lg 2 järgi käskmenetluses; , isikukood: xxx, määratlemata F.I kodakondsusega, emakeel vene keel, keskeriharidusega, töötab Süüdistatav ehitajana, elukoht Xxx, kriminaalkorras varem karistamata, tõkendit ei kohaldatud; Kohus juhindudes KrMS § -dest 173 lg 1 p 3 ja 4 ja § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 251 lg 1; 253 p 1; 254; 255 ja KarS § - dest 44 RESOLUTSIOON lg 1 ja lg 2; 56 lg 1 otsustas: 1. Süüdi tunnistada F.I KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 50 (viiskümmend) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20.- (kolm eurot ja 20 senti) s.o 160.(ükssada kuuskümmend) eurot.
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine (marihuaana) üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 30.11.2012.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte poolt 30.11.2012.a. koostatud süüdistusakt F.I süüdistuses KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, sisaldades taotlust käesolevat kriminaalasja menetleda kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud käskmenetluse sätteid 2 järgides, kuna tegemist on teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, sh analüüsides võimalikku karistusliiki tuleb esmalt arvesse võtta asjaolu, et F.I on varem kriminaalkorras karistamata isik ja on väärteokorras karistatud 13-l korral. Prokuröri abi V. Verte märgib kohtule esitatud taotluses, et KarS § 56 lg-s 2 sedastatud nõuet, et karistusliiki vangistus võib mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ning juhib kohtu tähelepanu sellele, et F.I peeti riigipiiri ületamisel tollikontrollis kinni väikese koguse ( 0,36 grammi) peenestatud kanepiga, millest piisaks ca üheks doosiks, samuti sellele, et F.I tunnistas eeluurimisel enda süüd ning andis üksikasjalikke ütluseid. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, et F.I poolt toime pandud kuritegu jäi katsestaadiumisse, milline asjaolu on KarS § 60 lg 1 ja § 25 lg 6 kohaselt karistust kergendav asjaolu, mille esinemise korral võib kohus karistust kergendada. Samas märgib, et F.I ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega temale pandud rahalist kohustust õigeaegselt täielikult tasunud, kuid leiab, et see ei saa ega tohi olla karistusliigi valikul määrav. Nimelt KarS § 56 ei näe ette taolise asjaolu arvestamist karistusliigi valikul, samuti ei tohiks isikule mõistetav karistusliik ja –määr sõltuda üksnes menetlusliigi valikust küll aga tingib selline käitumine kriminaalmenetluse uuendamise ning süüdistusakti esitamise, ent juhul kui F.I ei tasu talle kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust, asendab kohus selle KarS § 70 lg 1 alusel vangistusega. Süüdistatava F.I suhtes koostatud süüdistusaktis prokuröri abi V. Verte märkis, et karistusmäära üle otsustamisel tuleb arvesse võtta, süüdlase isikut ning toimepandud kuriteo tehiolusid (eeskätt leitud aine vabatahtlikku loovutamist tolliametnikele ning äravõetud aine väikest kogust), samuti karistust kergendavaid asjaolusid (süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus), esinevad prokuratuuri hinnangul käesoleval juhul mõjusad alused mõistmaks isikule karistusraam oluliselt allapoole karistusraami keskmäära ja seetõttu on pidanud võimalikuks karistada F.I KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses s.o 320 eurot, arvestades päevasissetuleku suuruseks KarS§ 44 lg 2 kohaselt 3,20 eurot. Kuivõrd vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 võetakse karistuse mõistmisel arvesse kohustuste osa, mida isik on täitnud, siis tuleb antud juhul karistuse mõistmisel vähendada F.I-le mõistetavat karistust 160 euro võrra, mida ta Põhja Ringkonnaprokuratuuri 29.12.1011.a määruse alusel tasus. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuse suuruseks oleks rahaline karistus 50 päevamäära ehk 160 eurot. KrMS § 251 lg 1, 2 ja 3 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada sõltuvusravi. KOHTU SEISUKOHT JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Käesolevat kriminaalasja menetledes asub kohus seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud s.t vastab KrMS § 251 lg 1, 2 ja 3 nõuetele ja sellest tulenevalt kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et KrMS § 256 lg 1 kohaselt taotluse rahuldamise korral toimetab kohus käskmenetlust käesoleva seadustiku §-de 253 ja 254 kohaselt. Kohus, kontrollinud ja uurinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke, süüdistatava F.I KarS §
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõendeid asub seisukohale, et F.I süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS §
S § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.t keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisse- ja väljaveo s.o kauba või vastava kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta radioaktiivse aine, lõhkeaine, narkootilise või psühhotroopse aine, narkootilise või psühhotroopse aine lähteaine, mittenarkootilise ravimi, ohtliku kemikaali või jäätme, strateegilise kauba, tulirelva või laskemoona toimetamise eest üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri – eest ette, kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 392 lg 1 kuriteokoosseisu üheks objektiivseks koosseisuliseks tunnuseks narkootilise või psühhotroopse aine olemasolu ja selle toimetamine üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri. Käesoleva kriminaalasjas kohtueelsel uurimisel on tuvastamist leidnud, et F.I 30.11.2011.a. suundudes kella 17.30 kuni 17.50 ajal läbi Tallinna Lootsi 13/4 asuva Tallinna Reisisadama D- terminali laevale „Baltic Queen“ üritas ilma Schengeni konventsiooni artiklis 75 sätestatud tunnistuseta üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetada Rootsi Kuningriiki enda jope tasku kilekotti peidetuna 0,36 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat) kuid tema tegu jäi lõpule viimata temast – F.I-st olenematutel põhjustel. Antud fakti loeb kohus tõendatuks käesoleva kriminaalasja kohtueelsel uurimisel F.I poolt 01.12.2011.a. kahtlustatavana KarS §
lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise ülekuulamise käigus antud ütlustega ja nimelt on F.I end süüdi tunnistanud ning andnud ütlusi selle kohta, et omandas nädal enne ülekuulamist Mustamäel Solnoki kõrval pargis asuvatelt noormeestelt 20 euro eest kanepit, mille ta viis jope taskus Rootsi, kus ta on alates 2011.a novembri algusest töötanud. (tl 10-12). Samuti kinnitab F.I poolt toimepandut ja viimase antud ütlusi käesoleva kriminaalasja menetluse käigus temalt – F.I-lt leitud ja ära võetud narkootilise aine ekspertiisiakt nr 12E-AN1023 (24.10.2012.
Käesolevas kriminaalasjas F.I õigusvastasust ja süüdvälistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus F.I süüd, tema isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.I on varem kohtulikult karistamata, antud fakt on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, oma kuritegeliku käitumisega F.I kellelegi varalist kahju tekitanud ei ole, käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. F.I on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, seda loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et F.I tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS §
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga tuleb talle karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses s.o summas 160.-. eurot. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt F.I kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud s.t sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu ning ekspertiisitasu eeluurimisel teostatud narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest riigituludesse ning samuti asub kohus seisukohale, et KarS § 83 lg 1 alusel käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olev taimeosad ja taimepuru - kanep, milline asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas hoiul kuulub kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimisele ja hävitamisele. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.