) § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav U.F isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel - eesti keel; keskeri haridus; töökoht: puudub, invaliidsuspensionär; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati: - 27.12.2012 Harju Maakohtu otsuse alusel
järgi vangistusega 4 kuud,
lg 2 järgi liitkaristus 2 kuud ja 16 päeva vangistust, mis asendati
14.11.2013 seisuga tegemata 58 tundi üldkasulikku tööd. Kohaldatud tõkend: tõkendit ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 31.12.2012-01.01.
järgi ja karistada rahalise karistusega 120 2 (ükssada kakskümmend) miinimumpäevamäära. U.F tuleb kanda rahaline karistus 384,00 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. 2.
lg 1 järgi lugeda karistuse hulka U.F-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva (so 31.12.2012 – 01.01.2013). Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 (kolm) päevamäära. U.F peab lõplikult kandma rahalise karistuse 114 (ükssada neliteist) päevamäära, so 364,80 (kolmsada kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend eurosenti) eurot. 3.
lg 1 järgi määrata, et U.F kannab talle mõistetud rahalise karistuse ositi, 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise makse suurus on vähemalt 30,40 (kolmkümmend eurot ja nelikümmend eurosenti) eurot. 4.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 27.12.2012 otsuse alusel mõistetud karistusega, so 2 (kaks) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust, mis asendati
lg 1 alusel 392 (kolmesaja üheksakümne kahe) üldkasuliku töö tunniga, millest on tegemata 58 (viiskümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd.
lg 2 alusel kuulub U.F-ile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud rahaline karistus iseseisvale täitmisele.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava U.F-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus U.F-i süüdi mõistmist ja karistamist järgmiselt: 1)
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 120 päevamäära; 2)
lg 1 järgi U.F-i eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka arvestamist ja U.F-i karistamist lõpliku rahalise karistusega 114 päevamäära, so 364,80 eurot; 3)
lg 1 järgi määrata, et U.F tasub rahalise karistuse 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest; 4)
lg 2 järgi liitkaristuse moodustamist eelmise– Harju Maakohtu 27.12.2012 otsuse alusel mõistetud karistusega 2 kuud ja 16 päeva, mis asendati
lg 1 järgi 392 üldkasuliku töö tunniga, millest on tegemata 58 tundi üldkasulikku tööd.
lg 2 järgi määrata, et U.F-ile mõistetud rahaline karistus kuulub iseseisvale täitmisele. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav U.F tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et U.F-i poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb U.F-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. U.F pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. U.F-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 134,40 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kriminaalasjas on kaitsjale tehtud asja materjalidest koopiad, mille kulu on 0,45 eurosenti. Seega tuleks süüdistatavalt välja mõista kaitsjatasu ja koopiakulu. Kriminaalasjas viidi läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis, ekspertiisi tegemise kulu oli 382,50 eurot, mis tuleks süüdistatavalt välja mõista. 4 KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi, kohus võib osa kuludest jätta riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas esitas kaitsja taotluse, et menetluskulud jääksid osaliselt riigi kanda ning väljamõistetav osa kuuluks tasumisele 12 kuu jooksul: süüdistatav on invaliidsuspensionär, tema igakuine sissetulek on 130,00 eurot. Prokurör nõustus kaitsja taotlusega. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest, so ambulatoorse kohtupsühhiaatria aktist nähtuvalt on U.F püsiva iseloomuga haigus, mis tõenäoliselt takistab tal töökohavalikut. Isik elab koos emaga ning tema sissetulek ei võimalda tal tõenäoliselt menetluskulusid tervikuna kanda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et U.F peab tasuma sundraha 198,00 eurot. Sundraha 282,00 eurot ja menetluskulu 517,35 jätta riigi kanda. Asitõendid: CD plaat helisalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.