1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-12-2952 Otsuse kuupäev 31.01.2013 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuasi S.L-i väärteoasi

§ 227

lg 3 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku Jaak Sepajõe 08.06.2012 otsus väärteoasjas nr: 2590,12,002439 Kaebuse esitaja menetlusalune isik S.L Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 31.01.2013, Rakvere kohtumaja Kirjalik menetlus Resolutsioon S.L-i kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku Jaak Sepajõe 08.06.2012 otsus väärteoasjas nr: 2590,12,002439, millega määrati S.L-ile (isikukood xxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx, töökoht xxxx)

§ 227

lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja

§ 227

lg 5 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks, osaliselt lisakaristuse määramise osas. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku Jaak Sepajõe 08.06.2012 otsus väärteoasjas nr: 2590,12,002439 muutmata. 2 Määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220125154957 ning selgitus. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. V™S § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud 1. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Jaak Sepajõe koostas menetlusalusele isikule S.L-ile 13.05.2012 väärteoprotokolli AB 1293077-2439 selle kohta, et S.L 13.05.2012 kell 16.30 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Kiltsis xxxx juures, liikudes Väike-Maarja suunas, juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 113+/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 59 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Lõppkiirus 109 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II MDR NR 004094. Sellega rikkus menetlusalune isik

(LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi.

1. Menetlusalune isik on esitanud väärteoprotokollile vastulause, mille kohaselt selgitab ta juhtunu asjaolusid, tunnistades täielikult oma süüd ja kahetsedes antud rikkumist. S.L kinnitab, et juhtides autot xxxx numbrimärgiga xxxx ületas ta lubatud kiirust Kiltsi alevis 13.05.
2. Ta oli just sooritanud möödasõidu põllutöömasinast, mis tema ees liikus, ja esimene möödasõidu moment avanes vahetult enne alevi märki. S.L põhjendab oma rikkumist sellega, et oli võõral teelõigul ega teadnud koheselt algavast 50 kilomeetrise tunnikiirusega alevialast. Karistuse määramisel palub ta arvestada asjaoluga, et juhtimisõiguseta jäädes ei saa ta sellel ajaperioodil liikuda Tartu ja Rakvere vahet, mis aga tähendab seda, et Xxxxs pole tal sellel ajal võimalik teha ei xxxx valveid ega ka xxxx vastuvõtte.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku Jaak Sepajõe 08.06.2012 otsusega väärteoasjas nr: 2590,12,002439 määrati menetlusalusele isikule S.L-ile karistuseks

§ 227

lg 3 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja

§ 227

lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, sest S.L 13.05.2012 kell 16.30 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Kiltsi alevikus xxxx juures juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 113 +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte 3 vähem kui 59 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Lõppkiirus 109 km/h.

1. 25.06.2012 esitas menetlusalune isik S.L Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr: 2590,12,
2. Kaebuse kohaselt leiab selle esitaja, et kaevatav otsus on tervikuna ebaõige, kuna kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Käesoleval juhul on väärteoasjas väärteoprotokolli koostanud ja selle alusel ka otsuse teinud patrullpolitseinik Jaak Sepajõe. Kui menetleja on algselt tõendite koguja ja vormistaja, ei saa ta hiljem olla ka nende tõendite hindaja ning karistuse määraja. Patrullpolitseinik Jaak Sepajõe mõõtis 13.05.2012.a menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust, koostas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja väärteoprotokolli, kuulas üle tunnistaja Veiko Poomi ja vormistas tunnistaja ülekuulamise protokolli ning kuulas üle menetlusaluse isiku ja vormistas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli. 08.06.2012.a tegi Jaak Sepajõe otsuse menetlusaluse isiku karistamise kohta. Avalikus õiguses kehtib printsiip, mille kohaselt menetlus mitte üksnes ei pea olema õiglane, vaid peab ka näima õiglasena. Õigusriiklikkuse ja ausa menetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik lugeda õigeks seda, et menetleja eirab menetlustoimingut tegema asudes teadlikult menetlusõigust võimaliku põhjendusega, et rikkumine pole oluline. Eeltoodu põhjal leiab menetlusalune isik, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Vastavalt V™S §-le 25 lg 1 p 3 oleks kohtuvälise menetleja ametnik Jaak Sepajõe pidanud väärteoasjas otsuse tegemisest taanduma, kuna ta ei olnud otsuse tegemiseks enam erapooletu. Oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks juhul, kus seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (vt RKKKo nr 3-1-1-109-03). Sellisel juhul lõpetatakse menetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. 20.05.2012.a esitatud vastulauses kahetses menetlusalune isik

rikkumist ja tunnistas täielikult oma süüd. Saades aru meie liikluses valitsevast kaosest ja seda ka igapäevaselt ise kogedes nii juhi kui ka tagajärgede likvideerijana (arstina) mõistab ta oma väärkäitumise raskust. See küll ei vähenda tema süüd, kuid ta tõesti oli võõral teelõigul ega teadnud koheselt algavast 50 kilomeetrise tunnikiirusega alevialast. Menetlusalune isik tunnistab täielikult oma süüd ja on nõus karistusena

§-s 227 lg 3 sätestatud maksimaalse rahatrahviga (200 trahviühikut), kuid palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja poolt

§ 227lg 5 p 2 alusel määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks).

Samas ollakse seisukohal, et pelgalt fakt, et menetlusalune isik möönab väärteo toimepanemist, ei võimalda jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid kontrollimata. Kaebuses on märgitud, et kui kohus siiski tuvastab, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust, on politsei poolt määratud karistus liiga karm. Kaebuses palutakse karistuse leevendamist lisakaristuse tühistamise näol. Kokkuvõtvalt taotleb menetlusalune isik oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamist.

