lg 1 Kaebuse esitaja H.U (isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: TT) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: 1. Jätta H.U kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 26.11.2012.a otsus väärteoasjas nr 2317,12,012207 H.U karistamises
lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 (kakssada) eurot muutmata. 2. Võimaldada H.U tasuda rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 20 eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks
Kaebuse esitaja palub vähendada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 2317,12,012207 määratud karistust ning ajatada rahatrahvi tasumine ositi. Selgitab, et tema igakuine sissetulek koosneb miinimumpalgast, ning 200 eurot tasumine ühe maksena on ebamõistlikult koormav. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et H.U poolt toime pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh tunnistaja Kaupo Kaskla ja menetlusaluse isiku enda ütlustega ning Maanteeameti liiklusregistri väljatrükiga. Kaebaja teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, seega oli ta teadlik õigusrikkumise toimepanemise võimalikkusest. H.U tegutses eesmärgipäraselt ja võttis juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtima minnes teadlikult riski. Kõik liiklejad on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liiklusreeglitest kinnipidamine. Liikluses on suurimaks ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist. Määratud karistus peab motiveerima kaebajat edaspidi seadusekuulekalt käituma. Eripreventiivselt aitab rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmises määras s.o 50 trahviühiku s.o 200 (kakssada) eurot ulatuses kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks. Arvestades eelpool toodud on kohtuvälise menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi maksimaalse aja jooksul. Kaebaja ning kohtuväline menetleja, on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud H.U kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli AB1311307 (VT toim lk 1) kohaselt H.U 03.11.2012.a kell 2 01:10 Sõpruse pst Tallinnas juhtis mootorsõidukit Opel Signum (registreerimismärk XXX) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 1 p 1 ning pani toime väärteo
lg 1 järgi.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (VT toim lk 4) kohaselt H.U puudub vastav kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsuse (VT toim lk 3) kohaselt on näha, et H.U kõrvaldati sõiduki juhtimiselt
12.11.2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast H.U allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 1), et 03.11.2012.a juhtis mootorsõidukit Opel (registreerimismärk XXX) omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, mida ta väga kahetseb. Väärteo asja materjalidest nähtuvalt on H.U tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohus tuvastatuks H.U käitumises tahtluse. Menetlusalune isik teadis, et tal ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, seega oli ta teadlik õigusrikkumise toimepanemise võimalikkusest. Kohus leiab, et H.U-le koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 26.11.2012.a otsus väärteoasjas nr 2317,12,012207 tema karistamise kohta
lg 1 on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kaebuse kohaselt H.U igakuine sissetulek koosneb miinimumpalgast. Kohus on seisukohal, et kaebaja sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul, s.o 20 eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.