2 järgi vangistusega 5 kuud 9 päeva,
vahi all alates 30.09.2012.a. Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
4 lühimenetlus 12230105615 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista A.J
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse (5 kuud 9 päeva) võrra ja mõista liitkaristuseks 9 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 30.09.2012.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi Välja mõista A.J-ilt 80 eurot TT kasuks. Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista A.J-ilt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 435 eurot, 2)KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134.40 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata A.J kriminaalmenetluse kulude kogusummas 569.40 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 47.45 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele selgituse lahtrisse märkida kriminaalasja kohtunumber 1-12-5158 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav ja tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus A.J, olles varem toimepannud vargusi, uuesti 25.04.2012 Tallinnas XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis TT´le kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy 3 väärtusega 80 eurot, tekitades kannatanule kahju summas 80 eurot. Seega A.J võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime
Otsuse põhjendus A.J tunnistas end täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtuistungil ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohus tugineb otsuse tegemisel kriminaaltoimikus olevatele kirjalikele tõenditele, sealhulgas ka A.J kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustele. TT mobiiltelefoni vargus on tõendatud kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustega (lk. 25), millest nähtuvalt elab ta Tallinnas XXX. 25.04.2012.a tarvitas ta alkoholi koos samas majas elava naabrimehe Sergeiga, kelle perekonnanime ta ei tea. Õhtul mingil ajal Sergei lahkus ning peale seda ta avastas, et kadunud on tema valget värvi puutetundlik mobiiltelefon Samsung Galaxy 3 väärtusega 80 eurot. Mobiiltelefoni vargust ta pealt ei näinud, kuid arvas, et selle sai võtta ainult Sergei. TT mobiiltelefoni vargust süüdistatav A.J ei eitanud ning tema kohtueelses menetluses antud ütluste (lk. 8-11) kohaselt oli ta külas Tõnu-nimelisel naabrimehel. Oli seal natuke aega ning kui hakkas ära minema, märkas maas vedelemas valget värvi mobiiltelefoni. Võttis telefoni üles, lahkus korterist koos telefoniga ning müüs selle maha Balti Jaama turul 2 ühele meesterahvale 35 euro eest. Raha raiskas enda peale, ostis süüa ja suitsu. Kahetseb oma tegu. Tehtu üle avaldas süüdistatav kahetsust ka kohtuistungil. Kannatanu ja süüdistatava ütlused varguse toimepanemise asjaolude kohta on kattuvad ning kinnitavad seega, et A.J on pannud toime varavastase kuriteo, s.o kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy varguse. Kuna kannatanu ei ole talle kuuluvat mobiiltelefoni vabatahtlikult A.J-ile kasutada andnud ning varastatud telefoni müüs süüdistatav maha, on tuvastatud võõra vallasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4 järgi, s.o võõra vallasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaaltoimikus olevast Harju Maakohtu 11.10.2011.a kohtuotsusest nähtub, et A.J on eelnevalt karistatud ka 04.08.2011.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 5,9 järgi, s.o varguse eest, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ning süstemaatiliselt. 04.08.2011.a kohtuotsus kajastub ka kriminaaltoimikus olevas A.J karistusandmetes (lk. 13-19) ning andmete kohaselt karistati eelviidatud kohtuotsusega A.J 28.03.2010.a toime pandud rikkumise eest. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud teo pani A.J oime 25.04.2012.a, s.o ligikaudu 2 aastat pärast eelmist vargust, ei saa antud juhul A.J puhul rääkida varguse toimepanemisest süstemaatiliselt, st toimepandud vargust ei saa käsitleda kui järjepidevat ja lühikese ajavahemiku järel toimunud õigusvastast tegu ning taoline üksik episood ei anna alust väitmiseks, et vargus oleks muutunud A.J elustiiliks. Küll on aga A.J isikuks, kelle käitumine arutatavas kriminaalasja on põhjendatud kvalifitseerida
Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub A.J teos ka nõutav subjektiivne külg. Lähtudes A.J sihipärasest tegevusest omastada temale mittekuuluv vara, pani A.J talle süüks arvatud teo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tsiviilhagi Kannatanu TT on esitanud tsiviilhagi seoses A.J poolt vargusega tekitatud kahjuga 80 eurot. Kahju seisnes varastatud mobiiltelefoni maksumuses, mille eest süüdistatav ei ole tasunud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kohtulikul tõendite uurimisel on A.J süü talle inkrimineeritud kuriteos
lg 2 p 4 järgi tõendamist leidnud, mistõttu tal tuleb kannatanule tekitatud kahju hüvitada. Kuna süüdistatav kannatanu hagi tunnistas, kuulub hagi rahuldamisele, sest tulenevalt TsMS § 440 lgst 1 ja § 444 lg-st 4 tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise. Karistamine Karistamise aluseks on isiku süü, lisaks arvestatakse ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 3 Kuna A.J on varem kriminaalkorras karistatud ning arutatava kuriteoepisoodi pani A.J oime katseajal, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, mõistetaks järjekordse kuriteo eest kergemaliigiline karistus. Arvestades, et arutatavas kriminaalasjas süüdistatakse A.J ühes kuriteoepisoodis, ta on oma süüd tunnistanud, tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ning raskendavad asjaolud puuduvad, ei ole tema süü suur, millest tulenevalt nõustub kohus prokuröriga ja peab põhjendatuks karistada A.J vangistusega tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 6-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendada ühe kolmandiku võrra ning kanda jääb 4 kuud vangistust. Kuna uue kuriteo pani A.J oime katseajal, olles eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 11.10.2011.a otsusega tingimisi 2-aastase katseajaga, tuleb mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 11.10.2011.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse (5 kuud 9 päeva) võrra ning liitkaristuseks jääb 9 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates A.J 30.09.2012.a. kinnipidamisest, s.o alates Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav kohtukantselei kaudu alates 31.10.2012.a. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.