1. Kohtuvälise menetleja poolt Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale saadetud vastuskirja kohaselt on karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja, Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinik Jaak Sepajõe arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on S.L-i süü. Süü suurust mõjutavaks asjaoluks sai teo objektiivsus (tegu ja tagajärg). Kohtueelse menetluse käigus S.L ütlusi anda ei soovinud, samuti väidab ta, et õigusi temale selgitatud pole, kuigi väärteoprotokolli pöördel olevad VTMS § 19 Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused on allkirjastatud. Allkirjaga kinnitab menetlustoimingus osalev 4 isik, et menetlusdokumentides kajastuvad andmed on arusaadavad, õiged ja kontrollitud. S.L on esitanud vastulause, mille kohaselt ta kahetseb antud rikkumist ja tunnistab täielikult oma süüd. Ta saab aru liikluses valitsevast kaosest ja kogeb seda ka igapäevaselt. Karistuse määramisel palub ta arvestada asjaoluga, et liikumine on vajalik selleks, et liikuda Tartu ja Rakvere vahet, tehes Xxxxs xxxx valveid ja xxxx vastuvõtte. Kokkuvõtvalt tunnistab S.L oma rikkumist ja kahetseb seda möödasõitu, kuid kahjuks tehtut tagasi keerata enam ei saa. Menetlusalune isik S.L on ka varasemalt eksinud liiklusreeglite vastu, sealhulgas mootorsõiduki suurema lubatud sõidukiiruse ületamise näol ning määratud rahatrahvid ei ole suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Isik küll kahetseb ja tunnistab süüd, aga kergendava asjaoluna seda arvestada ei saa, kuna sellises suures ulatuses (59 km/h) suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega pani ta otsesesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes lisaks põhikaristusele kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr: 2590,12,002439 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kohtuväline menetleja palub jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku Jaak Sepajõe otsus väärteoasjas nr: 2590,12,002439 muutmata ja kaebus rahuldamata.
2. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
3. V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

(LS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. V™S § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Antud juhul on kohtuväline menetleja leidnud, et S.L-i poolt väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja Veiko 5 Poomi ülekuulamise protokolliga 13.05.2012 ja menetlusaluse isiku S.L-i ülekuulamise protokolliga 13.05.
3. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 15) nähtub, et menetlusalune isik ei ole soovinud kohtuvälises menetluses ütlusi anda. Tunnistaja Veiko Poomi ülekuulamise protokollist (tl 16) nähtub, et tunnistaja, olles 13.05.2012 patrullis, tegeles koos Jaak Sepajõega Kiltsis kiiruse mõõtmisega. Nad pidasid kella 16.30 paiku kinni sõiduauto xxxx reg nr xxxx, mille kiiruseks mõõtsid 113 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Autot juhtis S.L, kes väitis neile, et tal on väga kiire ja ta ütlusi ei soovi anda. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl 17) kohaselt juhtis S.L mootorsõidukit xxxx xxxx 13.05.2012 kell 16.30 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Kiltsis xxxx juures ja tema poolt juhitava sõiduki kiiruseks mõõdeti 113 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul: 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 59 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mille kohta on isik andnud oma allkirja. Kohus, hinnanud nimetatud tõendeid kogumis, leiab, et S.L-i poolt LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine ja sellega LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Menetlusalune isik ei ole kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud tema poolt väärteo toimepanemist.
4. Menetlusalune isik S.L on kaebuses leidnud, et väärteoasjas on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, kuna väärteoprotokolli koostaja ehk tõendite koguja ei saa hiljem olla nende tõendite hindaja ja karistuse määraja. Kohus märgib, et antud juhul ei ole esinenud V™S § 150 lg-s 1 nimetatud asjaolu, mida võiks pidada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Väärteomenetluse seadustik ei nõu, et väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Seega olukord, kus otsuse teeb ametnik, kes on koostanud samas asjas ka väärteoprotokolli, ei ole keelatud, kuid kohtu arvates tuleks sellist olukorda võimalusel vältida, kuna see tagaks suurema erapooletuse ning seeläbi otsuse parema aktsepteeritavuse. Seega ei nõustu kohus kaebuse esitajaga selles, nagu oleks kohtuväline menetleja pannud toime olulise väärteomenetlusõiguse rikkumise, mistõttu kohaldamisele ei kuulu V™S § 29 lg 1 p
5. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§-s 227 lg 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik S.L .

§ 227

lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 227

lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule S.L-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, kuid lisakaristuse määramine ei ole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, sest kohtuväline menetleja ei ole otsuses täiel määral lähtunud KarS §-s 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 6 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendavad asjaolud: tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Kohtule esitatud kaebuses tunnistab menetlusalune isik S.L väärteo toimepanemist ning on nõus, et talle mõistetakse maksimaalne rahatrahv, kuid palub kohtul tühistada lisakaristus, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtuväline menetleja on oma otsuses põhjendanud lisakaristuse määramist asjaoluga, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest karistatud, kuid need ei ole pannud teda seaduskuulekalt käituma. Menetlusaluse isiku S.L-i karistusandmetest nähtub, et tal puuduvad kehtivad väärteokaristused. Sellest tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendus lisakaristuse määramise vajaduse kohta. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb osaliselt rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse määramise osas tühistada. Kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristuse osas märgib kohus, et rahatrahv üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra on proportsionaalne toime pandud süüteo raskuse ning menetlusaluse isiku süüga ning see on piisav, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti oleksid sellega tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. 12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S §-dest 120, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku Jaak Sepajõe 08.06.2012 otsuse väärteoasjas nr: 2590,12,002439 osas, millega määrati S.L-ile

§ 227lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 13. veebruaril 2013. a. №oremreferent Lea Herne