Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule aresti 20 päeva.
Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist üle keskmise sanktsiooni määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Z.A süü Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, rikkumise raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus nõustub siinjuures kohtualluvusse saatmise määruse põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil öelduga. Käesoleva asja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest (lk 10) nähtub, et Z.A on kahel korral karistatud väärteokorras. Muuhulgas on teda 06.08.2013 karistatud samuti Liiklusseaduse §224 lg.2 sätestatud väärteo toimepanemise eest. Mõlemal korral määrati väärtegude eest karistuseks rahatrahv, millest ühe on menetlusalune isik ka ära tasunud. Teine rahatrahv on tasumata. Maakohus nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruses tooduga selles osas, et seega ei avalda rahatrahvide määramine menetlusalusele isikule mingit mõju, ta tasub rahatrahvi ära ja jätkab väärtegude toimepanemist. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse 4 karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades käesolevas asjas menetletava väärteo sisu, varasemat karistatust väärteokorras, asjaolu, et eelmisel korral karistati teda samalaadilise väärteo toimepanemise eest alles augustis 2013 ning süü tunnistamist ja kahetsust, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest keskmises määras, s. o. 15 päeva. Kohtuvälise menetleja esindaja alusei d aresti mõistmiseks suuremas määras ei pea maakohus põhjendatuiks.
lg.1 võib kohus aresti mõistmisel süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
Menetlusalune isik taotles maakohtu istungil aresti kandmise võimaldamist osade kaupa puhkepäevadel, põhjendades seda asjaoluga, et ta töötab ja aresti kandmisel tööpäevadel kaotab ta töökoha. Maakohus peab neid põhjendusi arvestatavateks ja määrab, et arest 15 päeva tuleb Z.A ära kanda ositi järjestikustel nädalavahetustel alates kohtuotsuse jõustumisest.
arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses Eeltoodu alusel tuleb Z.A-le mõistetud aresti 15 päeva hulka arvata tema kinnipidamine alates 15.10.2013 kell 22.34 kuni tema vabastamiseni. Liiklusseaduse §224 lg.3 p.2 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesolevas asjas taotles kohtuvälise äravõtmist tähtajaga 7 kuud. menetleja lisakaristusena juhtimisõiguse Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on põhjendatud. Maakohus arvestab siinjuures nii varasemate väärtegude arvu, kui seda, et ka varasemalt on menetlusalune isik toime pannud samaliigilisi väärtegusid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusele isikule ühe varasema väärteo eest määratud rahatrahv menetlusaluse isiku poolt tasutud. Samas jätkas ta väärtegude toimepanemist ja pani suhteliselt lühikese aja jooksul toime kaks samalaadset väärtegu Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi. Seega üksnes rahatrahvi määramine karistusena menetlusalust isikut vajalikul määral tagasi ei hoia ja ta jätkab väärtegude, s.h. samaliigiliste, toimepanemist. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Põhjendatud on ka kohtuvälise menetleja esindaja poolt nimetatud lisakaristuse kohaldamise tähtaeg – 7 kuud. Tegemist ei ole maksimaalse 5 tähtajaga, vaid keskmise määraga. Minimaalse tähtaja kohaldamine ei ole seoses varasemate rikkumiste ja analoogse karistusega põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.