4-12-5613 HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-5613 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Väärteoasi RESOLUTSIOON (sündinud: 01.07.1966, Rootsi Kuningriigi K.N-i kodanik, elukoht: xxx) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 12.06.2012.a. otsusele väärteoasjas nr 2317,12,006627 Jätta rahuldamata kaebuse esitaja K.N-i taotlus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse poolt 12.06.2012.a. väärteoasjas nr 2317,12,006627 tehtud otsusele kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Jätta läbi vaatamata kaebuse esitaja K.N-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 12.06.2012.a. otsusele väärteoasjas nr 2317,12,006627 ning tagastada kaebus K.N-ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Harju Maakohtule. Määruse motiivid Harju Maakohtule on 02.11.2012.a. esitatud kaebus K.N-i poolt. Kaebuses vaidlustatakse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 12.06.2012.a. otsust väärteoasjas nr 2317,12,
- Kuivõrd antud kaebuses esinesid V™S § 115 kohased puudused ning selle sisu viitas kaebetähtaja ennistamise soovile, kuid sellekohast selgesõnalist taotlust ei esitatud, 1 jättis kohus 16.11.2012.a. määrusega kaebuse käiguta ning määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 03.12.2012.a. Kaebuse esitaja on 03.12.2012.a. kohtule esitanud kaebuse täienduse, milles taotleb kaebetähtaja ennistamist põhjustel, et antud kohtuvälise menetleja otsus ei olnud kättesaadav tähtaegselt, olukorra tekkele aitas kaasa keelebarjäär, kuna ametiasutuses ei vallata inglise keelt ning sellest johtuvalt lubas kohtuvälise menetleja ametnik teda väärteootsusest teavitada e-posti teel. Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, leiab, et tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 38 lg-st 1 järgitakse väärteoasjade puhul kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg-st 2 tulenevalt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05). Kohus viitab, et kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt oli K.N-ile koostatud väärteoprotokollis märgitud väärteootsuse kättesaamise ajaks 19.06.2012.a. (tl 16). Kohus kontrollis antud asjaolusid, kohtule edastatud väärteoprotokolli koopiast nähtub, et väärteootsuse kättesaamise ajaks oli märgitud 19.06.2012.a., K.N on protokolli allkirjastanud ja seejuures ütlustes märkinud, et protokoll on talle arusaadav (tl 17). Kohus viitab samuti, et igasugused viited sellele nagu poleks isikule arusaadavas keeles tema õigusi selgitatud on asjakohatud, kuna ta on kinnitanud ingliskeelsete õiguste ja kohustustega tutvumist väärteoprotokollis (tl 18), samuti on ta kinnitanud rootsikeelsete õiguste ja kohustustega tutvumist eraldi lehel (tl 23). Seega tuleb järeldada, et K.N oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Asjaolu, et lahend ei olnud kohtuvälise menetleja juures märgitud kuupäeval (19.06.2012.a.) kättesaadav, tuvastamist leidnud ei ole. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt oli lahend kättesaadav juba 12.06.2012.a. (tl 16), seda kinnitab ka väärteootsuse koostamise kuupäev (tl 38). Kohus rõhutab, et K.N-i poolt kaebuse täienduses väidetu nagu poleks otsus olnud õigeaegselt kättesaadav, on vastuolus ka tema enda poolt esialgses kaebuses esitatuga, mille kohaselt on ta kinnitanud, et tema elukoht ei asu Eesti Vabariigis; ta ei ole kohustatud igapäevaselt riigiasutustes käima; kohtuvälisel menetlejal peaks olema kohustus teavitada menetluste tulemustest kirjalikult või elektronposti teel. Seega oli K.N kaebuse esitamise ajaks üksnes eeldanud, et talle saadetakse dokumendid posti või elektronposti teel. Kohtule esitatud vastuse kohaselt ei taotlenud isik väärteootsuse edastamist elektronposti teel. Antud asjaolu ei nähtu ka väärteoprotokollis ja eraldi menetlusdokumendina vormistatud ülekuulamise protokollis esitatud isiku omakäelistest ütlustest (tl 14, 24). Kaebuses on isik ka väitnud, et sai 12.06.2012.a. väärteootsusest teada alles siis, kui ta 16.10.2012.a. politsei poolt kinni peeti, mida kinnitab ka kaebusele lisatud väärteoprotokoll (tl 5). Kohus viitab, et 16.10.2012.a. peeti K.N politsei poolt kinni just põhjusel, et 12.06.2012.a. väärteotsusega oli temalt karistusena juhtimisõigus ära võetud (tl 5) 16.10.2012.a. juhtis ta sõidukit selle karistuse kehtivuse ajal. Kohus märgib siinkohal, et K.N läks väärteootsusele järele alles 31.10.2012.a., seega 15 päeva pärast seda, kui ta sai 2 teada väärteootsusest, millega võeti temalt juhtimisõigus. Kuna isik ei näidanud üles oma huvi kaebuses väidetu kohaselt tema teadmata tehtud lahendi suhtes, iseloomustab see ka tema suhtumist õiguskorda ja antud väärteomenetlusse. Kohus viitab ka, et menetlusalusel isikul ei ole kohustust väärteootsusega tutvuda või kaebust esitada isiklikult, neid toiminguid seda saab teha ka kaitsja abil. Kohus märgib, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kaebetähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid antud juhul ei esine, kuna tuvastamist ei ole leidnud, et isik ei saanud väärteokaebust õigeaegselt esitada. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema suhtes vastavat menetlust läbi viiakse, ta oli teadlik ka ajast, mil väärteootsus on talle menetleja juures kättesaadav. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus käesoleval juhul kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus juhindub V™S § 38 lg 1, § 118 lg 2 p 1, KrMS §
- Merle Parts Kohtunik 3