lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav E.U Kaitsja ik XXX, EV kodanik, algharidus, töökoht: NTOÜ, elukoht: XXX, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 15.11.2011 kuni 16.11.2011, tõkend kohaldamata Varasem karistatus: Harju Maakohtu 23.03.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta, karistus kustunud Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON 1. E.U süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.U-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.11.2011 kuni 16.11.2011, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta E.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva E.U suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Maksim 1 E.U temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada E.U järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
p 1 alusel arvestada E.U-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 11.01.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtuistungil süüdistatav E.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 15.11.2011 koostatud kannatanu Eurotann OÜ avaldusest nähtub, et ajavahemikul 02.02.2011 kuni 15.11.2011 oli Eurotann OÜ tehasest varastatud karusnahku kogusummas 4483,50 eurot: 2 nahka Silver fox 2x0 lot 32251 väärtusega 74,10 eurot /tk, 6 nahka Silver fox 2x0 lot 32252 väärtusega 74,10 eurot /tk, 11 nahka Silver fox 2x0 lot 32253 väärtusega 72,00 eurot /tk, 7 nahka Silver fox 2x0 lot 32254 väärtusega 72,00 eurot /tk, 3 nahka Silver fox 2x0 lot 32259 väärtusega 65,70 eurot /tk, 8 nahka Silver fox 2x0 lot 32261väärtusega 80,40 eurot /tk, 2 nahka Silver fox 2x0 lot 32264 väärtusega 80,40 eurot /tk, 5 nahka Silver fox 2x0 lot 32269 väärtusega 72,00 eurot /tk, 4 nahka Silver fox 2x0 lot 32270 väärtusega 69,90 eurot /tk, 6 nahka Silver fox 2x0 lot 32240 väärtusega 74,10 eurot /tk, 4 nahka Bluefrost fox 3x0 lot 60663 väärtusega 82,80 eurot /tk, 2 nahka Bluefrost fox 3x0 lot 60667 väärtusega 89,10 eurot /tk. /tl 5-7/ • 12.02.2011, 06.10.2011, 12.10.2011, 13.12.2011 ja 19.09.2012 koostatud kannatanu Eurotann OÜ esindaja Ardi Romet`i ütlused, mille kohaselt ajavahemikul 02.02.2011 kuni 3 15.11.2011 oli Eurotann OÜ tehasest varastati karusnahku kogusummas 4483,50 eurot: 2 nahka Silver fox 2x0 lot 32251 väärtusega 74,10 eurot /tk, 6 nahka Silver fox 2x0 lot 32252 väärtusega 74,10 eurot /tk, 11 nahka Silver fox 2x0 lot 32253 väärtusega 72,00 eurot /tk, 7 nahka Silver fox 2x0 lot 32254 väärtusega 72,00 eurot /tk, 3 nahka Silver fox 2x0 lot 32259 väärtusega 65,70 eurot /tk, 8 nahka Silver fox 2x0 lot 32261väärtusega 80,40 eurot /tk, 2 nahka Silver fox 2x0 lot 32264 väärtusega 80,40 eurot /tk, 5 nahka Silver fox 2x0 lot 32269 väärtusega 72,00 eurot /tk, 4 nahka Silver fox 2x0 lot 32270 väärtusega 69,90 eurot /tk, 6 nahka Silver fox 2x0 lot 32240 väärtusega 74,10 eurot /tk, 4 nahka Bluefrost fox 3x0 lot 60663 väärtusega 82,80 eurot /tk, 2 nahka Bluefrost fox 3x0 lot 60667 väärtusega 89,10 eurot. VB sai kannatanu esindaja teada, et E.U olles poes oli küsinud VB, kas tema jope alt on midagi näha. Seejärel oli E.U kergitanud jopet ja jope alt paistis hõberebase karusnahk, mille E.U oli omasõnade kohaselt varastanud Eurotann OÜlt ning pidi müüma edasi Eile. VB tagastas ühe Eurotann OÜle kuuluva hõberebase naha kannatanu esindajale, karusnaha oli VB saanud Karjaküla kaupluse juurest, kuhu oli selle peitnud Eurotann OÜ töötaja Anna P , kes käib tihedalt läbi E.U-ga. Nimetatud hõberebase karusnaha annab välja politseile. /tl 8-10, 11-13, 18-19, 20-22, 89-91/ • 10.11.2011 koostatud tunnistaja VB`e