kokkuleppemenetluses Süüdistatav D.U isikukood: XXX; elukoht: XXXX XX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend: puudub Kaitsja Advokaat Anu Pärtel § 199 lg 1 järgi Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.U
Asitõend – CD plaat turvakaamera salvestusega – jätta kriminaalasja juurde. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista D.U-lt kannatanu S.N. (arveldusarve: XXX , Swedpank) kasuks tsiviilhagi kolmsada kolmkümmend
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. 2
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.U ei pane 3 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil 29.03.2012 avaldas prokurör Katrin Lindpere kokkuleppe ja jäi kokkulepe juurde. Süüdistatav D.U tunnistas end süüdi , kinnitas, et avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust oma tahtele. Süüdistatav võttis õigeks ka tema vastu esitatud tsiviilhagi 330 eurot ja oli selle nõus hüvitama. Süüdistatav D.U taotles menetluskulude nõude ajatamist kuuele kuule kohtuotsuse jõustumisest, sest ta saab miinimumpalka ning on ka muid rahalisi kohustusi. Kaitsja Anu Pärtel jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust kaitsealuse tahtele. Kaitsja taotles D.U-le menetluskulude nõude ajatamist kuuele kuule kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja esitas kaitsetasu taotluse kohtuistungil antud õigusabi eest summas 19, 20 eurot. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav D.U väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.U tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga on tekitatud kannatanu S.N. le varalist kahju summas 330 eurot, millises osas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud D.U poolt kannatanule varalise kahju tekitamine ning tema süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõend – CD plaat turvakaamera salvestusega – jätta kriminaalasja juurde. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. D.U menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot ,kaitsjatasu summas 57,60 eurot, postikulu 2, 61 eurot. Arvestades D.U-lt väljamõistetavate menetluskulude kogusummat ja asjaolu, et lisaks menetluskuludele tuleb tal käesoleva kohtuotsuse jõustumisel hakata tasuma ka võrdlemisi suurt tsiviilhagisummat, leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa, tulenevalt KrMS § 180 lg. 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.