S § 63 lg.1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. 28.04.2013.a. koostatud väärteoprotokolli nr.AB1300148 kohaselt rikkumine seisnes selles, et 28.04.2013.a. kell 00.13 Tallinnas Endla tn.23 T.N juhtis sõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust; juhtis sõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,23+/-0,05 mg/l (0,10-0,24mg); alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Drägen Alctest 7110 nr.ARAF-0036, taatlemistunnistus nr.TTRS-12-00119, rikkudes sellega
lg.1 p.1 ja § 69 lg.5 ning pannes sellega toime
Kaebuse esitaja taotleb kaebuses: 1) tühistada otsus
lg 1 osas ja lõpetada menetlus V™S § 29 lg 1 p 2 alusel ning vähendada
lg 1 eest määratud karistust mõistliku suuruseni; 2) alternatiivselt palub kaitsja tühistada otsus määratud karistuse osas ning vähendada karistust mõistliku suuruseni; 3) määrata trahvi tasumine osade kaupa 12 kuu jooksul; 4) menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuses leitakse, et tõendatud ei ole menetlusaluse isiku poolt 28.04.2013
Väärteootsuse kohaselt oli joove tuvastatud mõõtevahendiga, mille taatlemistunnistuse nr oli TTRC-12-
Samuti leiab kaitsja, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlus õigust V™S § 150 lg 2 mõttes alaealise menetlusaluse isiku ülekuulamisel ilma seadusliku esindaja või kaitsja osavõtuta. Menetlusalusele isikule ei ole arusaadavalt selgeks tehtud, et tal oleks olnud võimalik vähemalt ülekuulamise toimingu juures taotleda kaitsja osalemist. Menetlusalusele isikule ei tutvustatud tema õigusi ning teda kuulati üle vaatamata soovile kaitsja osalemiseks. Menetlusaluselt isikult on võetud õiguste ja kohustuste tutvumise kohta allkiri ajal, kui ta kohtuvälise menetleja seisukohalt oli alkoholijoobes. Kaitseõigust rikkuvaks on see, kui kohtuvälisest menetlusest kaitsja osavõttu soovivat alaealist hakatakse kaitsja osavõtuta siiski üle kuulama. Hakates öösel alaealist menetlusalust isikut, kellel on vahetult enne seda väidetavalt tuvastatud alkoholijoove, üle kuulama, on kohtuväline menetleja ilmselgelt rikkunud kaitseõigust. Kui kohus peaks leidma, et tõendatud on menetlusaluse isiku poolt etteheidetud väärtegude toimepanemine, palub kaitsja vähendada määratud karistust mõistliku suuruseni. Karistus on kaitsja arvates ebaproportsionaalne toime pandud rikkumist, rikkumise asjaolusid ja menetlusalust isikut arvestades. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, kuid ei ole põhjendatud, mil moel on tegemist ühe raskema ja ohtlikuma väärteoga. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on lubatud vere alkoholisisaldus kuni 0,5 promilli, mis vastab Eurooa Komisjoni soovitusele. Justiitsministeeriumi uuringu kohaselt tõuseb oht liiklusõnnetusse sattuda järsult alates 1,5 promillist. Eeltoodu alusel ei nõustu kaitsja, et tegemist on ühe raskema ja ohtlikuma teoga liikluses. Kaitsja arvates ei ole kohtuväline menetleja otsust langetades arvestanud menetlusalust isikut. Kergendava asjaoluna on jäetud arvestamata puhtsüdamlik kahetsus (see ei nähtu karistuse määramisel) ning asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad karistused, isik juhtis rollerit, mitte autot. Menetlusalusele isikule on määratud tunduvalt üle keskmise määra karistus, kuigi reeglina peaks karistuse määramine algama määra keskelt ning arvestades teo asjaolusid ja kergendavaid või raskendavaid asjaolusid olema, kas siis üle või alla keskmise määra. Kergendava asjaolu puhul ei tohiks karistus olla suurem kui 2/3 keskmisest määrast. Kaitsja arvates oleks proportsionaalne ja menetlusalust isikut piisavalt mõjutavaks karistus miinimummääras. Sarnaselt kohtule peab ka kohtuvälise menetleja otsus olema kaalutletud, motiveeritud ning põhjendatud ja karistus peab olema vastavuses teo raskusega ja menetlusalust isikut arvestav. Kaebuse esitaja leiab, et menetlusaluse isiku, kergendava asjaolu ja teo toimepanemise asjaolude hindamata jätmine karistuse määramisel on oluline väärteomenetlus õiguse rikkumine V™S § 150 lg 1 p 7 ja 2 mõttes. Menetlusaluse isiku puhul on tegemist alaealisega, kes ei tööta ja täidab koolikohustust. Sellest tulenevalt on kaitsja arvates põhjendatud rahatrahvi tasumine ositi aastase tähtaja jooksul. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning taotles otsuse tühistamist osaliselt -
lg.1 järgi mõistetud karistuse osas.