ülekuulamisprotokolli kohaselt 2011 aasta septembris Karjaküla kaupluses tuli tema juurde võõras meesterahvas, kes küsis karusnahkade ostu soovi kohta ning teatas, et soovi korral võib ta Annaga rääkida. Mõni päev hiljem tunnistaja nägi Keilas Karjaküla kaupluse ees oma endist töökaaslast E.U , kes kergitades jopet näitas tunnistajale jope all olnud karusnahka ning tundis huvi, kas keegi sooviks seda osta. Samuti helistas tunnistajale keegi E, kes soovis kokku saada ja küsis kas ta müüb karusnahku. Nimetatud asjaoludest teavitas Eurotann OÜ esindajat Ardi R . /tl 27-29/ • 09.12.2011 koostatud vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud objektiks oli hõberebase karusnahk, mis toimetati politseisse Eurtotann OÜ esindaja A.R poolt ning hiljem tagastati kannatanule. /tl 35-37/ • 16.11.2011 koostatud kahtlustatava E.U ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end esitatud kahtlustuses süüdi ning selgitab, et 2011 veebruari alguses kohtus tuttava Aleksandriga, kes teatas talle, et tema tuttav E soovib osta karusnahku. Alates sellest ajast viis oma töökohast OÜst Eurotann välja karusnahku, keerates tualettruumis karusnaha ümber keha, lahkus OÜ Eurotann territooriumilt ning peitis karusnaha kilekotiga veidi eemal asunud võsa juurde. Õhtul koju minnes võttis koti karusnahaga kaasa, esimesel korral toimetas karusnaha Aleksandri kätte, järgnevatel kordadel müüs karusnahad otse Eile 50 eurot/tk. Mitmel korral ta karusnahku varastas ei mäleta. Neljal või viiel korral varastas OÜst Eurotann karusnahku ka Anna P , kelle poolt varastatud nahad (4 tk) müüs edasi Eile. E oli teadlik karusnahkade päritolust. /tl 42-47/ • 13.09.2012 koostatud tunnistaja E Z `e ülekuulamisprotokolli kohaselt alates 2011 veebruari algusest kuni 2011 oktoobrini ostis ta 6-7 korral (korraga 10 või vähem karusnahka) Keila linnas E.U käest erinevaid karusnahku, mis olid viimase poolt töökohast varastatud. /tl 85-86/ • Oksjonite arvete koopiad, lao inventuuri aktist nähtub, et laovarude inventuuri tulemusena selgitati välja, et seisuga 05.12.2011 oli laos Salkar Export Import LTD karusnahkade puudujääk 60 rebasenahka, neist 54 Silver fox ja 6 Bluefrost fox. /tl 14, 14a, 92, 93-95a/ • Väljatrükk 02.12.2011 kohtuotsus nr 1-11-13315, millega mõisteti E Z süüdi
/tl 67/ • Töölepingu koopia ja andmed töölepingu lõpetamise kohta tõendavad, et E.U töötas alates 20.09.2010 kuni 15.11.2011 OÜs Eurotann. /tl 16, 104/ • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 3,6 eurot. /tl 99/ Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava E.U süüd tunnistavaid ütlusi, Eurotann OÜ avaldust, kannatanu Eurotann OÜ 4 esindaja Ardi R `i ülekuulamisprotokolli, tunnistajate VB`e ja E Z `e ülekuulamisprotokolle, vaatlusprotokolli fototabeliga, oksjonite arvete koopiaid, lao inventuuri akti, väljatrükki 02.12.2011 kohtuotsusest, teatist süüdistatava keskmise sissetuleku kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.U käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 02.02.2011 kuni 15.11.2011 XXXasuvast OÜst Eurotann E.U varastas karusnahku summas 4483,50 eurot. Kriminaaltoimikust nähtuvalt töötas süüdistatav ise samas asutuses ning tal oli vaba ligipääs tööandja varale. Kuivõrd süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta võõraid vallasasju eesmärgiga need turustada, leiab kohus, et süüdistatava jaoks võõraste vallasasjade äravõtmine toimus nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav viis kannatanule kuulunud vallasasjad tööandja territooriumilt välja, mistõttu vallasasjade omanik ei olnud enam oma vara asukohast