) § 227 lg 2 järgi ja karistada rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 120.00 eurot. 1 KarS § 66 lg 2 järgi määrata, et R.R tasub talle määratud rahatrahvi ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 10.00 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 02.11.2012 otsuses näidatud arveldusarvele. Rahandusministeerium a/a 2210237786006 Swedbank; a/a 10220034796011 SEB pank; a/a 17001577198 №rdea Pank; a/a 333416110002 Danske Bank ja viitenumbriks märkida 10220912408845. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 02.11.2012 kiirmenetluse otsuse nr 10220912408845 kohaselt R.R (isikukood: xxx) juhtis 02.11.2012.a. kella 15:50 Tartumaal Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt 160 kilomeetril mootorsõidukit VW Multivan reg.nr xxx sõidukiirusega 118 +- 4 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 24 km/h. R.R rikkus
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
Otsuse alusel määrati R.R-ile karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160.00 eurot. 12.11.2012.a. esitas R.R taotluse Tartu Maakohtule arutada kaebust elukohajärgselt ehk Tallinnas. Taotluse põhjuseks oli kaebaja raske majanduslik seis ja Tartusse sõit kulukas. 22.11.2012.a. Tartu Maakohtu kohtumääruse kohaselt saadeti kaebus arutamiseks Harju Maakohtusse, mis on kaebaja elukohajärgne maakohus. 28.11.2012.a. saabus R.R kaebus Harju Maakohtusse. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses, mille kohta kaebaja saatis emaili 29.11.2012.a. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebaja väärteo faktilisi asjaolusid. Kaebaja selgitas kaebuses, et temas eespool sõitev sõiduk liikus alla lubatud piirkiirust (umbes 80 km/h) otsustas ta teostada möödasõitu. Ta otsustas möödumist kiirendada, et mitte tekitada ohtliku olukorda. Sõiduki möödasõidu järgselt jätkas ta liiklemist lubatud piirkiirusega 90 km/h. Politsei väitis, et möödasõidu tegemisel oli ta ületanud kiirust. Kaebaja leidis kaebuses, et möödasõidu puhul on kiiruse ületamine peaaegu kindel, kui ei soovinud ohtu panna oma ja teiste liiklejate elusid. Kaebaja oli kõigega nõus ja kirjutas kiirmenetluse otsusele alla. Kaebajal ei ole kehtivaid karistusi. Kaebaja oli šokis talle määratud rahatrahvi summaga, mis oli 160 eurot. Ta on peres ainuke sissetuleku allikas, peres kasvab kaks last ning seega palub rahatrahvi vähendamist. 2 Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Menetleja kaebuse rahuldamisega ei nõustu.
lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Samuti võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni 3 kuuni. Lubatud sõidukiiruse ületamine sellises ulatuses on raske liiklusalane õigusrikkumine. Suurem lubatud sõidukiirus tähendab pikenenud peatumisteekonda ja ohuolukorras traagilisi tagajärgi. Selliselt lähtuvalt on tegemist riigi poolt rangelt karistatava rikkumisega. Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokollist nähtub, et möödasõidetava sõiduki kiirus oli 89 km/h. Seega liikus möödasõidetav sõiduk suurima lubatud sõidukiiruse maksimumi piiril. Seega ei olnud põhjendatav möödasõidu teostamine. Kaebaja on kaebuses kirjutanud, et möödasõidul oli näha vastutulevaid sõidukeid kaugel eespool, kuna oli poolhämar ja vihmane ilm, otsustas kaebaja sõidukist möödumist kiirendada. Kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et teekate oli märg. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud ja teised faktorid võimaldavad.
lg 3 ütleb, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust.
lg 3 p 4 ütleb, et enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba ning § 51 lg 4 ütleb, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistusi või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kaebaja nägi eespool vastu tulemas sõidukeid, kuid otsustas siiski möödasõitu sooritada ning otsustas seda teha sõidukiirust ületades, seades sellega ohtu teised kaasliiklejad ja nende vara. Kuna kaebaja otsustas teha möödasõitu sõidukiirust ületades, siis tegutses ta kavatsetult ja võttis teadlikult riski. Menetleja on nõus rahatrahvi tasumises ositi. Kohtu seisukoht: VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud asjaolusid. Kohtu hinnangul on kaebaja omaksvõtuga ning 02.11.2012 liiklusjärelevalve kombineeritud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud, et R.R ületas 02.11.2012 asulavälisel teel lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 24 km/h. 3 Kombineeritud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostati 02.11.2012.a. Tartumaal Laeva vallas Tallinn- Tartu – Võru – Luhamaa mnt 160 km kella 15:50 riikliku järelvale käigus kaebaja poolt juhitud sõiduki VW Multivan reg.nr xxx liikluskiiruse mõõtmist. Protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmisel liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadet Stalker II MDR AS008345 (taatlustunnistuse nr TTRss 12/00027, seade testitud 02.11.2012.a. kell 06:35 ja töökorras). Mõõtmine viidi läbi asulavälisel teel, 2-realisel sõiduteel. Mõõtja seisis kõrvalteel. Mõõdetav mootorsõiduk sooritas möödasõitu. Protokolli kohaselt oli möödasõidetava sõiduki kiirus 89 km/h. Kaebaja osundab kaebuses, et kiiruse ületamine oli tingitud soovist mööduda eesolevast autost, kelle sõidukiirus oli liiga aeglane. Seega riimuvad kaebaja ütlused kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud andmetega selle koha pealt, et kaebaja sooritas möödasõitu ja sellest tingitult ületas kiirust. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli seadme lugem 118 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Seega ületas R.R teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h.. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 24 km/h.
lg 2 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni;
lg 5 p 1 järgi võib
lg 2 sätestatud süüteo korral kohaldada lisakaristust – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist – 1 – 3 kuuni. R.R-i karistusregistri õiendi kohaselt ei ole isikul kehtivaid kriminaal- ja/või väärteokaristusi. Seega on õiged kaebaja ütlused selles, et ta on olnud õiguskuulekas liikleja. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel on R.R-ile
Kohtu hinnangul on isiku süü suurust ja kahetsust arvestades R.R-ile mõistetud karistus seaduslik ja põhjendatud; menetleja on R.R-ile rahatrahvi määranud sanktsiooni keskmises määras. Kohus osundab, et R.R-i poolt ületatud kiirus oli väga suur – 24 km/h, kiirus mõõdeti kella 15:50 ajal, mil tänavatel liigub enam teisi liiklejaid. Kohus loeb üldteada asjaoluks selle, et kiiruse suurenedes pikeneb sõiduki võimalik pidurdusteekond; samuti on juhil suurema sõidukiiruse korral keerulisem reageerida liikluses ettetulevatele võimalikele ootamatustele. Kiiruse ületamise põhjus (eesolev sõiduk sõitis aeglasti 89 km/h) jääb kohtule arusaamatuks. Kohus märgib, et 24 km/h võrra lubatud sõidukiiruse ületamisest saadav mõnes paaris minutis seisnev ajaline võit on pigem emotsionaalse tähendusega. Mootorsõiduki juht 4 on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kiirusepiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Menetleja oli nõus asjaoluga, et kaebaja tasub talle määratud rahatrahvi ositi. Kohtu hinnangul on trahvisumma 160 eurot, arvestades isiku majanduslikku seisu võrdlemisi suur ning kohus leidis mõista kaebajale
S § 66 lg 2 järgi võib kaebaja selle tasuda ositi, 12 kuu jooksul, igakuise maksega 10.00 eurot. Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.