lg.1 järgi mõistetud karistust kaebuse esitaja ei vaidlustanud, kuid taotles rahatrahvi vähendamist. Kohtuvälise menetleja esindaja kaebusega ei nõustunud, tema arvamuse kohaselt on otsus seaduslik ja põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, samuti tunnistajad Uudo X ja Raul X leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud ja seaduslik, kuid asjas tuleb teha osaliselt uus otsus – mõistetud karistuse osas. 2 3 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on välja selgitatud kõik asjaolud, millised oli vajalik välja selgitada, väärteomenetlusõigust rikutud ei ole. Käesoleval juhul kaebaja vaidlustab nii väärteorikkumist
lg 1 järgi kui ka mõistetud karistust, s.o rahatrahvi suurust.
Kohus leiab, et väärteoprotokollis nimetatud teod
lg 1 ja
Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt T.N kehtivaid juhilube ei ole. Ometi juhtis ta väärteoprotokolli kohaselt 28.04.2013.a kell 00.13 mootorsõidukit Aprilia SR 50R reg.märk XXX, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et 28.04.2013.a kell 00.57 kuni 01.00 mõõdeti T.N tõendusliku alomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARAF-0036 alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, mille lõplik lugem oli 0,23 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõplik mõõtetulemus oli 0,18 mg/l. Seega mõõdetud tulemus vastab
lg 1 väärteotunnustele, mootorsõiduki juhtimisele lubatud alkoholi piirmäära ületades, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi (käesoleval juhul 0,18 mg/l). Seega pani T.N toime nii mootoorsõiduki juhtimise, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning samuti juhtis ta sõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,10-0,24 mg (T.N puhul 0,18 mg/l). T.N on menetlusaluse isikuna ülekuulamisel kinnitanud nii rolleri (mopeediga) sõitmist kui ka seda, et ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Samuti on T.N vastulauses kahetsenud väga oma tegu, s.o et ta sõitis rolleriga, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. T.N lubab samuti, et sellist asja enam ei juhtu ning rollerit hakkab juhtima alles siis, kui selleks vastavad load olemas. Tõsi, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse väljatrükk on hele ja selles kajastuvate andmete tuvastamine nõuab teatavat pingutust, kuid olukorras, kus kohus suutis siiski kõik andmed tuvastada, ei ole alust kahelda selles, et kaitsja (või menetlusalune isik) seda ei suutnud. Peale selle viitas kaitsja ühele ebaõigele tähele, järelikult on mõõtetulemuse väljatrükk loetav. Tõepoolest esineb eksimus ka taatlemistunnistuse numbri osas, mida on aga alus pidada inimlikuks eksimuseks, mitte kahtluseks selles, millise tunnistuse alusel on tõenduslik alkomeeter taadeldud. Nimelt on nii väärteoprotokollis kui ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud taatlemistunnistuse numbriks TTRS-12-00119, kuid mõõtetulemuses ja ka väärteootsuses on märgitud taatlemistunnistuse numbriks TTRC-1200119. Seega esineb eksimus samakõlalises tähes. Kohtule on esitatud kohtuvälise menetleja poolt mõõtevahendi taatlemistunnistus nr.TTRC-12/00119 tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr.ARAF-0036 kohta, millest nähtub, et mõõtevahend on taadeldud 09.11.2012.a. ning vastab kehtivatele nõuetele. Kohtuistungil on tuvastatud, et eksimus ühes tähes tuleneb valesti koostatud blanketist. Alkomeetrid on kõik tähistatud tähekombinatsiooniga „TTRC“, tähe „S“ kasutamine viitaks pigem kiirusemõõteseadme kasutamisele. Kuivõrd käesoleval juhul kasutatud tõenduslik alkomeetrit on pärast 28.04.2013 taadeldud, siis kõik andmed on kustunud, küll aga need andmed on enne taatlemisprotseduuri läbiviimist salvestatud politseijaoskonna arvutisse ning kohtule on esitatud vastav logifail, mis on identne tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Kuidas toimus tõenduslikku alkomeetrisse puhumine seletas kohtuistungil ka T.N ise, tema seletused langevad kokku kogutud kirjalike tõenditega ja tunnistaja Raul X ütlustega. Kohus asub seisukohale, et tõendusliku alkomeetri kasutamise ja T.N joobeseisundi tuvastamise käigus ei ole menetlusõigust rikutud. Seega T.N poolt ka
