) § 121, § 120 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav I.R isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel - eesti keel; haridus: 7 klassi; töökoht: puudub; elukoht enne kinnipidamist: XXX; viibimiskoht: Vangla ; varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati: - 02.11.2010 Harju Maakohtu otsuse alusel
Vabanes pärast karistuse kandmist 08.02.2013. Harju Maakohtu 14.01.2013 määruse alusel kohaldati
-1 lg 1 alusel karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta pärast karistuse ärakandmist. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 17.05.2013.a. kahtlustatavana kinni peetud 15.05.2013.a. Kaitsja Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3,4,5 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista I.R
2. Süüdi mõista I.R
3.
lg 1 alusel lugeda I.R-ile mõistetud üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista I.R-ile liitkaristus – 1 (ühe) aasta ning 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 4.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka I.R-i poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 15.05.2013.a.
Samuti tema 04.03.2013 kella 17.50 paiku XXXkorteris ähvardas oma abikaasat XXXtapmisega, nimelt kägistamisega ja ütles, et XXX laipa hiljem keegi ei leia ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna I.R oli tema suhtes varem vägivalda tarvitanud. Samuti tema 03.05.2013 kella 15.15 paiku Tallinnas XXX korteris ähvardas oma endist abikaasat XXX tapmisega, nimelt ähvardas teda „kasti panna“ ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna I.R käitus agressiivselt, rebides eest korteri siseuksed ja kukutades need kannatanu suunas ning oli kannatanu suhtes ka varem vägivalda tarvitanud. Seega I.R pani toime tapmisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava I.R-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus I.R-i süüdi mõistmist ja karistamist järgmiselt: 1)
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust; 2)
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 (kuus) kuud vangistust; 3)
lg 1 järgi kergema karistuse kaetuks lugemist raskemaga ja 1 (ühe) aasta ning 6 (kuue) kuu pikkuse liitkaristuse mõistmist; 4)
lg 1 järgi eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ning karistusaja alguseks 15.05.2013 lugemist. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav I.R tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et I.R-i poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb I.R-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: 4 KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. I.R pani toime II astme kuriteod, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. I.R-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 345,60 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises, kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleb I.R-ilt välja mõista kaitsjatasu 345,60 eurot. Kaitsjale tehti kriminaaltoimiku materjalidest koopia, koopiakulu on 0,45 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. I.R esitas taotluse, et tal võimaldataks menetluskulud tasuda maksimaalse võimaliku aja jooksul, samuti palus I.R jätta menetluskulu osaliselt riigi kanda; süüdistatav põhjendas oma taotlust asjaoluga, et tal on vaja maksta tsiviilhagid suurusjärgus 10 000,00 eurot, enne kinnipidamist käis ta tööl ja osaliselt hüvitas neid. Uued rahalised kohustused takistavad tal resotsialiseerumist. Kaitsja nõustus I.R-i taotlusega, prokurör leidis, et puudub alus menetluskulu osaliseks riigi kanda jätmiseks, sest I.R on töövõimeline isik. Kohus leiab, et I.R võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Mis puudutab I.R-i taotlust menetluskulude riigi kanda jätmises, siis selles osas märgib kohus, et süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik. Samas nõustub kohus sellega, et kulude osaline riigi kanda jätmine võib soodustada isiku resotsialiseerumist. Kohus nõustub süüdistatava taotlusega menetluskulude ajatamises ja jätab sundraha osaliselt riigi kanda. I.R peab tasuma menetluskulu kokku 346,05 eurot 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest ning sundraha 210 eurot, sundraha 270 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid: • KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel sündmuskohalt võetud DNA proov karbis ja nuga (asuvad politsei asitõendite hoiuruumis Rahumäe tee 6) hävitada kohtuotsuse jõustumisel; • KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD-plaat helisalvestusega kriminaaltoimikusse. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.