järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav A.K elu- või asukoht ja aadress: XXXX isikukood või sünniaeg:XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud üks kord tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Ei soovinud Tõlk Alla Lašmanova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.K
järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.-
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.K ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Süüdimõistetu on katseajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata A.K katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena A.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 12. novembril 2013.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 2 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3 alusel mõista A.K-lt välja menetluskulu järgmiselt: • sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 61 (kuuskümmend üks) eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et A.K on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud 2 tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: A.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.09.2013 kella 14:44 paiku Tartumaal, Peipsiääre vallas, Varnjas, Koosa ja Kesk tn ristmikul sõiduautot KIA reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani A.K toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju puudub. Karistuse liik ja määr:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üheksa kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kantuks kolm päeva ja ärakandmisele kuuluvaks kaheksa kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et seda karistust täielikult täitmisele ei pöörata kui süüdimõistetu ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks kuuks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokuröri abi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.K süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb samuti välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluv tasu summas 61,20 eurot. Arvestades A.K hetkelist varalist olukorda ( hetkel sissetulek puudub, kuid töökoht on olemas ja asub koheselt tööle) peab kohus põhjendatuks anda talle võimaus menetluskulude 3 vabatahtlikuks tasumiseks 4 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.