teadlik, kuivõrd see oli tema valdusest välja viidud. Sel viisil kehtestas süüdistatav valduse OÜle Eurotann kuuluvate karusnahkade üle ning E.U oma äranägemise järgi asus võõraid vallasaju käsutama. Taolistel asjaoludel on kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtueelsel menetlusel on OÜ Eurotann esindaja esitanud tsiviilhagi 4483,50 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud karusnahkade maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et varguse pani toime E.U, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4483,50 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista E.U-lt OÜ Eurotann kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras üks kord ja väärteokorras kaks korda. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek, mille olemasolu kinnitas süüdistatav ka kohtuistungil. Samas ilmnes, et süüdistatava sissetulek on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära lähedane, süüdistataval on tasumisel pangalaen, ülalpidamisel alaealine laps ning temalt mõistetakse välja tsiviilhagi, mis ei ole väike. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava majanduslik seisund ei võimalda rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud ja 5 süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd kannatanule tekitatud kahju ületab küll vähem kui kahekordselt olulise kahju määra karistusseadustiku rakendamise seaduse §-s 8 lg 1 sätestatud mõttes, kuid ei küüni suure kahjuni, siis ei ole süüdistatava süü nii suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas arvestades tekitatud olulist kahju, süüdistatavale inkrimineeritud vältava kuriteo pikaajalisust ja kestvust mitmete kuude vältel, ei pea kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, samuti nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud üle kümne aasta tagasi ja mõistetud karistus on kustunud, siis ei ole süüdistatava puhul tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, keda peaks ühiskonnast reaalselt ja koheselt isoleerima. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada
lg 1 ja 3 sätteid, jättes mõistetava karistuse kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Arvestades süüdistatava isikuandmeid leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata minimaalse katseaja lootuses, et kriminaalhooldaja järelevalve sunnib süüdistatavat hoiduma uute tahtlike süütegude toimepanemisest. Mis puudutab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid, siis leiab kohus, et süüdistatav on küll täisealine ja töövõimeline isik, kuid süüdistataval on alaline sissetulek niivõrd väike, et kõigi menetluskulude väljamõistmisel, arvestades süüdistataval lasuvaid muid rahalisi kohustusi ja välja mõistetava tsiviilhagi suurust, tekiks süüdistataval toimetulekuraskused ning kõigi menetluskulude tasumine ka ositi ja pikema aja jooksul käiks süüdistataval üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb osa menetluskulust jätta süüdistatavalt välja mõistmata ja riigi kanda, mõistes süüdistataval välja esmajoones tegelikult kantud menetluskulu, so määratud kaitsjale makstud tasud ja koopiate tegemise kulud. Teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsuse korral välja mõistetavast sundrahast peab kohus võimalikuks välja mõista vaid osa, jättes suuremas osas sellest menetluskulust välja mõistmata. Kuivõrd süüdistatava sissetulekud on väikesed ja rahalised kohustused suured, peab kohus vajalikuks määrata väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel maksimaalse tähtaja jooksul. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.