.H karistati 31.01.2012 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 7, 9, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, 2 järgi vangistusega 8 kuud ja 22 päeva. KarS §

§ 21

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani isik toime enne 31.01.2012 kohtuotsuse kuulutamist, käesoleval hetkel kannab isik kinnipidamisasutuses reaalset vangistust. Seega ei ole põhjendatud G.H-le rahalise karistuse määramine isikul regulaarse sissetuleku puudumise tõttu. G.H karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kahetsust. Kohus leiab, et G.H tuleb KarS §

§ 21lg 2 järgi süüdi mõista ja karistada 6 kuu pikkuse vangistusega.

Kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi karistusest maha arvata 1/

  1. Ärakandmisele kuuluv karistus on seega 4 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi tuleb G.H-le käesoleva otsuse alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks 31.01.2012 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud raskema karistusega. G.H-le tuleb mõista liitkaristus - 8 kuu ja 22 päeva pikkune vangistus; karistusaja alguseks tuleb lugeda 12.12.
  2. S.O pani KarS §

§ 21

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime tahtlikult, kriminaalasjas on tõendatud, et ebaseaduslik elektrienergia kasutamine kestus pikaajaliselt. S.O on töövõimetuspensionär, süüdistatav avaldas, et tema igakuise pensioni suurus on 138,00 EUR, isik töötab oma sõnul keskturul ning saab orienteeruvalt 200,00 EUR kuus. S.O karistati 03.10.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud. KarS §

§ 21

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani isik toime enne 03.10.2011 kohtuotsuse kuulutamist. Kohus leiab, et S.O ei ole mõistlik karistada rahalise karistusega, isiku sissetulek on väike ning sellest peab jätkuma elementaarsete olmevajaduste rahuldamiseks. S.O karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kahetsust. Kohus leiab, et S.O tuleb KarS §

§ 21lg 2 järgi süüdi mõista ja karistada 6 kuu pikkuse vangistusega.

Kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi karistusest maha arvata 1/

  1. Ärakandmisele kuuluv karistus on seega 4 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 järgi lugeda S.O-le 03.10.2011 otsuse alusel mõistetud kergem karistus – 2 kuu pikkune vangistus – kaetuks käesoleva otsuse alusel mõistetud raskema karistusega ja mõista S.O-le liitkaristus – 4 kuu pikkune vangistus. Liitkaristusest tuleb maha arvata S.O poolt 03.10.2011 otsuse alusel ärakantud karistus – 2 kuu pikkune vangistus. S.O tuleb ära kanda 2 kuu pikkune vangistus. S.O pani samuti toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Isikule esitatud süüdistus 6 kuriteoepisoodi toimepanemises leidis täielikult tõendamist, samuti pani S.O kuriteod toime otsese tahtlusega, sh 2 episoodi kavatsetult. 03.03.2012 episoodis andis isik ütlusi, et on leidnud töökoha Keskturul, 02.03.2012 ja 04.03.2012 episoodides selgitas S.O, et müüs 9 varastatud kauba Keskturul maha. Seega on varguste toimepanemisest saanud S.O-le täiendav elatusallikas. S.O on eelnevalt, korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sh reaalse vangistusega. Isikule määratud karistused ei ole täitnud oma põhieesmärki – mõjutanud S.O edaspidi hoiduma uute süütegude toime panemisest. Kohus leiab, et arvestades S.O poolt toime pandud kuriteoepisoodide arvu ning tahtluse astet, ei ole võimalik isikut sel korral karistada lühiajalise vangistusega, vaid S.O-le mõistetav reaalne vangistus peaks olema mõnevõrra pikem. Eeltoodu alusel leiab kohus, et S.O tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada 1 aasta pikkuse vangistusega. Kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, seega tuleb karistusest maha arvata 1/
  2. S.O tuleb ära kanda 8 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka S.O poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Kandmisele kuuluv karistus on 7 kuud ja 28 päeva. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada S.O-le KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat karistust – 7 kuud ja 28 päeva Harju Maakohtu 03.10.2012 otsuse alusel mõistetud ja käesoleva otsuse alusel KarS §

§ 21

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud, ärakandmata liitkaristuse 2 kuu pikkuse vangistuse võrra. Mõista S.O-le lõplik liitkaristus – 9 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. S.O suhtes oli kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kohtuistung asjas toimus 31.08.2012 kella 11:

  1. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine pidi toimuma 12:
  2. Kohtuotsuse kuulutamisele S.O ei ilmunud, isik lahkus kohtumajast, jättes istungisekretärile oma pensionitunnistuse. Kaitsja selgituste kohaselt kartis S.O , et ta võetakse peale otsuse kuulutamist vahi alla. 31.08.2012 väljastati S.O osas määrus isiku sundtoomiseks 03.09.2012 kella 14:00 toimuvale kohtuotsuse kuulutamisele. Kohtu hinnangul tuleb S.O suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse täitmise tagamiseks muuta tõkendiks vahistamine ning isik tuleb vahi alla võtta kohtusaalis. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 435 EUR. G.H pani talle süüksarvatava kuriteo toime enne 31.01.2012 kohtuotsuse kuulutamist; isikul on mõistlik eeldada, et tema poolt toime pandud kuriteoepisoode menetletakse ühises menetluses. 31.01.2012 otsuse alusel mõisteti G.H-lt välja sundraha 435,00 EUR, seega ei pea G.H käesolevas asjas uuesti sundraha tasuma. S.O pani toime II astme kuriteod KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 435,00 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ning koopiakulu. G.H-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 96,00 EUR riigi 10 õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud; S.O-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 153,60 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises, kaitsja taotlused on rahuldatud. G.H ja S.O kaitsjatele on kriminaalasja materjalidest tehtud koopiad maksumusega 0,45 EUR. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul ei ole alust menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. G.H on täisealine, töövõimeline isik, kelle puhul kohus ei täheldanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistaks isikul tööle asuda ning elatist teenida. Menetluskulude tasumise võib ajatada. S.O-le on määratud töövõimetuspension, kuid isik oma sõnul töötab ning kohtu hinnangul on ta seega võimeline menetluskulusid tasuma. G.H-lt tuleb välja mõista kaitsjatasu 96,00 EUR ja koopiakulu 0,45 EUR, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 9,65 EUR; S.O-lt tuleb välja mõista sundraha 435,00 EUR, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 43,50 EUR ning menetluskulu – kaitsjatasu 153,60 EUR, koopiakulu 0,45 EUR; menetluskulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 9,65 EUR. Kohtunik: /allkiri//pitsat/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.