KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 693 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kaebuse esitaja N.N , isikukood xxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; töökoht: füüsilisest isikust ettevõtja Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.01.2012.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,001347 N.N-i karistamise kohta LS § 227 lg 1 järgi Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata N.N-i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.01.2012.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,001347 Jätta N.N-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.01.2012.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,12,001347 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Kohtu poolt tuvastatud asjaolud N.N esitas 15.02.2012.a. (laekus 16.02.2012.a.) Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse koerajuht Erkki Aivola poolt 30.01.2010.a. väärteoasjas nr 2316,10,008401 tehtud kiirmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 227 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 10 trahviühikut s.o. 40 eurot. Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust täies ulatuses, väites, et tema poolt toimepandud rikkumine ei ole tõendamist leidnud. Väärteo tõendatuse korral palub kaebuse esitaja kergendada temale määratud karistust ja ajatada rahalise karistuse täitmine kuue kuu peale. Ühtlasi palub kaebuse esitaja vajadusel menetlusdokumentide tähtaja ennistamist. Kohtumääruse põhjendused V™S § 114 lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt 30.01.2012.a. kiirmenetluse otsuselt 2302,12,001347, on selle blokis „allkiri“ kirjas: „Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostaat. Mulle on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi ning nõustun kiirmenetlusega. Otsuse ärakirja sain kätte, kinnitan blokis „isiku andmed“ märgitud andmete õigsust.“ Kaebuse esitaja on blokki „allkiri“ märkinud oma allkirja ja kuupäeva – 30.01.2012.a. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isik on Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.01.2012.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,12,001347 kätte saanud 30.01.2012.a. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina EV juhiloa ET
- Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud kiirmenetluse otsusest, mille ta ka koheselt kätte sai. Kaebus esitati 15.02.2012.a. postiasutusele saatmiseks Harju Maakohtusse ning esitatud kaebus laekus Harju Maakohtule 16.02.2012.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 14.02.2012.a. Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). N.N niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et N.N ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. Kohus juhindub KrMS §-st 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193 Leili Raedla Kohtunik 2 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.