Obsah (5)

§ 217§ 238§ 179§ 180§ 175

1 – 12 – 9304 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja 16. novembril 2012.a. Tallinn 1 – 12 – 9304 /122

§ 217alusel kinni peetud 19.06.2012.a, elukohast lahkumise keeld kohaldati 19.06.2012.a. RESOLUTSIOON Mõista B.K süüdi Kar

S § 424’ järgi ning karistada rahalise karistusega 240 miinimumpäevamäära (päevamäär 3,20 eurot) s.o. 768 eurot /seitsesada kuuskümmend kaheksa eurot/.

§ 238

lg 2 alusel vähendada B.K-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 160 miinimumpäevamäära (päevamäär 3,20 eurot) s.o. 512 eurot. KarS § 68 lg.1 alusel eelvangistuse aeg 19.06.2012.a. s.o. 1 (üks) päev lugeda karistuse hulka ja kandmisele kuulub, arvestusega, et 1-le vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, 157 rahalise karistuse miinimumpäevamäära s.o. 502.40 eurot (viissada kaks eurot, 40 senti). 1 Rahaline karistus tasuda KarS § 66 lg 1 ja lg 3 alusel ositi 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: B.K 1-12-9304, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista B.K-lt välja

§ 179

lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 435 € (nelisada kolmkümmend viis), joobeseisundi tuvastamise uuringu kulud 160 € (ükssada kuuskümmend eurot), advokaadi õigusabikulud summas 134.40 € (ükssada kolmkümmend neli eurot, 40 senti), kriminaaltoimiku koopia kulud 0,45 € (45 eurosenti). Menetluskulud tasuda

§ 180

lg 3 alusel ositi 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, viitenumber 2800049777 või Swedbangas nr 221023778606, viitenumber 2800049777 ning selgitus: „B.K , 1-12-9304 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 /seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse

1. novembril 2012.a, apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav
2. detsembril 2012.a. alates kella 15.
3. Asjaolud ja menetluse käik Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud B.K-le selles, et tema 19.06.2012.a. kella 02.59 ajal juhtis Tallinnas, Paldiski mnt ja Toompuiestee ristmikul mootorsõidukit Citroën C2 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove GHB-st). Sellega rikkus B.K Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Oma tegevusega pani B.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav B.K avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistus on temale arusaadav, kuid ta ei tunnista ennast süüdi, sest see tegu ei olnud tahtlik. Ta ei teadnud, et ta taolist asja tarbis. Süüdistatav avaldas, et ta jääb eeluurimisel antud ütluste juurde ning märkis täiendavalt, et ta teab, mis oli, ta ei tunnista seda, et ta tahtlikult seda tegi. Ta teadis, et jõi ühte siidrit, kuid ei teadnud, et sinna sisse on midagi tehtud. Ühel hetkel ta enam midagi ei mäletanud. Oli seal seltskonnas 3 tundi. Arvab, et võttis kellegi teise inimese joogi. 2 Süüdistatav lisas viimase sõna käigus, et tahtlikult ta seda kindlasti ei teinud, teadlikult ta rooli ei istunud. Ta ei teadnud, et joobes on. Kui kinni peeti, siis ta seisis tegelikult. Pidas kinni, kuna tal hakkas halb. Juhiluba on talle eluliselt vajalik. Süüdistatava kaitsja Merike Allikmäe avaldas toimunud kohtuistungil, et kogutud tõendid on kohtukõlbulikud, kvalifikatsiooni osas on kahtlusi. Küsimus on subjektiivses küljes. Süüdistatav viibis öösel seltskonnas, kus tarvitati erinevaid jooke. Kui ta kinni peeti, siis selgus, et B.K tuvastati joove. Tema seisund oli selline, et kinnipidamise hetkele eelnevat aega ta ei mäleta. Ta ei osanud seda millegagi seletada. Kui tulemus oli selgunud, sai ta olukorrast aru, et kuna seltskonnas tarbiti erinevaid jooke, siis on võimalik, et pudelites ei olnud see jook, mis silt näitas. B.K on sportlike eluviisidega, ta ei ole kunagi narkootilisi aineid tarvitanud. Teadlikult ta seda ei teinud, samas joobeseisund on tuvastatud. See on põhjus, miks ta ei saa ennast selles kvalifikatsioonis süüdi tunnistada. Kaitsja ei näe takistusi asja läbivaatamiseks lühimenetluses. Tõendeid hinnates saab jõuda seisukohale, kas oli kuriteo koosseis või mitte. Kokkulepe jäi sõlmimata, kuna tahtlikult ta narkootilisi aineid tarvitanud ei olnud. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: joobeseisundi tuvastamise saatekiri/uuringu tulemus (lk. 6), narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt (lk. 8), tunnistaja Andres Damzeni ütlused (tl. 13), kahtlustatava B.K ütlused (tl. 18 – 20), juhiloa andmed (tl. 24). Maakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasjas materjalidega, asub seiukohale, et B.K-le süüks arvatav kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 4241 järgi s.o. mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ettevaatamatusest. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et B.K juhtis 19.06.2012.a. mootorsõidukit olles joobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimise fakt on tõendamist leidnud tunnistaja Andrus Damzeni ütlustega, kelle sõnul olid nad 19.06.2012.a. autopatrullis ja said väljakutse Paldiski maanteele Meritoni hotelli vastu, kus seisvat musta värvi sõiduk ning selle roolis magab meesterahvas. Kohale jõudes nägi, et Paldiski maanteel seisab musta värvi Citroën registreerimismärgiga XXX. Sõiduk hakkas liikuma Toompuiestee poole ja jäi uuesti seisma. Pidas sõiduki Paldiski maantee ja Toompuiestee ristmikul kinni ja kontrollimisel selgus, et seda juhtis B.K . Isikul olid narkojoobe tunnused (kitsad pupillid, unisus ja higine nahk). Sõiduk oli kinni peetud kell 02:
4. Isik pidevalt magas ja väitis, et midagi ei mäleta (tl. 13 pöördel). Asjaolu, et B.K esines narkojoove on tõendamist leidnud Wismari Haigla AS 19.06.2012.a. narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr. 243/30, millest nähtuvalt esineb uuritaval (B.K ) tundmatu aine tarvitamise tunnuseid ning esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (lk. 8). Asjaolu, et B.K organismist leiti narkootilist ainet on tõendamist leidnud joobeseisundi tuvastamise saatekiri/uuringu tulemusega, millest nähtuvalt on EKEI ekspert 04.07.2012.a. tuvastanud B.K 19.06.2012.a. võetud uriiniproovist 200 µg GHB-d (lk. 6). Samuti on B.K tunnistanud, et ta asus mootorsõidukit juhtima. 