4-13-6067/2

KOHTUOTSUS Väärteoasja number EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus

1. septembril 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-13-6067 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi H.G väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § järgi; Menetlusalune isik H.G, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXX OÜ, elukoht: XXX; Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteo menetleja Mari-Liis Reidi;
2. Süüdi tunnistada H.G Liiklusseaduse § 201 lg 2 ning LS § 224 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 kohaldamisel mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. Lugeda H.G aresti kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg s.o 14.09.2013.a kell 11.
4. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 224 lg 2 Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liikluspolitseinik M. Männik on 14.09.2013.a koostanud väärteoprotokoll AB 1266443 selle kohta, et H.G 14.09.2013.a kella 11.08 ajal Harjumaal, Tallinnas, Tondi tn 26 juures liikudes Alevi tn suunas juhtis mootorsõidukit Citroen Berlingo reg nr XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,70 mg/l, laiendmääramatus – 0,05 mg/l mõõtetulemus 0,65 mg/l alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega LION INTOXLYZER8000 NR 80-005387, TTRC-13/00077 31.05.2013.a. Samuti tema juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 21.03.2013.a kuni 20.09.2013.a, rikkudes selliselt LS § 69 lg 5 ja LS § 90 lg 1 p 1 sätteid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse, teeb teatavaks kohtu koosseisu. Kohus selgitas 16.09.2013.a kohtuistungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, H.G selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik H.G kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end toimepandud väärteos täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et H.G tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – H.G-le inkrimineeritud väärteod LS § de 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 14.09.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, menetlusaluselt isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 21.03.2013.a ning seda kuni 20.09.2013.a antud fakti kinnitab kohtule esitatud Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte ning väärteoasjas nr 2840,13,000233 01.03.2013.a koostatud otsuse koopia. Samuti on käesolevas väärteoasjas esitatud kohtule tõendid selle kohta, et menetlusalune isik oli eelpool märgitud kuupäeval s.o 14.09.2013.a mootorsõidukit juhtides alkoholi joobes, antud fakti loeb kohus tõendatuks tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja protokolli juurde lisatud alkomeetri mõõtetulemuse väljavõttega. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – H.G teadis s.t pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus s.t, et temal ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid vaatamata sellele asus H.G olles ise alkoholijoobes, mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud H.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, olles ise alkoholijoobes. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et H.G ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on H.G ka varasemalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, seda kriminaalkorras. Seega ei ole H.G hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; § 63 lg 1; Liiklusseaduse 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/