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks selles osas. 3 4 Kohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et kaitseõigust on rikutud. Kaitsja osavõtt 14-18-aastase menetlusaluse isiku puhul on V™S § 19 lg 3 kohaselt kohustuslik kohtumenetluses või V™S § 21 lg.1 p.1 kohaselt alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest, kuid kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. V™S § 44 sätestatud isiku kinnipidamist ei ole antud väärteoasjas toimunud. Seega ei saa kaitsja puudumist menetluses enne seda pidada selliseks rikkumiseks, mis tingib väärteootsuse tühistamise. Seda aga muidugi vaid juhul, kui menetlusalune isik ei ole ise pidanud vajalikuks kaitsja osavõttu. Kui ta kaitsjat soovis, aga seda talle ei võimaldatud, on olukord teine. Samas käesoleval juhul ei nähtu, et menetlusalune isik oleks soovinud kaitsja osavõttu, mida talle aga ei võimaldatud ning seega on alus kahelda kaitsja väidetes, et menetlusalusele isikule lihtsalt ei selgitatud piisava selgusega, et tal selline võimalus on. Nimelt nähtub nii väärteoprotokollist, et T.N ei soovinud kaitsja osalemist menetlusest, millele T.N on ka alla kirjutanud, kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi V™S § 19 järgi, millele menetlusalune isik samuti alla kirjutas. Seega ei ole olemasolevate tõendite pinnalt alust arvata, et T.N soovis kaitsja osavõttu, mida temale aga ei võimaldatud. Viidatud tõenditest nähtub hoopis, et ta ei soovinud kaitsja osavõttu, kuigi oli teadlik oma õigustest. Seega ainuüksi kaitsja puudumine nt menetlusaluse isiku ülekuulamise juurest ei ole menetlusõiguse oluline rikkumine. Samas rõhub kaitsja sellele, et isik oli üldse joobeseisundis, mis peaks tema arusaamist kaitsja vajalikkusest nõrgendama. Samal ajal on kaitsja välja toonud väga põhjalikult Euroopa Komisjoni soovitused, mille kohaselt T.N-ile mõõdetud joove on enamus Euroopa riikides lubatav, ja Justiitsministeeriumi statistika, mille kohaselt oluliselt suurem mõõtetulemus tingib juhi poolt sellise käitumise, mis suurendab liiklusõnnetuse ohtu ja on seetõttu ka kriminaliseeritud. Seega, kui kaitsja kirjeldustest võib välja lugeda, et T.N mõõtetulemus oli selline, et ta ei ole liikluses kuidagi ohtlik ja ei suurenda liiklusõnnetuse riski, siis kuidas saab see mõjutada tema arusaamist kaitsja vajalikkusest. Kohtuistungil seletas T.N , et tal oli võimalus helistada vanematele, ta helistas isale, kuid isa telefon oli välja lülitatud, ema telefonikõnele ei vastanud ja ema helistas tagasi siis, kui ta oli juba koju jõudmas. Nimelt, rolleriga ta sõitis koos teise täiskasvanud isikuga, kel samuti puudus juhtimisõigus. Kui nad Endla tänaval politsei poolt kinni peeti, jäi see kaasas olnud täiskasvanu isik rollerit valvama ja T.N ootama. T.N toimetati osakonda isiku tuvastamiseks ning T.N ise soovis kiiremini rolleri juurde naasta, kus teda oodati. Koju nad liikusid jalgsi, rollerit käe kõrval lükates. Kohus leiab, et antud olukorras ei ole T.N õigusi rikutud, menetlusalusele isikule õigusi selgitati, anti võimalus helistada. Protokolli koostamine öisel ajal oli õigustatud, sest T.N puhul oli tegemist 17-aastase noormehega (sünd.XXX), keda varem oli juba väärteokorras karistatud, st ta omas sarnast kogemust ning T.N liikus edasi teise – täiskasvanu isiku saatel ja T.N joobeaste ei olnud selline, mis tingiks protokolli koostamise edasilükkamise. Seega väärteo toimepanemine T.N poolt on tõendatud, on õigesti kvalifitseeritud ja vajab karistamist. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on küll põhjendatud, kuid mitte nii suures ulatuses. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Kogutud tõendid kinnitavad T.N süüd toimepandud rikkumistes. Kohus peab vajalikuks otsust muuta karistuse suuruse osas, sest kuigi kohtuväline menetleja on oma otsust põhistanud, ei ole ta karistuse mõistmisel piisavalt arvesse võtnud T.N isikut, temal varasemate liiklusrikkumiste puudumist ja kergendava asjaoluna ka kahetsust. Kuigi kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et arvestab kergendava asjaoluna kahetsust, tegelikkuses ei ole kohtuväline menetleja juhindunud KarS § 60 lg.2 sätestatud piirangust, mille kohaselt 4 5 kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. Karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud piisavalt menetlusaluse isiku isikut ning ei ole mõistnud karistust tulenevalt keskmääraga võrdlemise tulemusena, mõistes ka kohtu arvates liiga raske karistuse, mida peab kohus vajalikuks vähendada. Nimelt on T.N-ile etteheidetava teo eest ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut, ning vaatamata sellele, et T.N on avaldanud kahetsust, teda ei ole varem karistatud liiklussüütegude toimepanemise eest, on kohtuväline menetleja määranud rahatrahviks keskmäärast oluliselt suuremas määras karistuse, s.o 80 trahviühikut. Kohus nõustub siinkohal kaebuse esitajaga, et karistus on ebaproportsionaalne toime pandud rikkumist, rikkumise asjaolusid ja menetlusalust isikut arvestades ning karistus on ebamõistlikult suur. Kuigi kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja märkinud T.N kahetsuse, ei nähtu mõistetud karistusest tegelikult, et kohtuväline menetleja oleks ka sisuliselt kahetsust arvesse võtnud. Tõele ei vasta küll kaitsja väide, et T.N puuduvad varasemad karistused, kuivõrd karistusregistrist nähtuvalt T.N oli 2 kehtivat väärteokaristust (kuigi ekslikult on jõustatud ka antud väärteo eest mõistetud, kuigi tegelikkuses jõustumata, karistus). Samas omab tähtsust asjaolu, et T.N ei ole varem karistatud analoogsete väärteorikkumiste toimepanemise eest. Seega on esmase liiklusrikkumise eest põhjendatud karistuse mõistmine keskmäärast madalamas määras. Kuivõrd tal on aga 2 kehtivat väärteokaristust ning käesoleval juhul on ta toime pannud ühe teoga kahele rikkumisele vastava teo, ei pea kohus võimalikuks ka karistuse mõistmist miinimummääras, vaid põhjendatud on mõista karistus keskmäärast mõnevõrra madalamas määras – rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades, et alaealisel T.N sissetulek puudub, ta õpib XXX, on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada T.N tasuda talle määratud rahatrahv ositi. Kuigi kaitsja palub võimaldada rahatrahvi tasumist maksimaalse, s.o 12 jooksul, leiab kohus, et tulenevalt asjaolust, et kohus vähendab oluliselt rahatrahvi suurust, on mõistlik ja piisav määrata rahatrahvi tasumine 4 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahatrahvi ositi tasumine ei vähenda määratud karistuse mõju, küll aga väldib isiku majanduslikku raskusesse sattumist ning igapäevase toimetuleku olulist halvendamist. Seega kohus nõustub kaebuse esitajaga, et arvestades kergendavat asjaolu, menetlusaluse isiku alaealisust, tema varalist olukorda tuleb trahvi suurust vähendada ning määrata trahvi tasumine ositi. V™S § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg.1 p.1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Antud juhul ei ole tegemist väärteomenetluse lõpetamisega ning taotlus valitud kaitsjale makstud tasu (summas 840 eurot) hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 111, 132 p.2, 155, 156 kohus o t s u s t a s: Kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada osaliselt Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 20.05.2013.a otsus nr 2316,13,003709 - T.N-ile mõistetud karistuse osas. Teha uus otsus, millega mõista T.N-ile Liiklusseaduse § 201 lg.1 ja 5 6 Liiklusseaduse § 224 lg.1 järgi ning KarS § 63 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Muus osas jätta otsus muutmata. KarS § 66 kohaselt määrata, et T.N-ile karistusena mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 4 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedpankis nr 221023778606 (viitenumber 10220125164044) iga kuu 30 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata V™S § 23 alusel. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik: 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.