3 Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et B.K juhtis 19.06.2012.a. kella 2:59 ajal Tallinnas Paldiski maantee ja Toompuiestee ristmikul mootorsõidukit Citroën C2 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, narkootilises joobes GHB-st. KarS § 424 sätestatud süütegu seisneb antud juhul mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Antud juhul on tõstatunud küsimus, kas B.K asus kavatsetult juhtima mootorsõidukit teadmisega, et ta on joobeseisundis. Kohtu hinnangul ei tõenda kriminaalasjas kogutud tõendid igakülgselt ja täielikult asjaolu, et B.K, asudes 19.06.2012.a. juhtima mootorsõidukit, teadis enda joobeseisundist või pidas seda võimalikuks. B.K on andnud 19.06.2012.a. kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt läks ta koos sõbraga 18.09.2012.a. kella 23:00 paiku A. Adamsoni tänava kandis grillipeole, kus pakuti ka siidrit. Ta võttis ühe pudeli, avas selle ise ja pani vahepeal käest ära. Kuna laua peal oli veel lahtisi pudeleid, siis peab võimalikuks, et võttis käest pandud pudeli asemel kellegi teise pudeli. Tarbis ainult ühe pudeli siidrit. Vahetult enne kella 03:00 paiku helistas tema elukaaslane ja palus tal koju tulla. Tema tundis ennast normaalselt, istus autosse ja hakkas koju sõitma. Pärast hoovist välja sõitmist ja Paldiski maanteele keeramist ei mäleta enam midagi (lk. 19). B.K ütlustega ühe pudeli siidri tarvitamise kohta haakub ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt ei olnud tema poolt väljahingatavas õhus alkoholi üle lubatud määra (lk. 2). Kriminaalõiguses kehtiva põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kõik kriminaalmenetluses tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks. Kohtu märgib, et käesolevas kriminaalasjas ei ole üle kuulatud kedagi grillipeol osalenutest s.h. isikut kellega koos B.K läks grillipeole. Kriminaalasjas on tuvastatud asjaolu, et B.K organismis tuvastati GHB, kuid on jäänud kontrollimata B.K poolt esitatud väide selle kohta, et ta võis nimetatud ainet tarvitada teadmata. Kohtu hinnangul on ekspertiisiga tuvastatav, millise aja jooksul, arvates väidetavast tarvitamisest, hakkab tuvastatud kogus GHB-d organismile mõju avaldama. Nimetatud asjaolude pinnalt on kohtul tekkinud kahtlused, mis pole antud kriminaalasja menetluse raames kõrvaldatavad ning kohtul on kujunenud veendumus, et B.K on toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ettevaatamatusest. B.K on avaldanud, et ta tegeleb spordiga ning ei tarvita mingeid lisaaineid. Samuti pole ta mitte kunagi tarvitanud narkootikume ega võtnud mingeid ravimeid. Kriminaalasja uurimisel ei ole suudetud B.K eelnevaid väiteid ümber lükata. Eeltoodust lähtudes peab kohus võimalikuks B.K tegevus ümber 1 kvalifitseerida süüteoks KarS § 424 s.o. mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ettevaatamatusest. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatav B.K on varem väärteokorras karistatud 1-l korral. Kriminaalkorras on B.K karistatud ühel korral. Viimasest kriminaalkaristusest on möödunud 10 aastat. Süüdistatav B.K on toime pannud KarS § 4241 järgi kvalifitseeritava teise astme kuriteo. KarS § 4241 sanktsioon näeb mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis ettevaatamatusest karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistuse liigi valikul lähtub arvestab kohus asjaolu, et B.K on küll varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid sellest on möödunud käesolevaks ajaks 10 aastat. B.K ei ole varem toime pannud süütegusid, mis oleksid seotud narkootikumide või alkoholiga. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kohtuistungil kahetsust juhtunu üle, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik kohaldada rahalist karistust sanktsiooni keskmisest madalamas määras, millest vastavalt lühimenetlusele arvatakse maha üks kolmandik . Arvestades B.K perekondlikku olukorda, asjaolu, et käesoleval ajal on ta perekonna ainus toitja, peab kohus võimalikuks kohaldada KarS § 66 lg 1,3 sätestatut ja määrata, et mõistetud rahaline karistus tuleb tasuda võrdsetes osades 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohus möönab, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Antud juhul arvestab kohus lisakaristuse kohaldamata jätmisel nii B.K isikuga, kui ka toimepandud teo asjaolusid s.t. kohtu hinnangul oli tegemist süüteo toimepanemisega ettevaatamatusest , sellest tulenevalt ka teo kvalifitseerimine KarS § 424 ’ järgi ning samuti seda, et tema senine liiklusalane käitumine on olnud pigem seadusekuulekas. Kohtu hinnangul on B.K võimalik mõjutada edaspidi seadusekuulekalt käituma ka lisakaristust kohaldamata. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et B.K esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse 5 vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et B.K-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. On ilmselge, et B.K kui perekonna ainsal toitjal on ebamõistlikult koormav menetluskulude tasumine koheselt täies mahus. Seega tuleb B.K välja mõista

§ 175

lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha summas 435,00 eurot,

§ 175

lg 1 p 3, 4, 5; § 180 lg 1 alusel isiku joobeseisundi tuvastamise uuringu läbiviimise kulud summas 160,00 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 senti ja tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 134,40 eurot. Leili Raedla Kohtunik 6